· Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A) · Vahelduv- ja alalispinge (V) · Takistus () Lisaks võimaldavad mõned multimeetrid mõõta: · Mahtuvust (F) · Juhtivust (S) · Signaali kadu (dB) · Sagedust (Hz) · Induktiivsust (H) ANALOOGMULTIMEETER: Analoogmultimeeter koosneb pöördpool mõõtemehhanismist, lisatakistite komplektist pinge mõõtmiseks ja suntide komplektist voolu mõõtmiseks. KASUTAMINE : Erinevalt harilikest osutmõõteriistadest on multimeetri kasutamisel tähtis alati jälgida nn. maaklemmi asukohta. Nimelt ei ole multimeetri sisendklemmid võrdväärsed nagu osutmõõteriistadel. Üks multimeetri klemmidest on harilikult ühendatud multimeetri korpusega ja selle klemmi jaoks on sisendtakistus maa suhtes tunduvalt väiksem kui teise klemmi jaoks. Seetõttu on soovitatav maaklemm alati ühendada mõõteskeemi punktiga, mille pinge maa suhtes ei muutu. Teine multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge
0,1...100 võrgupinge perioodi, seega 2 ms...2 s. Vahelduvhäire mõju määramisel tuleks kasutada integreerimisaega, mis on pikem kui üks häirepinge periood. Kaasajal kasutab suurem enamus alalispinge digitaalvoltmeetreid just kahekordse integreerimise põhimõtet. See võimaldab kõrget täpsust ja väikest vahelduvhäire mõju. Töökiiruse poolest on see meetod aga suhteliselt aeglane see on seotud integreerimisajaga. Töö käik 1.) Tutvusime multimeetri HP34401A kasutusjuhendiga: a.) Ühendusviisid signaaliallikaga, piirkonna ja lahutusvõime valik. b.) Esipaneeli menüüde kasutamine. 2.) Määrasime mõõtetäpsuse näitajad: a.) Alalispinge mõõtmisel mõõtepiirkonnaga 10 V ja lahutusvõimega 6½ kümnendkohta. b.) Vahelduvpinge mõõtmisel mõõtepiirkonnaga 10 V. 3.) Mõõtsime alalispinget mõõtepiirkonnal 10 V lahutusvõime 6½ kümnendkohta juures: a) Andsime ette pinge väärtused 0,5 10 V sammuga 0,5 V
Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik
Janek Valdner Generaatori kontroll Iseseisev Töö Juhendajad: Veiko Uibo ja Tanel Plovits Maksimum voolu saamine Esmalt tuleb akut natuke tühjendada, kuna täislaetud aku korral ei anna generaator maksimum voolu. Akut saab tühjendada kui sisse lülitada stabiilsed tarbijad, näiteks klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme multimeetrilt või võimalusel ampertangidelt saadud tulemuse. Pinge leidmiseks ühendame voltmeetri generaatori plussahela poldiga ning miinus klemmi ühendame generaatori kerega. Seejärel tuleb käivitada auto ja lasta pöörded 2500 peale. Maksimaalse voolutugevuse ja pinge fikseerime. Maksimum võimsuse arvutamine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34, ühenduskaablid. Töö käik 1. Vahelduvpinge, f=2000 Hz, 3 V V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 Vali voltmeetritel sobivad mõõtepiirkonnad kus mõõtetäpsus on kõige suurem, või lülita sisse piirkonna automaatne valik. Automaatse mõõtepiirkonnaga 20V:
2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u Uvi U(Uv) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uv) = 2 * u(Uv) Uk' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest R 1 Rk U0
Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uvi) = 2 x u(Uvi) Uki' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest k Koormatud anduri katsest arvutatud mõõteviga k=Uk - C Mõõtetulemused: i (°) Uvi (V) Uki (V) 0 0.00924 0,00864 33 0,76401 0,73456
Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/° U=C* min = 0° max = 330° Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest 2 2 U U u ( U vi ) = vi u ( U vi ) + vi u () U vi 2 2 U U u ( U vi ) = vi u ( U vi ) + vi u ()
elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks. Kolmas tase Nendega on võimalik mõõtaka elektritakistus, Neljas tase mahtuvus ja induktiivsus. Viies tase Multimeeter Analoogmultimeeter koosneb pöördpool Muutke teksti laade mõõtemehhanismist. Teine tase Digitaalse multimeetri näidud esitatakse üldjuhul Kolmas tase numbrilisel kujul kümmendindikaatorite Neljas tase näiduna. Viies tase Termomeeter Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Muutke teksti laade
Arvutid ja arvutivõrgud 09 o 1x takisti 55 oomine ( roheline, sinine, must, kuldne o 1x diood BZX55/C5V1 Skeemi põhimõte on siis stabiliseerida sinna sisse minev pinge. See on vajalik näiteks mitmetele elektroonilistele detailidele, mis ei talu pingemuutust. Kuna meil ei olnud vaja minevat 360 oomist takistit, panime jada ühendusse 3 100 oomist ja ühe 55 oomise. Stabilisaatori tööd katsetasime multimeetri ja toiteplokki reguleerimisega ning tulemused on sellised: Nagu näha pinge tõstmisel, jääb väljundpinge suhteliselt samaks ehk stabilisaator töötab. 12 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 Kokkuvõtte
V: Juhi takistust saab määrata, kui mõõta juhi otstele rakendatud pinge ja juhti läbiv voolutugevus, kuid see ei tähenda, et juhi takistus sõltuks pingest või voolutugevusest juhis. Tegelikult sõltub juhi takistus juhi enda omadustest, s.o. mõõtmetest ja materjalist ning temperatuurist. 4.Kuidas töötab oommeeter? V: mõõdetakse takistust 5.Milleks ja kuidas kasutatakse multimeetrit? V: mõõdetakse takistust, takistuse mõõtmiseks tuleb multimeetri osuti liigutada takistuse mõõtmise piirkonnale. Enne mõõtmist kontrolli, et multimeeter ja juhtmed on korras, selleks ühenda juhtmete otsad kokku ja kui skaala näit on ligikaudu 0 Ω, on multimeeter töökorras. Seejärel ühenda multimeetri juhtmed mõõdetava objekti otstega ja loe skaalalt näit. Kindlasti tuleb jälgida, et mõõdetav objekt ei oleks pinge all 6.Millest sõltub juhi takistus? V: juhi takistus võib sõltuda juhi pikkusest, ristlõikepindalast ning juhi ainest 7
vahendid mõõtepiirkondade laiendamiseks. Kasutada erinevaid mõõtevahendeid (laboratoorsed analoogmõõteriistad, digitaalsed multimeetrid, voolutangid) ja võrrelda saadud tulemusi. 1.2.3. Valida sobivad mõõteriistad vahelduvvooluringis voolude, pingete ja võimsuste mõõtmiseks. Võrrelda erinevate mõõtevahenditega mõõtmistel saadud tulemusi. 1.2.4. Mõõta juhendaja poolt antud takistite takistusi multimeetri ja alalisvoolusillaga. Võrrelda saadud mõõtetulemusi. 1.2.5. Anda tehtud tööle hinnang. 13 Kontrollküsimused 1. Kirjeldada magnetelektrilise, elektromagnetilise ja elektrodünaamilise mõõteriista ehitust ning tööpõhimõtet. 2. Milline on volt- ja ampermeetri sisetakistus ning kuidas ühendatakse need mõõteriistad vooluringi? 3. Kirjeldada ampermeetri lülitust voolutrafoga ja -šundiga.
tähis (= suhtpõhivea väärtus) ringi sees. Vene päritolu seadmetel võib olla suhtpõhivea tähiseks ka venekeelne sõna KLASS (joonis 21). 0.5 0.5 Joonis 21. Suhtviga 0,5%. 30 Mõõtmisteooria alused Digitaalsete mõõteriistade täpsusklassi esitamisel kasutatakse enamasti valemit absoluutvea arvutamiseks. Näiteks digitaalse multimeetri viga kujul: ±0.25% RDG ± 2 D, ±0.25% Reading ± 2 Digit, ±0.25% ± 2 ct. Sellist esitust tuleb mõista järgmiselt: Lugemi absoluutpõhiviga on 0,25 % lugemist pluss kaks korda mõõteriista lahutusvõime. Mõõteriista lahutusvõime all mõistetakse tema displeil kuvatava mõõdise viimase koha vähimat võimalikku nullist erinevat väärtust. Näide: Oletame, et saime multimeetriga mõõtes pinge väärtuseks E = 6,25 V. Siis absoluutpõhiviga 0,25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
