Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PowerPointi kasutusjuhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vorming, tausta, menüü, font, alaindeks, olari, simson, slaidide, loeteluga, tabeliga, ctrl, sisestamine, varjuga........................................................5 3. Uue slaidi lisamine...........................................................................................................................7 4. Slaidi kustutamine............................................................................................................................8 5. Slaiditüübi valimine ja muutmine....................................................................................................9 6. Slaidi tausta muutmine...................................................................................................................10 7. Teksti sisestamine...........................................................................................................................11 8. Piltide lisamine ja kustutamine.......................................................................................................12 9. Animatsioonid.......................................................................
· kommentaarid : - teksti sisu ei muudeta. track changes - · change tracking options - saab tähistamist muuta. · change urer name - saab järgmine inimene muuta oma nime et teised teaks kes kommenteerib. · final : show markup - näitab lõplikku vormindamist final- muutusi ei näita aga on lõplik vormindamine. original : show markup- on algne vorming + uued muutused original - algne vorming. · reviewing pane - kõik muudatused paneelil näha ja see on hea!! · changes lint => seal navigatsioon eelmine/järgmine = > võimalus acceptida ja rejectida accept võtab muutuse vastu ja siis on ilus. accept all changes => ei tasu mõtlematult teha. peatükkide nummerdamine : - multilevel listist numbrid. - et nüüd saada lahti sisukorra ja sissejuhatuse numbritest ja nummerdamist hiljem alustada :
Arendaja (Developer)*, Mathematics*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l) * b) Nupuriba (Ribbon). * Eraldi lisatavad. Näiteks arendajat (makrod, juhtelemendid, lisandmoodulid jm) saab lisada Fail-sakist (Office nupust) Suvandid (Wordi suvandid) või parempoolne hiireklõps lindiribal valik Kohanda kiirpääsuriba ja sealt paremalt aknast põhimenüüst märkida Arendaja (Populaarsed->Kuva lindil menüü Arendaja). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (näiteks http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011)) 8 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) 4. Mõõduriba (joonlaud). 5. Kerimisribad: dokumendi "kerimine". 6. Tööaken teksti sisestamiseks.
dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke
).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
· Esitada lihtsaid mõtteid, mida on võimalik ka suuliselt esitada Järgi KISS printsiipi- keep it short and simple! Algusesse. 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine Slaidide kujundamiseks arvutil on enimkasutatavaks programm MS PowerPoint. Juhtnööre Powerpoint 2000 kasutamiseks leiate: PowerPoint 2000, Powerpointi juhend. Esitlustarkvara õppematerjale. Üha enam leiab kasutamist ka tasuta saada olev vabavara OpenOffice, mille komplekti kuulub ka slaidide kujundamise programm "Esitlus" (vaata juhiseid). NB! Eesmärgiks ei ole mitte võimalikult rohkete andmete esitamine või slaidi pinna täitmine, vaid kuulajate huvi ja arusaamise suurendamine! · Üks slaid - üks põhiidee- üks eesmärk. · Kõik esitluses olev (taust, illustratsioonid, tekst) peab olema vastavuses teemaga. · Ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu.
Esitada lihtsaid mõtteid, mida on võimalik ka suuliselt esitada Järgi KISS printsiipi- keep it short and simple! Algusesse. 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine Slaidide kujundamiseks arvutil on enimkasutatavaks programm MS PowerPoint. Juhtnööre Powerpoint 2000 kasutamiseks leiate: PowerPoint 2000, Powerpointi juhend. Esitlustarkvara õppematerjale. Üha enam leiab kasutamist ka tasuta saada olev vabavara OpenOffice, mille komplekti kuulub ka slaidide kujundamise programm “Esitlus” (vaata ju- hiseid). NB! Eesmärgiks ei ole mitte võimalikult rohkete andmete esitamine või slaidi pinna täitmine, vaid kuulajate huvi ja arusaamise suurendamine! SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium
Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home
font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne srift selle lause jaoks! 4. Ülesanne (Home Font Superscript, Subscript): Paranda vead järgmistes lausetes: H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3. 1 m3=1000000 cm3, m2, cm3, cm2, km3. (a+b)2=a2+2ab+b2. 32=92 (a+b)2=a2+2ab+b2 Tee nii, nagu lause ütleb (Home - Font): Joonin alla kahekordse joonega! Joonin alla ainult selle lause sõnad! Joonin alla punktiirjoonega! Sellele joonele tõmban joone peale! See lause on punast värvi! 5. Ülesanne (Home - Paragraph): Näita, et oskad kasutada kõiki joondamise võimalusi. 1
See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle lause jaoks! 4. Ülesanne (Home – Font – Superscript, Subscript): Paranda vead järgmistes lausetes: H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3. 1 m3=1000000 cm3, m2, cm3, cm2, km3. (a+b)2=a2+2ab+b2. 32=92 (a+b)2=a2+2ab+b2 Tee nii, nagu lause ütleb (Home - Font): Joonin alla kahekordse joonega! Joonin alla ainult selle lause sõnad! Joonin alla punktiirjoonega! Sellele joonele tõmban joone peale! See lause on punast värvi! 5. Ülesanne (Home - Paragraph): Näita, et oskad kasutada kõiki joondamise võimalusi. 1
Ampersand !
2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse)
3. efektikood "uml" või "tilde" jne
4. ; semikoolon
Neid kirjutatakse niii :
ä -> ä
14
ö > ö
ü -> ü
õ -> õ
Tekstinäide
Võib võib
Söök söök
- superscript ülaindeks
- subscript alaindeks
- läbikriipsutamine
- kirjutusmasinakiri
- tavaline kiri
- suurendatud kiri
Teksti välimus sift, suurus, värv
-paariskoodid!
-asuvad "jutumärkide vahel"!
Kõik parameetrite väärtused tuleb anda jutumärkides .
Kujundab tag
. . .
millele lisatakse tühikuga eraldatult
TÄPSUSTUSED :
· FACE = ... kirjafont N! Arial
· SIZE = ... teksti suurus (-6 +6 )
· COLOR = "..
...................................................................................11 Töölehe ümbernimetamine.......................................................................................................12 Töölehtede järjekorra muutmine...............................................................................................12 Töölehe peitmine ..................................................................................................................... 13 Tausta lisamine lehele.............................................................................................................. 13 Tausta eemaldamine lehelt.......................................................................................................13 Ühe või mitme töölehe kustutamine..........................................................................................13 Andmete sisestamine vihikusse...........................................................................
Vormindamine osutab, milline näeb teie dokumendi tekst välja, samuti seda, kuidas see on paigutatud. WordPad laseb kergersti muuta dokumendi vormingut. Näiteks saate valida paljude erinevate fontide ja fondisuuruste vahel, samuti saate soovi korral muuta oma teksti värviliseks. Samuti saate hõlpsasti muuta oma dokumendi joondust. Fondi, fondi stiili või fondi suuruse muutmiseks Valige tekst, mille vormingut soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Väljale Font tippige või klõpsake fonti, mida soovite kasutada. Väljale Fondi laad tippige või klõpsake fondi laadi, mida soovite kasutada. Väljale Suurus tippige või klõpsake suurust, mida soovite kasutada. Värvi muutmiseks: Valige tekst, mille värvi soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Suvandi Värv alt kõpsake soovitud värvi. Joonduse muutmine: Samuti saate joondada oma dokumendi teksti (või lõigu) kas vasakveerisesse, keskele või paremveerisesse.
Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –
ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele. Programmi käivitamine ja töölaud 17 Jõuame lõpuks programmi käivitamiseni. Adobe Photoshop CS6 käivitamisel paned kohe kindlasti tähele selle tumedat tausta. Seda sellepärast, et tume taust väsitab vähem silmi. Paneelid on paigutatud selliselt, et kasutajale jääks võimalikult palju tööruumi. Jagan programmi töölaua viieks: 1. menüüriba 2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein ÜLESANNE 5 35 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 9 Selekteerimine SketchUp'iga töötamisel on oluline teada ja osata kasutada programmi erinevaid objekti selekteerimise meetodeid. Kõik selekteerimised teeme hiire abil, kasutades nii vasakut kui paremat hiireklahvi. Appi tuleb veel klaviatuuri abiklahvid ning hiire parema kliki menüü. 9.1 Selekteerimine hiire abil Detaili, pinna või joone selekteerimiseks kasutame Select Tool abi. Lühikäsk klaviatuurilt tööriista saamiseks vajuta lihtsalt tühikut (Spacebar). Lihtsalt selekteerimiseks tee 1 klikk soovitud objektil. Topeltklikk pinnale võimaldab meil selekteerida soovitud ja sellega piirneva elemendid. Näiteks tehes topeltkliki joonele, selekteeritakse sellega kokkupuutuvad pinnad
........................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5.2 Korraldus..............................................................................................................24 5.3 Protokoll...............................................................................................................25 5.3.1 Üldine informatsioon ...................................................................................25 5.3
teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle
Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse piirangutele, uuringu olulisele ning pakutakse välja edaspidi uurimist vajavad prob- leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4
Kogu referaat on ühe failina 1 3 LEHEKÜLJE Veerised: vasakule ja üles 3-4 cm, 1 VORMINDUS 10 P paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega Kõik leheküljed on nummerdatud 1 3.1 MÄRGIVORMING Kirja suurus 12 1 Font Times New Roman 1 Pealkirjad stiilis Heading1, alapealkirjad 1 Heading2 jne Sõnade vahel on ÜKS tühik 1 3.2 LÕIGUVORMING Lõikude eraldamiseks on vaba rida või lõigu ees 1 vaba ruum (Format->Paragraph->Spacing Before)
5) uurimistöö metoodika (objekt, aeg, osalejad, diagnoosipäevikute päised, mõõtmis- kohad, mõõturid, tegevuskavad, valemid, joonised); 6) tulemused (esimene osa, jaotis 3); 10 7) tulemused (teine osa, jaotis 4); 8) tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8); 9) kokkuvõte (nentiv ehk konstateeriv, järelduslik, soovituslik). Lõputöö kaitsmisel esitab üliõpilane lühikokkuvõtte oma tööst slaidide näol, mis on tehtud programmpaketi PowerPoint abil. Töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid vahendeid (diagramm, skeem, tabel, joonis, foto, videoklipp, fotoalbum, makett, mudel, täidetud ankeedid). Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni esimehe, liikmete ja ruumis viibijate poole. Ettekanne esitatakse umbisikulises kõneviisis, mineviku vormis, ladusalt ja informatiivselt,
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
.13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel......................................................................................................14 5.TABELITE SEOSTAMINE..................................................................................... 16 5.1.Mitme tabeliga andmebaas.................................................................................16 5.2.Seose tüübid....................................................................................................... 19 5.3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste...................
2 mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size välja pikkus (tekstidel ja arvudel Format väärtuse vorming, enamasti valitav. Teksti tüübil on olemas formaadi sümbolid, mis määravad väärtuse esitusviisi. Näiteks Sümbol Kirjeldus @ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881) & Tekstisümbol ei ole nõutud < Kõik tähed väikeasteks (JÄNES) > Kõik tähed suurteks Input Mask väärtuse sisestamist reguleeriv mall; koosneb maskisümbolitest ja teistest
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms); õppija loodud õpilasfirma või tehnoloogiline lahendus; ühe õppija tööpraktika. Praktilise tööga kaasneb nõuetekohase struktuuriga teoreetiline osa – kirjalik analüüs, mille pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö kirjutamisel tuleb kasutada kirjakeelt, mitte argikeelt ega slängi. Kui õppija kasutab praktilise töö teoreetilise osa kirjutamisel teiste autorite materjale (nt praktikaorganisatsiooni kodulehekülge), tuleb nendele ka nõuetekohaselt viidata ja koostada kasutatud allikate loetelu. Praktilisel tööl võib olla mitu õpilasautorit (v
1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü.
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
width: 50px; kõrgus võetakse proportsioonis vastavalt laiusele. Käskluste valik Laadikäskluse võib aga pea iga elemendi külge kirjutada. Ning keskkond on piisavalt tark, et sinna võimalikke käske juurde pakkuma hakata. Ehk siis kui esimese lõigu juurde sai kirjutatud style="" , siis sinna juurde tekkis valikmenüü päris mitmesuguste käskudega, millest saab hakata omale sobivaid kombineerima. Nagu aimata võib backgroundiga algavad käsud määravad tausta, borderiga jooned, color seab esiplaani värvi, font ja tekst teksti fondi, suuruse ja joondusega seotu. Määrasin näiteks kuulutuselõigule omadused, et kaugus vasakust servast on 20 pikslit (ekraanipunkti), tekst on suur (large) ning värv roheline.
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Tulemust näeb pildil: Valmisnäidete kasutamine73 € kolmikud täisosas eraldatakse tühikutega. kr Percentag Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu e 18% lisatakse %. Säilitatav väärtus ei muutu. 0,0...% Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud 3562,725 @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 37.58 cm 0,00” cm” kuvab arvu järel sümbolid cm. est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil est vasakult
2000 (versioon 15.0). Et aga sagedamini kasutatavad joonestusvõimalused on selle paketi viimastel versioonidel suhteliselt vähe muutusi läbi teinud, siis on juhend üldjoontes kasu- tatav ka paketi varasemate versioonide korral. Muidugi on uuematele versioonidele lisan- dunud täiendavaid võimalusi (olemasolevate laiendamise, enamasti aga uute lisamise teel). Hoopis suuremad on paketi AutoCAD versioonide omavahelised erinevused, tundub küll, menüüde ja dialoogakende kujundamise osas (nii et esialgu võib üleminekul uuele versioonile tegevusvõimaluste ülesleidmine menüüdest mõningaid raskusi valmistada). Mis puutub paketi AutoCAD kolme viimast versiooni, siis on nad omavahel piisavalt lähedased, nii et lihtsamate jooniste valmistamiseks võib suures osas kasutada kõigi nende jaoks üht ja sama manuaali. Muidugi on versioonide vahel ka terve hulk erinevusi. Eelmises versioonis (14
annaabi.ee 
