luulekogu. „Nekroloogide kirjutamise oskust” ongi peetud justkui „käepikenduseks” romaanile „Mitteeukleidilise geomeetria tsoonile”. Tähelepanuväärivad on minu meelest ainuüksi juba teoste pealkirjad ning konkreetselt selle teose pealkirja sügavam tähendus ilmneb teose jooksul. Aga mida ma veel tahaks konkreetse autori kohta öelda, P.I. Filimonov on tegelikult tema pseudonüüm, ma nüüd muidugi ei tea, kas pseudonüümi kasutamine võib olla postmodernismile omane tunnus. Aga selline vahemärkus siis. Tema pärisnimi on Roman Fokin. Ja algupäraselt on tekst kirjutatud vene keeles. Olin seda varem lugenud, aga mitte postmodernismi valguses, siis oli hea seda uue ja värske pilguga lugeda. Kuna teos ilmus 2013. aastal, kõigest paar aastat tagasi, on postmodernse ühiskonna olemasolust teose loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirjutatud lugusid, siis võib
Kurt Vonnegut oli ameerika kirjanik ja graafik. Oma elu jooksul töötas ta arhitektina, ta oli Teises maailmasõjas ameerika jalaväelane, hiljem töötas ta ka ajakirjanikuna. Kurt Vonneguti romaan ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" ilmus esmakordselt 1969. aastal. Romaan on autobiograafiline. Vonnegut viibis ilmasõjas vangina tapamaja laos, sellest tulenevalt andis ta ka oma romaanile nime. ,,Tapamajast" võib leida nii mõningaidki postmodernismile omaseid tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund, mis järgnes modernismile. Aja jooksul on tuvastatud mitmeid postmodernistlike tunnuseid, mida võib leida ka Vonneguti romaanist. Tähtsaks tunnuseks on ajaline korrastamatus. ,,Tapamajas" avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga, mistõttu hüppab ta ühest elumomendist teise.
Mööbliesemed ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. Valkjad kipsist või plastikust figuurid. Hiljem hakati kasutama ka tõelisi esemeid nt prillid või vihmavari. Kuulsaim oli Andy Warhol. **Milliseid motiive kasutas kõige enam Warhol? Oma töödes rõhutas ta masinalikkust, standardsust, isikupärasust, valides motiiviks ,,kõige kulunuma" visuaalse materjali **Millist arhitektuurisuunda nim kõrgtehnoloogiliseks Suund, mis vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile **Millisesse arhidektuurivoolu kuuluvad uusklassitsistid Kõrgtehnoloogilisse **Millega peaks hoone sarnanema dekonstruktivistide arvates Dekonstruktiivne hoone peab sarnanema skulptuuriga. Nad püüavad hoone piltlikult juppideks võtta ja siis nihkes kokku panna. Nende eeskujudeks on Vene avangardid. **Milliste ehitiste püstitamiseks on projektid tellitud just dekonstruktivistlikelt arhitektidelt Muuseumid, pargikujundus ja kaubanduskeskused
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv, leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid. Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne. Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks. Postmodernismile oli iseloomulik Oluline on stiil, mitte aines Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine. Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine
hüperrealismi oluliseim tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks maailmakunsti ajaloos. Kujutati täpselt kõiki üksikasju ja kontuure. Nii nagu fotogi annavad maalid ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa "objektivabast" kunstist vaevatud inimesi, kriitikud jäid aga skeptiliseks. 1970. ja eriti 1980.aastatel kasvas maalikunsti populaarsus. Lisaks minevikustiilile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Tunnustama hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e. fotorealism, 1980.aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad teineteises oluliselt nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism e
Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind 2007. aastal Marrakechi rahvusvahelise filmifestivali (Maroko) võistlusprogrammis parima filmi auhind 2008. aastal Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind 2008. aastal Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind 2008. aastal festivali "Kinosokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind 2008. aastal Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind 2. Filmis oli mitmeid postmodernismile omaseid tunnuseid nagu näiteks: Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud Film oli fragmentaarne Kindla teemaderingi eristamatus Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga)
on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegevus jms Vorm, narratiiv a) äärmusliku postmodernistliku mängulisuse, keerukuse ja tekstilisuse taandumine. See ei ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest. Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004): suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib selgeid ja ühemõttelisi lõppe, kuid uuem kirjandus taas tähtsustab seda elementi. Ka üldisemalt on uuemale kirjandusele tunnuslik tugevam narratiivsus, klassikaline lugude jutustamine
halvaendeline, ent algupärasem ja huvitavam kui tegelik maailm). Selline vastandamine hoiab lugeja põnevil ka põnevil (kas igaüks on ikka see, kellena tundub). Tavaline postmodernne teos ei taotle saladuse või tõe paljastamist, vaid üksnes fikseerib need, jättes ruumi filosofeerimisele – “mis on üldse võimalik”. Autorist saab filosoof. 70ndatel hakkasid postmodernismi mõistet tarvitama kunstikriitikud. Postmodernismile omistatakse järgmised tähendused: Pärast modernismi tulev – laiendab tendentse, mis modernismis juba sündinud Kontramodernism – kummutab, oponeerib ``hiliskapitalismi ekvivalent`` - kogu postindustriaalne kapitalism Järelmoderism Kunstistiilide eklektika ``Globaalse küla`` fenomen – kultuuride, rasside, imagode, kapitali, toodete,
Kokkuvõte.......................................................................................................25 Kasutatud kirjandus/materjal...........................................................................26 2 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga, tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega. Olin kursis sellega, et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3 MARGUS KONNULA AKA CONTRA
edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernism on keeruline mõiste või kehtestada ideid, mis on vaid kerkisid ala akadeemilise uurimuse alates 1980. Postmodernism on raske määratleda, kuna see on mõiste, mis esineb väga erinevaid teadusharudega või pindalasid uuring, sealhulgas kunsti, arhitektuuri, muusika, filmi, kirjanduse, sotsioloogia-, side-, moe-ja tehnoloogiat. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism, liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi"
Town Hall- Alvar Aalto Church of the Light- Tadao Ando 6. high-tech arhitecture, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet) · High-tech arhitektuuri on arhitektuuri stiil, mis tekkis 1970. aastatel. Kõrgtehnoloogiline "High-tech" arhitektuur nägi võimalust maksimaalselt välja arendada ja kasutada uut tehnoloogiat ning uusi materjale. See vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile. · High-tech hooned sümboliseerivad tehnilist progressi, aga mõnikord väljendavad konkreetselt mõnda allegoorilist tähendust. (Üks varasemaid selliseid hooneid oli Sydney ooperiteater.) Peamised esindajad, teosed: Richard Rogers- Pompidou keskus Minoru Yamasaki- WTC Norman Foster- Hearst Tower 7
aastal ning 1993.aastal valminud International Finance Corporation Washingtonis, mis on Maailmapanga peakorter. 3 Postmodernism Eestis 1980.aastatel Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsaist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernism jõudis Eestisse 1980ndatel, kui oli stagnatsiooniaeg, olid paneelmajadega linnaosad ja kolhoosid. Postmodernismile olid omased viilkatused, sambad, kaared, ristiga aknad, astmikumotiivid. Pindasi hakati krohvima ning värvid muutusid erksamaks:hakati kasutama valget ja musta, sinist ja roosat. Arhitektuuris oli neoratsionalistlik joon: väga selge struktuur ja lagedad fassaadid. Tähtsal kohal olid aknad ja postid, hakati tegema musta-valge-ruudulisi põrandaid. Väga palju ehitati dekoratiivseid sambaid ja poste ning tehti seintele vitraaze ja seinamaalinguid. Hakati panema rohkem rõhku ka ajaloolisele
mõõde. Erines varasemast eesti kunstist, veel enam aga tehnika poolest. Plakatikunst, eriti fotomontaazile tuginev plakat. Tõnis Vint, Hard Lapin, Raul Meel. Maailma arhitektuur 20.saj. lõpul. 48. Mis on kõrgtehnoloogia arhitektuuris? Maksimaalselt välja arendada ja kasutada uut tehnoloogiat ning uusi materjale, mis vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile. 49. Kirjuta lahti ökoloogiline arhitektuur? Miks soositakse? Keskkonnasäästlik arhitektuur, ökoloogiline teadlikkus, mure maailma ressursside piiratuse ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse pärast( levinud eriti arenenud maades ja noorte hulgas). Uued meediad kunstis. 50. Digitaaltehnoloogia. Milliseid tehnoloogilisi kunstialasid hõlmab endasse?
Ehitamiseni jõudis nende konseptsioone väga vähe. 1) Kikutake Sky House (taevamaja); 2) Kurokowa - Nakagini kapselhotell, 3) Kurokowa magamiskapslid Moskva kesklinnas, 4) Aruta Isozaki- linn õhus, ehitamata; 5) Kenzo Tange Tokyo Bay ehitamata High-Tech arhitektuur ja selle esindajad, objektid (5 näidet) tekkis 1970. aastatel. Kõrgtehnoloogiline "High-tech", maksimaalne tehnoloogia ja uute materjalide kasutamine. vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile. · High-tech hooned sümboliseerivad tehnilist Sydney ooperiteater. · Teras ja klaas · Paindlikud interjöörid · Väljapeetud konstruktsioon · Värvilised torude- ja tehnoloogiasüsteemid · Kerged, õhulised materjalid Peamised esindajad, teosed: Richard Rogers, Renzo Piano Pompidou keskus, Minoru Yamasaki- WTC; Norman Foster- Hearst Tower; Jorn Utzon Sidney opperiteater, Richard Rogers - Channel 4 peamaja.
Suurem osa Pormeistri loomingust oli ja on jäänud sõjajärgse modernismi tippteosteks. Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga. 1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud Põllumajandusakadeemia õppehoone Tartus Tähtveres, kus tollal aktualiseerunud postmodernismile, pealispinnalisele ajalooga flirtimisele, reageeris Pormeister väärika, ent modernismist igavikulisse vormikeelde suunduva metafüüsilise silindrite ja tahukate kompositsiooniga. Seda võluvat hoonet on võimalik imetleda kõigil Tallinnast Tartusse sisenejail, aga ka Emajõelt, kus eriti veenvalt tuleb esile hästi proportsioneeritud hoone klassikat meenutav uusratsionalistlik käsitluslaad. Peetakse arhitekti loomingu tipuks, keerulise elu- ja loomesümfoonia finaaliks
Tema paremikku kuuluv poeem ,,Pilv pükstes"(1915, täielikul kujul 1918), 4-osaline teos, käsitleb armastust,loomingut,maailma ümberkujundamist,usku.Kurt Vonnegut(1922-2007)-Saksa päritoluga Ameerika kirjanik, kelle kummalised süzeed, võllahuumor ja erilaadne fantastika on teinud temast Ameerikas ja mujalgi kultuskirjaniku. Koha kirjandusloos kindlustas Vonnegut endale eelkõige oma särava sõjavastase romaaniga ,,Tapamaja , korpus vii"(1969). Tema loomingus kohtab juba postmodernismile omaseid jooni. Raamatud on tulvil imesid, kokkusattumusi, juhuslikkust ning irratsionaalsust. On kirjutanud 14 romaani, mõne näidendi, kaks raamatutäit lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid. Eriti hea romaan on tal ,,Tsempionide eine"(1973).Seal käsitleb autor koomiliselt liialdades ja enda tehtud grotesksete illustratsioonide saatel niisuguseid teemasid nagu keskkonna saastamine, tervete loomaliikide hukk, rikkuse ebaõiglane jaotus jne. Seal
üritab ta mängida nn suhteeksperti ja temale sümpaatseid üksikuid reisijaid üksteisele lähestikku istuma panna tekitades seeläbi loodetavasti nii mõnegi kuuma armusuhte. Tegemist on postmodernistliku paroodiaga. Milline roll on paroodial ja pastišil postmodernistlikus kirjanduses? Kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püüagi olla originaalsed. Jamesoni jaoks oli postmodernismile iseloomulik ajalootunde kadumine, kus kaasaegne sotsiaalne süsteem ei suuda „alal hoida omaenese minevikku ja on hakanud elama kestvas olevikus“. Jameson: pastišš kui „tühi paroodia“, mis on iseloomulik postmodernismile. Paroodia, kus seosed ei vii kuhugi, puudub koomiline sisu. Linda Hutcheoni peab paroodiat täiuslikuks postmodernismi vormiks. Ta näeb postmodernismi üheks iseloomustavama joonena ajaloolist metafiktsiooni – kirjandus, mis rõhutab
kogu ühiskondlike suhete spekter. Revolutsiooni tulemusel vahetub ka valitsemisrezhiim siirdeperiood, siirdeühiskond teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride jasuhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. sotsiaalne nihilism postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne struktuur ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid.
inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne staatus (2) - indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne struktuur (1,2) - ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks - klassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri
k 1.Stiilide ja kujundite paljusus, iroonia, Autoripositsiooni teisenemine (autori kadumine ) Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori osalemine teose tegelasena, Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada ainult iroonilises võtmes 2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks” (Hutcheon 2000: 11). Lisaks näeb Hutcheon postmodernismi ühe iseloomus- tavama joonena “ajaloolist metafiktsiooni” 3. Fredric Jamesoni meelest on postmodernismile omane pastišš. Pastišš on “tühi, ükskõikne paroodia”, paroodia ilma naeruta, ilma satiirilise impulsita, imiteerimine. Autori suhtumine ei ole seega satiiriline, vaid ükskõikne. Pastišš on “kuju tühjade silmadega” 4. 5. Nii lugeja kui ka tegelane on püütud lõksu, kus ta peab tegema valikuid (millist käänakut või tähendust valida), ja puudub vähimgi vihje selle kohta, millist otsust teha. Ka teksti ennast
pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. 25) HÜPERREALISM. NEOEKSPRESSIONISM. Lisaks minevikustiile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Hakati tunnustama vanu realiste. 1960. aastate lõpus tekkis hüperrealism e. fotorealism, 1980. aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad oluliselt teineteisest nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism. See arenes välja popkunstist.
liikumine, abordivastaste liikumine) sotsiaalne lõhe suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised (sh etnilised ja usulised) 8 sotsiaalne mobiilsus inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis; eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust sotsiaalne nihilism postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 Oldi jõutud omamoodi tupik seisu. Kunsti tehti ja palju, kuid areng oli peatunud. Vastasseis läänes toimuvaga, pealetükkivaim venestuspoliitika ja tihe konkurents tekitasid omamoodi seisaku, kus kunsti saba hakkas iseennast sööma. Postmodernismile on omane teatav ambivalents, kus enesereflektsioon väljendus alateadvuse, mütologilise ja müstilise uurimise kaudu. Oluline murdepunkt toimus kümnendi keskel, kus tegudele pääsesid uus noorte põlvkond, mis siis juba vabaduse matisega tegevuskunsti kaudu hoopis revolutsioonilis mõtteid kandis. Näitused toimusid endiselt regulaarselt, iseloomulik oli juba eelmisest kümnendist alguse saanud zanripiiride hajumine maalis. Näitusepilt oli kõrgetasemeliselt kindel ja etteaimatav
Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Modernismi algatajaks eesti kirjanduses peetakse Ristikivi ,,Hingede ööd". 8. Iseloomusta Ristikivi ,,Hingede öö" ülesehitust. ,,Hingede öö" koosneb kahest osast, mille vahel on nn ,,seletav kiri" proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi. 9. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel. 10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega. Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine. 11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem. Salingeri peateos on ,,Kuristik rukkis", mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine. Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et
Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Don Quijote parodeerib rüütliromaanide konventsioone; Väike maailm armastusromaane. Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses: Hutcheon: postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet. Uuskriitika moto “The text itself”
põhjustab luuletajas mõjuängi Paroodia Eesmärk - naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit, Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastišš Eesmärk - mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. postmodernismile Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest(Cervantes “Don Quijote” (1605, 1615), parodeerib rüütliromaanide konventsioone.) ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F
Muutusi (arengut) ESILEKUTSUVAD TEGURID: 1) sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused – tehnoloogia, kommunikatsioon, transport ja uuenemisest – tootmismeetodite muutumine. Tulemus – uus toode või tehnoloogia- tagajärg – inimeste tegevuste muutused (uued kooslused, ümberõppe vajadus). 2) sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja –komplekside difusiooni kaudu (modernismilt postmodernismile) Rahvuste ja etnlisiste gruppide probleemid (keel, kultuur, territoorium jne). 3) ühiskonna organiseeritud sotsiaalsed liikumised. Inimeste vajaduste rahuldamine, eesmärgiks muuta inimeste olukorda või parandada liikumisest osavõtjate seisundit /revolutsioonilised, reformilised). 4) uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel 5) indiviidide püüdlusest ja diferentseerumisest kuhjuvad sotsiaalsed muutused: vajadus elukohta või
· See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas · Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente. · Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele. · Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad. · See uurimissuund lasi välja ,,suvalisuse vaimu", sümboleid võib näha kõikjal; samuti saab igaüks erinevalt kõike tõlgendada ja keegi ei saa selle kohta midagi öelda. · Postmodernismile alusepanija. Kuidas erinevate teadlaste töid võrrelda kui kõik on uurinud ,,unikaalset"? Hermeneutika · Hans-Georg Gadamer - Dialoogi metafoor arendab edasi teksti metafoori. Uurija ja uuritav on võrdselt aktiivsed. Vaatab veel rohkem kultuuri põliselanike vaatevinklist. On toodud ka ,,läbirääkimiste" metafoor; uurimuse andmed kujunevad nö poliitiliselt. · Paul Ricoeur - järjepidev interpretatsiooni teostamine, et kultuuri aina sügavamalt mõista.
Nihilism, mis algas Nietzcshest. Kirjanduses ilmneb see fragmendi võidutsemises. Gödeli teooria. 2. kirjanduses domineerib poeetilise mõtlemisviisi fenomen. Hilisem Heidegger, kus filosofeerimine toimub eirates klassikalist loogikat nagu see esines hiina mõtlejate juures. Postmodernism saabub peale II MS, kuigi peab ütlema, et selle ilmumine kunstiliigiti võib olla ajaliselt erinev. Iseloomulik postmodernismile on metanarratiivide (kasutab veel mõisteid makro- ja suured narratiivid) jõu ja legitiimsuse kadumine, ekleltism. Metanarratiivid on nt. mõtte hermeneutika, vaimu dialektika, inimkonna vabastamine, subjekti võim, kristlus jne. Nende ülesandeks oli legitimiseerida/seadustada teatud moraali normid, seadused, institutsioonid, mõtteviisid. Kuid erinevalt müütidest, mis kandsid sama rolli, otsivad metanarratiivid legitimatsiooni tulevikust, mitte minevikust. See oli nn
mis mõjutas ka kunstiharidust ja akadeemilisi distsipliine. Feministlikku kunsti vaadeldakse tihti laiemalt postmodernistliku kunsti osana. Selle suhe postmodernismi filosoofia ja postmodernistliku kunstiga on üheaegselt viljakas ja probleemne. Angloameerika maades vastandus feministlik kunst tugevalt modernismile, mille ideoloogia oli väidetavalt sooneutraalne, kuid mis institutsionaalselt soosis meeskunstnikke. 1960-70ndate feministlik kunst määratles end algusest peale (sarnaselt postmodernismile) pluralistliku ja antimodernistlikuna. Kaasaegne feministlik kunst toetub kas otseselt või kaudselt varasemale ajaloole isegi siis, kui selle teemad, kriitilised seisukohavõtud, probleemipüstitused või kunstilised lahendused lähtuvad tänapäevasest kontekstist. See, mis teeb ühest teosest feministliku kunstiteose, on eelkõige selle toime ja sõnum ajaliselt ja kultuuriliselt muutuvas kontekstis. Suurt osa radikaalselt meelestatud naiste kunstist 1960te lõpul ja 1970ndatel
Postmodernism tekitas vastuhakku, mis tulenes avastusest, et kõik on muutunud - nii sotsiaalsed suhted, tootmine kui ühiskonna radikaalne muutumine. Postmodernismi levik oli võimalus mitte järgida reegleid ning kogeda uusi ideid katsetuste ja vigade läbi. Lühidalt, postmodernism otsis viise, et väljendada mitmekesisuse esteetikat. Veel märksõnu: lõpmatu ruum, keskuse puudumine, universaalsus, individuaalne kujutlus. Esimene kasutus postmodernismile leiti läbi arhitektuuri. Postmodernism sai uueks mõtlemisviisiks ning väga mõjuv viis neid uusi vaateid demonstreerida oli läbi arhitektuuri. Üks parematest näidetest ameerika postmodernistlikust maastikuarhitektuurist on Martha Schwartz'i tööd (enne maastikuarhitektina tööle asumist oli ta kunstnik). Tema kujundused markeerivad paiga, kuid haaravad kaasa palju suuema ruumi. Martha Schwartz kujundas Bagel Garden'i 1979
annaabi.ee 
