Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "POSTIMPRESSIONISM - Cezanne ja Lautrec". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cezanne, kontuur, koloriit, tuhmid, goghile, sinises, iseloomustage, soojad, postimpressionism, käsitlus, mängima, sobitatud, hilisemates, tunduvad, longus, näoilmed, erksad, sooje, rõõmsam, toulouse, pange, segatudPostimpressionism Paul Cezanne Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 27-aastane Alguses olid tema maalid tuhmid ja värvikäsitlus on kesine. Enamasti tumedad toonid. Mida aega edasi, seda paremaks muutus valguse ja varju kasutus. Pintslitöö oli esialgu korrapäratu ja ei ole eristatavad piirjooned. Hiljem olid maalid täpsed, aga hajuvad. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas kunstnik kujutama ruumilisust. Piltidel on valdav rahulik meeleolu. Viimastel teostel on soojemad toonid. Objektide kontuurid on väljaarvatud esimese teose puhul mustad, täpsed
18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näh a) 19 Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus) 20 Isa Tanguy portree (valguse-varju mängud, kontuurid on selgemad, taust on selgemini eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid) 21 Tusimaal 1887 (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-.varju mäng) o Võrdlus Yoda Chikkoku tusimaaliga Chikkoku tusimaal on traditsiooniliselt ainult üte tooni kasutades valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne. 22 Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole)
* Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole
poosidest.Meeleolu on rõõmus ja õnnelik, kõigil on hea olla. * J.B.S.Chardini maal ,,Tüdruk sulgpalliga" Maali teema tundub ka meelelahutus olema. Kuna kunst oli rohkem lõbusam. Maalimismaalist tundub leebem ja õrnem. Tüdruk paistab olevat muretut jõudeelu nautiv õukondlane, mis on maalingus peenelt viimistletud. Ilusti on kunstnik paika pannud tüdruku rõiva ja soengumoe. Peenelt maalitud maal, värvid on peenelt valitud ja mahe meisterlik valgusevarju käsitlus. Värvitoonidest on kasutatud rohkesti valget, pruuni, näha on ka musta, punakat, taevasinist ja maali tausta tumedat tooni. Kuigi keha proportsioonid on piiritletud ilusti ja selgete piirjoontega. Näha on kunstniku tehnilisi oskusi, mille ta on maalile andnud. Maalil olev meeleolu paistab olevat kurvameelne. Tüdruku näoilme ei ole rõõmus. Klassitsistlik arhitektuur ja kujutav kunst (§ 27-28)
Veneetsias“. Paul Signac (1863 – 1935): Paavstide loss Avignonis (1900) Paul Signac (1863 – 1935): Felix Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
Botticelli on suutnud kahte üksteisele järgnevat momenti ühes pildis kujutada: näos peegelduvad vaimsed pingutused ja “valgustusele” viitavad kiired. Lisaks on pilti pandud nii aeg kui ruum, mis on renessansi kunstile omane. Kunstnik on tabanud figuuri tõelise olemuse kujutades teda loomutruult, õigete proportsioonide ja usutava 7 kehahoiakuga (st figuur tõesti istub). Pildi koloriit on ühtsetes maalilistes õrnades toonides, kus domineerib punane värvus. Pilt on küll täis maalitud detaile, kuid tähelepanu koondub ikkagi Augustinusele, kes oma suurte langevate rõivastega oleks kui kolmnurk, millele toetub kogu ülejäänud maal. 3. BAROKK Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tunnete rõhutamine ja teatraalsed efektid. Barokkmaalidel kujutatakse enamasti hoogsaid pingelisi stseene, inimesed on jäädvustatud keset liikumist
,,Thomas Jefferson". Üritas portreteeritavaid edasi anda roomlaste riietuses. Voltaire'ist tegi väga palju portreid, tuntuim ,,Voltaire tugitoolis" . Tegi oma töödest autorikoopiaid. Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest, värvid jäid tagaplaanile. Huvitav naiskunstnik E.L Vigée-Lebrun naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. ,,Marie Antoinette sinises sametkleidis", ,,Autoportree", viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette. J.B Greuze sentimentalist. Õpetliku/moraliseeriva sisuga, traagilise alatooniga teosed,kohati nii karmi sisuga, et naised hakkasid nutma. ,,Isa needmine" moraliseeriva sisuga maal, isa ajab poja kodust välja. J.L David üks tuntuimatest maalikunstnikest. ,,Hortatiuste vanne" üleskutse revolutsioonile, ,,Tapetud Marat" kujutab Marat vannis, maalis otse laipa
6.Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikukssaamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile 7.Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised, vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid 8.Kus valmis silmapaistvaim osa Paul Gauguini maalidest? Okeaanias, Tahiitil 9.Kust oli pärit Paul Cezanne? Lõuna – Prantsusmaalt. Aixis jõuka pankuri poeg, majanduslikult kindlustatud, tõmbus kunstielus tagasi peale mõnitusi kriitikutelt 10.Milliste vormidega püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid värve? Stereomeetrilised vormid (silinder, kuup, koonus jne.) 11.kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Maalis mitmest erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt, st „lõhkus“ tsentraalperspektiivi 12.Milliseid motiive maalis Cezanne enamasti?
Tema loomingus puudub traagiline paatos ja sisemine rahutus, mis oli iseloomulik Michelangelole. Samuti Leonardo da Vincile omane salapärane romantika.Tema geenius oli pigem tugevdav ja arendav kui revolutsiooniliselt uuendav. Kompositsioon läbimõeldud, liigsed asjad eemaldatud. Maalides tasakaalustatud kompositsioon. Varasemates töödes hele värviilu. Hilisemates maalides armastas selgeid värve, eriti sinise ja punase maitsekas käsitlemine ja küllastunud, soojad üldtoonid. Raffael väljendas kõige selgemini renessansikunstnike püüdlust täieliku ilu ja kooskõla poole. Ta asetas maalidel inimesed rahulikku helgesse ümbrusse, suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustale.Tema madonnapiltidest hoovab õrna emaarmastust. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel. 1. 1500-1504 töötas koos koos õpetaja Peruginoga, kellelt pärines kogu Raffaeli loomingut märgistav
Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vor miga, tööde m õ õtmed on ka suured. Te ma maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks o maette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see k õik oli klassitsis mi ja ro mantis miga harjunud kunstipublikule vastuv õtmatu. ,,
siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks
tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega. Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel. Tema lemmikvärvideks on pruun ja helekollane. Rembrandt võitis suure tunnustuse 1632. aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17
Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism. Voolu ristivanemateks olid nagu impressionismi ja fovismi puhulgi pilkehimulised kunstikriitikud. Samas on nimes omajagu tõtt. Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. 1 Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973).
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku, art noveau stiili) Juugend , an- uut tüüpi vormilooming, uut tüüpi stiil. - Kolmas mõiste sajandivahetuse kunstis postimpressionism - Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime (prantsusmaal modernne stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal Juugend (levis saksamaa mõjul ida-Euroopasse jne); Austrias mingi kolmas asi jne (seotud kontranäitustega viinis).. üldiselt tegu kõikjal sama asjaga aga nimetused erinevad, üldnimeks Juugend ingliskeelses kontekstis art noveau (pmst sama)
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
