puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid rakendust. Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE HISKOND 20. sajandi lpul muutus tstushiskond phjalikult ja tekkis tstusjrgne e. postindustriaalne hiskond. Krgelt arenenud tstushiskond, kus kantakse krgtehnoloogiat, mis koosneb vga erinevatest hiskonna vormidest ja kus valitseb palju erinevaid vrtushinnanguid. Postindustriaalses hiskonnas kasvas kiiresti teenindussfr. Selles hiskonnas seatakse esikohale teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tstushiskonnas oli eesmrgiks toota vimalikult palju kaupa, st. vajati rohkem tlisi. Postindustriaalses hiskond vajab haritud spetsialiste, kes on saanud mitmesugust koolitust. Tstusjrgse hiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini koosklastatud kui tstushiskonnas. Tstushsikond kordineeris hsikonna poliitikat ja iguskorda.
MILLISES KAHES EUROOPA RIIGIS KUJUNESID 19. SAJANDIL SUURIMAD TÖÖSTUSLINNAD? VASTUS: INGLISMAAL(BIRMINGHAM, LIVERPOOL, MANCHESTER); S INDUSTRIAALÜHISKOND 500 MILLINE TRANSPORDI SEISUKOHAST OLULINE SÜNDMUS LEIDIS ASET 1869. AASTAL? VASTUS INDUSTRIAALÜHISKOND 500 MILLINE TRANSPORDI SEISUKOHAST OLULINE SÜNDMUS LEIDIS ASET 1869. AASTAL? VASTUS: SUESSI KANALI AVAMINE POSTINDUSTRIAAL 50 MIS ON POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS OLULISIM RESSURSS? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 50 MIS ON POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS OLULISIM RESSURSS? VASTUS: INFO/TEADMISED POSTINDUSTRIAAL 100 MIS ON INFOÜHISKONNA TOODETESSE MASSITARBE TOODETESSE SAGELI SISSE PROGRAMMEERITUD? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 100 MIS ON INFOÜHISKONNA TOODETESSE MASSITARBE TOODETESSE SAGELI SISSE PROGRAMMEERITUD? VASTUS: KIIRE AEGUMINE
Usu tähtsus vähenes, linnas naabrid kontrollisid vähem kirikus käimist. Kodus ei veedetud aega, kuna korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult magamas. Nädalavahetuseti käidi kõrtsides, peod olid vabamad, pidutseti väljas kuna korteris polnud ruumi. Tekkisid lasteaiad, vanadekodud, kasiinod, teater, kino, laulupeod. Pered olid väikesed. Kultuurid hakkasid linnas segunema ning tekkis suurem mitmekesisus Postindustriaalses ühiskonnas säilitab ja õpetab kultuuri meedia, eakaaslased ja avalikud asutused nagu lasteaed, kool. Vanemad ei tea asjadest eriti palju. Usklikke on väga vähe, usu tähtsus väheneb, sellest ei räägita. Usk ei kontrolli inimesi nagu agraarühiskonnas, pigem kontrollib meedia. Inimesed kannavad mida tahavad. Pidude eest makstakse, tohutu valik kuhu minna, erinevad klubid. Elatakse korterites, linnas kui ka maal ning eramajades. Laste saamist
Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetttu hinnati ka riike selle jrgi, mitu tonni stt ja rauda vi mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset hiskonda kirjeldavad aga sellised nitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tjus. Kui tstushiskond vajas rohkesti konveieritlisi, siis POSTINDUSTRIAALNE HISKOND VAJAB HOOPIS TEISTSUGUST
Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine, vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse
(Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sotsiaalseid, kui poliitilisi lõhesid hakkasid postindustriaalses ühiskonnas korraldama organisatsioonilised ja institutsionaalsed jõud, siis Knutsen ja Scarbrough nägid asja teisiti. Nemad nägid, et lõhestuvuse osapooled annavad oma hääle valimistel ikka eelkõige väärtuste ja uskumuste baasil ning lõhestuvuse korraldamine käib pigem „alt üles“, kus poliitilistel osalejatel on vähe ruumi midagi organiseerida (Mariano TORCAL). Nendele kahele arusaamale tuginedes lõi Gabor Toka oma teadus artiklis uue mudeli, mille järgi saab anda
Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 2 Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile otsitakse kapitalile piirideüleselt paremaid investeerimisvõimalusi: soodsat investeerimiskliimat, häid
riigipiire 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes 7. ÜRO loomine – ülesandeks on rahu kindlustamine maailmas ÜHISKOND 2. variant Agraarühiskonnale omased tunnused: 1. Peamisteks elatusallikateks olid karjakasvatus ja põlluharimine 2. Peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 3. Linnu oli vähe ning seal elas ka vähe inimesi Tööjõud, mida vajatakse postindustriaalses ühiskonnas 1. Kasvas nõudlus haritud tööjõu järele 2. Tööstustesse vajati inimesi, kes on õppinud masinate käsitlemist ja nende tehnikat Mõiste – heaoluühiskond Ühiskond, kus inimesel on hea elada, st et tal on võimalus saada haridus, töö,toetusi, lastele lasteaja/kooli kohad ning võimalus teenitud raha eest osta piisavalt süüa ja riideid ning maksta oma elukkoha eest. Heaoluühiskonnale omased tunnused: 1
urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. mänedzeride revolutsioon- juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ja mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv. anoomia- üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine kodanikuühiskond- kodanike algatusel kehtivate õigusnormidele toetudes loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. sotsiaalne õiglus totalitarism- diktauuri vorm, mida isel
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine
Demograafiline plahvatus maal võimaldas inimestel tulla linna töökohti leida. Hakkasid tekkima linnastud. Linnas elavate inimeste osatähtsus kasvas 50%-ni. III järk--hiliseindustriaalsesse ühiskonda jõudnud linnad hakkasid kasvama eeslinnade arvel, uusi eriti ei tekkinud. Eelistatumad olid suurlinnad. Kuna demograafiline plahvatus vaibus, siis linnade kasv vähendas maal elavate elanike osatähtsust. Linnades elas nüüd 70-80% inimestest. IV järk--postindustriaalses ühiskonnas algab lahtilinnastumine ehk kontraurbanisatsioon, st linnaelanikkond väheneb (eriti suurlinnades), asutakse elama linnalähedasse maapiirkonda. Seda võimaldab väga hea side areng. Etnilised protsessid maailmas Rahvus on inimeste rühm, kellel on ühine kirjakeel, kultuur ning põhiasualad. Rahvuste kujunemine algas industrialiseerimisega, siis tekkis tihe koostöö piirkonna inimeste vahel. Agraarühiskonnas elatakse hõimude või hõimuliitudena.
Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks
aasta novembrikuu seisuga on tööhõive viimase 20 aasta kõrgeim – 68.3% 6. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Euroopas algas linnastumine ning ära hakkas kaduma külakogukondlik eluviis. Töö tegemine muutus lihtsamaks ning tootmine masinate abil kiiremaks ja efektiivsemaks. Massiline tehaste rajamine 7. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda Erinevalt industriaalsest ühiskonnast kasutatakse postindustriaalses ühiskonnas kõrgtehnoloogiat ning tähtsal kohal pole enam lihttöölised, vaid kõrgelt haritud spetsialistid 8. Iseloomusta Karl Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest K. Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei saa oma töö eest võrdset palka toote müügihinnaga, siis kapitalist saab kasu tööliste arvelt ja ekspluateerib töölisi
Arengusuund 20.sajandi 80- te alguseni heaoluriigi kasv, siis majandusolud halvenevad ja sotsiaalkulutusi kärbitakse, heaoluriigi kriis. Tänapäeval räägitakse heaoluriigi asendumisest heaoluühiskonnaga, milles heaolu pakkumise kohustus on jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Filosoofide arvamusi Daniel Bell: a) ühiskonna deideologiseerumise teooria: tööstusühiskonna funktsioneerimine suunatud võimalikult suuremale kaubahulga tootmisele, postindustriaalses teadmiste ja oskuste arendamine eesmärgiga juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda. Uus ühiskond vajab tsentraliseeritumat ja kordineeritumat juhtimist, seetõttu peavad poliitikud valitsemisse kaasama tehnokraate. b) ühiskonna võtmesfäärid majandus, poliitika ja kultuur lähtuvad erinevatelt alustelt: majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike ulatuslikku kaasatust, kultuuris on kristlik eetika asendunud hedonismi ja eneseteostuse ülistamisega;
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng.
metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist. Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes. Hilisindustriaalses ja kaasaegses (postindustriaalses) ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks ja maharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel arvestatakse puidu juurdekasvu aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused. Enim arenenud piirkondades kujunesid välja metsatööstusklastrid ( klaster – mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik) Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad
Varaagraarsel tasemel oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel tasemel tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Nii juhtus Lääne-Euroopas, Indias, Vahemeremaades. Industrialiseerimise perioodi arenedes areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puit võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks jamaharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raidumisel arvestatatkse arvestuslangi väärtust, see on puidu juurdekasv aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused. Probleeme tekib Lõunariikides seoses sellega, et selased valitsused tahaksid kasumi teenimise eesmärgil maha raiduda keskkonnale olulised vihmametsade alad. Metsamajanduse regionalne ülevaade Euroopa
Soodne turuolukord ning konkurentsivõimeliste ettevõtete edu oli võimaldanud luua palju uusi töökohti. Tööga seotud probleemid majanduskriisi perioodil on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine majanduskriisi situatsioonis kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Suuremad muutused toimusid viimati tööturul 1992/93 a. esimeste majandusreformide käigus. Siis vähenes hõive vastavalt 5,2 ja 7,5%. Kokkuvõttes tähendas see ligi 100 000
Jätkusuutlikust saab tagada arengu planeerimisel pikema perioodi peale. 1992.a võesti vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegiaid ja valdkonnastrateegiaid. Nt eestis on vastu võestud riikslik lastekaitse strateegia aastani 2015. Mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. On sunnitud müüma oma tööjõudu. 2 Anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine. See
osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. · Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile otsitakse kapitalile piirideüleselt paremaid investeerimisvõimalusi: soodsat
klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast) neokolonialism kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest neoliberalism ehk uusparempoolsus 1980. aastate populaarne poliitiline ideoloogia; rajanes liberalismil, rõhutas vajadust vähendada riigi ülesandeid ja heaolukulusid ning õhutas konkurentsi ja inimese vastutust kõigis eluvaldkondades
tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest – tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis
tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil.
Osadest linnadest on kujunenud samaaegselt nii regionaalse kui ka globaalse majanduse ja kultuuri linnaregioonid. Linnade vahel toimub tugev konkureerimine baseerudes nii linnaregiooni suurusele, institutsionaalsele linnapoliitikale ja mitteinstitutsionaalsetele suhetele kui linnaregiooni sees toimuvale konkurentsile ettevõtete vahel. Linnad kui loovuse keskused Linnade “renessanss” on seotud linnade postindustriaalses faasis toimunud füüsilise uuendamisega. Eriti tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete märkide rajamine linnaruumis. Linnad on mitmete oluliste valdkondade, nt linliku kultuuri, meedia, spordi, meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000). Loovlinn. Loomemajandus The Rise of the Creative Class (Florida 2002).
mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. 2.2
seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis
· majandusökoloogia kuidas need on organiseeritud, toimivad, on välja kujunenud, kuidas inimesed ise oma majandussüsteemi suhtuvad ja kuidas püüavad kohanduda? Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine? (üldine tasand) Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse? (indiviidikeskne) Kui palju peab inimene eri majandussüsteemides töötama, et elatusvahendeid hankida? Kõige vähem peavad töötama kütid kõige rohkem postindustriaalses ühiskonnas. Me peame töötama, sest valitseb demograafiline üleküllus ei saa enam nii hajusalt elada. Põllumajandus säilis, sest suured loomad said otsa (kuid suurte loomade küttimine kõige efektiivsem). Tänapäeva majandus ei ole suunatud nii, et kõigil hea oleks. Kuidas ühiskond tooteid jaotab? 1 Erilist ümberjaotamist ei toimu (kõik tarbitakse). 2 Vastastikune vahetus: kaupade/teenuste vahetus enamvähem võrdses väärtuses kahe partneri vahel
Näiteks isiku üleminek ühest kodakondsusest teise, ettevõtte või asutuse vahetus ilma professionaalset staatust muutmata, elamaasumine ühest geograafilisest paikkonnast teise. Vertikaalne mobiilsus. Üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise (kas tõusev või langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähemalt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. 16. SKP riigi konkurentsivõime näitajana Viimase kümne aasta majanduspublikatsioonides mõistetaksegi riigi konkurentsivõime all
LIIGITADA NT ANTIIKÜHISKOND, FEODAALKAPITALISTLIK, SOTSIALISTLIK ÜHISKOND, VÕI KA AVATUD JA SULETUD, INDUSTRIAALNE VÕI AGRAARÜHISKOND (AGRAAR-TOOTMISVIIS).), KUID LEVINUIMAKS VIISIKS ON ÜHISKONDI JAOTADA TRADITSIOONILISTEKS, INDUSTRIAALSETEKS JA POSTINDUSTRIAALSETEKS. TRADITSIOONILISES ÜHISKONNAS ALLUTAKSE TRADITSIOONIDELE JA EI POOLDATA VÄGA MUUTUSI, INDUSTRIAALÜHISKONNAS IMBUB TEHNIKA JÄRJEST ENAM IGAPÄEVAELLU NING POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS ON VALDAVAKS TEENINDUS JA ESIKOHAL TEADUS. 34. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt
sõltumatul, neutraalsel, asjatundlikul ja õiglasel kohtuvõimul. Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad. Ka ei laiene õigusteadlasele otsustamis-kohustus, v.a juhtudel, mil ta on kaasatud kohtumenetlusse selle osalisena, näiteks eksperdina
36 vastav ideoloogia ning sotsiaalne staatus tavaliselt eesmärk omaette. Dissidentlus on vaadete erinevus valitsevate või enamlevinute suhtes. Dissidentluse äärmuslikeim avaldumisvorm valitseva poliitilise re?iimi suhtes on poliitiline terrorism kui poliitilise sektantluse ilming. Kaasaegses infoühiskonnas, arenenud riikide nn postindustriaalses arengufaasis on kujunenud eriti tugevaks jõuks üldsuse arvamuse kujundamisel ja sellega manipuleerimisel massimeedia (nimetatakse juba neljandaks võimuks). Tinglikult võime kanda ka massimeedia sekundaarsete elementide hulka. Teiselt poolt on massimeedia ka üheks rahva vahetu osavõtu väljundiks ühiskonna ja riigi aktuaalsete probleemide teadvustamisel, aga samuti sotsiaalse kontrolli vahendiks. P. 3. INIMENE, ÜHISKOND, RIIK - SEOSTE TÜÜBID
Näiteks isiku üleminek ühest kodakondsusest teise, ettevõtte või asutuse vahetus ilma professionaalset staatust muutmata, elamaasumine ühest geograafilisest paikkonnast teise. Vertikaalne mobiilsus. Üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise (kas tõusev või langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähe- malt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. Suur mõju on ühiskonnas toimuvatel strukturaalsetel muutustel. Näiteks ei vajata enam nii palju põllutöölisi, lihttöölisi jt
annaabi.ee 
