Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7
12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuskaotuseta. Isel külmatsüklitega-> vees immutatud materjali külmutamine ja taas üles sulatamine (tellisel 12 tüklit, kõnniteeplaadil 100) 13. C 24/30=> 24 MPa-> silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus Variant II 1.Erikaal (abs tihedus) on materjali mahuühiku maas tihedas olekus (ilma poorideta); valem: =G/V (V-tiheda, poorideta aine mass); portlandtsement 3,1 g/cm3, teras 7,85, puhas vesi 1,0 2.C28-> täht= puidu liik(okas, leht, liim); nr= normatiivne paindetugevus (N/mm2) 3.Tiheduse järgi: 1)teras 2)betoon 3)vesi 4) puit 5)vill 4. C 25/30=> 25 MPa silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus 5.Oksakohad: 1) oksa läbimõõdu puhul ¼ elemendi küljepikkusest on puidu tõmbetugevus selles ristlõikes ainult 27% standardse proovikeha tugevusest
8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c. Sellist müüritist pole vaja armeerida 10. Materjali mahukaal on a Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta b Materjali mahuühiku kaal looduslikus olekus (pooridega) c Veega küllastatud materjali ühe kuupmeetri kaal
· Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3 Terasel aga 7850kg/m3 Mahumass materjal tihedus,kg/m3
Need võivad loomulikult olla ka kumerad. Tadelaktiga töötamine nõuab keskmisest suuremaid käsitööoskusi. Pulber segatakse külma veega tihedaks pastaks. Segu võib kõikide lubja suhtes püsivate pigmentidega toonida. Krohv kantakse kahes kihis, ca 2 mm paksuselt pinnale. Tahenemise järel silutakse seda pahtlilabidaga ning tihendatakse ja poleeritakse kiviga väikesi ringikujulisi liigutusi tehes. Kiviks sobib basalt, ahhaat, graniit või muu väga tihe ja poorideta kivi. Tadelakt peab nii kaua tahenema, kuni seda saab hakata poleerima. See hetk sõltub palju aluspinna veeimavusest ning sellest, palju seal niiskust algselt oli. See võib suurtes piirides varieeruda. Vähemalt 24 tunni pärast kaetakse pind oliiviõliseebiga ja poleeritakse kiviga uuesti. See annab kerge siidmati läikega ja ka vajaliku veekindlusega pinna. Seep ja värske lubi reageerivad omavahel nii, et tekib vett mitte läbilaskev, samas aga veeauru liikumisele avatud pind
Katsete ning ülal oleva graafiku põhjal saab järeldada, et saadud tulemused on suhteliselt sarnased tootjate poolt välja toodud tehnilistele andmetele. 7. KÜSIMUSED - VASTUSED 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja teada, et saada informatsiooni ehitusmaterjali iseloomulike omaduste kohta. Kuna absoluutse tiheduse määramiseks on vaja poorideta ja tühikuteta materjali, siis jahvatatakse materjal kindla terasuuruseni. Absoluutse tiheduse kaudu saame teada, mis on ehitusmaterjali mass ilma poorideta ja tühikutega. Absoluutse tiheduse abil on võimalik arvutada materjali poorsuse protsent. Tihedus on üks informatiivsemaid materjali iseloomulikke näitajaid. Tihedus näitab ehitusmaterjali ruumalaühiku massi. Materjali soojusjuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest
Mullplast 15-200 Puit (mänd, kuusk) 400-600 Saepuru 150-250 Teras 7850 Malm 7250 Vask 8900 Vesi 1000 Jää 900 Õhk 1,29 ERITIHEDUS • Eritihedus (või absoluutne tihedus, aine tihedus, erimass) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta) 𝑮 𝜸= 𝑽 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G-aine mass;V-tiheda,poorideta aine ruumala • Näiteks: o Portlandtsement 3100 kg/m3 so. 3,1 g/cm3; o teras 7,85 g/cm3; puhas vesi 1,0 g/cm3 KUUMSIN 2 POORSUS • Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud.
A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa.
V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on: 3 p = (k - ok)÷k = (2,55 1,5)÷2,55 = 0,41 = 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk.
2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont b (kuni 1,2 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 8 cm) üles jooneni b ja sealt paremale (portland-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 218 l. 3 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 218÷0,79 = 276 kg Selle tsemendihulga absoluutmah (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 276÷3,1 = 89 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 ( 218+89 ) = 636 l Killustiku tühiklikkus on: p = (k - ok)÷k = (2,6 1,55)÷2,6 = 0,40 = 40% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,40, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk.
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf
Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 38.Voolava laastu vältimine Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid, mis kindlustavad voolava laastu peenestamist lühikesteks lintideks 39. Isostaatpressimine Kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. 40. Kuumsurvetöötluse temperatuur Kuumsurvetootluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. 41
vett), neid tuleb glasuurida. Kõrgkuumusel saadakse gaase ja vedelikke mitteläbilaskev materjal. Valge savi Valge savi kuumutamisel saadakse valge poorne materjal fajanss, mis glasuuritult sarnaneb portselaniga (ei kuma läbi, killud on urbsed ja killumurdekoht on klaasjas). Portselan on üks esimesi hinnalisi tehismaterjale, mida saadakse valge savi (kaoliini), jahvatatud kvarsti ja päevakivi segu kokkusulatamisel, millest tekibki valge värvusega poorideta materjal. Esialgne portselan leiutati Hiinas ligikaudu 7.10. sajandil p. Kr., kuid oma kõrge kvaliteedi saavutas see 13.14. sajandil p. Kr. Portselanist lauanõud, vaas ja kell Teisi huvitavaid kasutusalasid Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks ja veepuhastusjaamades joogivee puhastamisel. Orgaaniliste hapete (naftaleen ja palmithape) alumiiniumsooli nim. napaliks.
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4
Valmis Hindepunkte 1/1 Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist Valige üks: a. tangentsiaaljääkpinged b. pinged puuduvad c. tõmbepinged d. survepinged Küsimus 15 Valmis Hindepunkte 1/1 Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Valige üks: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. vormi purunemise vältimine c. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine d. vältida räbu ja õhu sattumist vormi Küsimus 16 Valmis Hindepunkte 1/1 Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi- ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Valige üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. tõsta pressvormi täitmise kiirust d. vakumeerida pressvorm enne täitumist Küsimus 17 Valmis Hindepunkte 1/1 Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on
Select one: a. kärnmark b. kärn c. mudel d. kärnkast Question 34 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Halvim vedalvoolavus on Select one: a. magneesiumil b. hallmalmil c. titaani sulamil d. valuterasel Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Select one: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine c. vormi purunemise vältimine d. vältida räbu ja õhu sattumist vormi Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on koorikvalu puudused? Select one: a. valandi väike täpsus b. vormimaterjalide kõrge maksumus c. vormi pragunemise oht d. valandi madal pinnakavaliteet Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text
Vali üks: a. saepuru b. lubjakivi c. vesiklaasi d. kivisöetolmu Küsimus 20 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Silumiinid on sulamid Vali üks: a. AlSi b. AlMg c. AlCu d. SiCu Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Vali üks: a. vormi purunemise vältimine b. vältida räbu ja õhu sattumist vormi c. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine d. vedelmetalli pidev andmine vormi Küsimus 22 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. sama b. väiksem c. suurem d. surve kärni poolt puudub Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Vali üks: a. Ni ja Ce b
d. meetodi väike tootlikus Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Bentoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem Vali üks: a. plastsus b. sidumisvõime c. termokeemiline püsivus d. kõvadus Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Vali üks: a. vältida räbu ja õhu sattumist vormi b. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine c. vedelmetalli pidev andmine vormi d. vormi purunemise vältimine Küsimus 20 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Vali üks: a. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine b
9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine 14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku. 15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust.
2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K. Soojajuhtivus ja tihedus on korrelatsioonis. Õhupoorid materjalis mõjutavad soojajuhtivust. Kui poor täita intertgaasidega siis sj võib olla alla 0,026W/m2K. Veega täidetud poorides 0,68 ja kinnistes poorides 0.026. s.t. 26 korda suurem. 11). Välispiirde opt soojapidavus? Ühekihilise välispiirde soojapidavus võrdub sise ja välispinna ning materjali soojapidavuse summaga. Mitmekihilise piirde puhul tuleb üksikute kihtide soojapidavused summerida
Dreenasfalt Asfaltsegu sideaineks on bituumen ning segu on koostatud nii, et ühendatud pooride sisaldus oleks omavahel väga suur. See võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekib tihe ja mürasummutusomadustega katendikiht. Võimalik paigaldada ka rohkem kui ühe kihina. Ebasoodsate kliimatingimuste tõttu kulumiskihtides seda Eestis ei kasutata. Sobib rohkem staadionite ja spordiväljakute tehiskatete dreenivateks alusteks. Valuasfalt Poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja selle kuumas segus sideaine ning mastiksi maht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Pikirööbaste ja ebatasasuste täiteks, kulumiskihtides, siduvkihtides ning sildade, tunnelite, kaitse- ja vahekihtides. 4 1.2. Asfaltsegude valmistamine Asfaltsegusi toodetakse üle miljoni tonni aastas
uute kaasaegsete materjalide kasutamist. > Standardi kehtivusaeg on piiratud. > Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3 Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3
värvusetud. Esineb kaevanduste puukonstruktsioonidel, okaspuude, mõnikord lehtpuude puidul. Looduses harvaesinev. Ehitistes puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 3-5 cm suurused. (Kalamees, 2000) Majamädik, keldrivamm, majakoorik viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta, noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik-kühmuline, tihti oliivja varjundiga; seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiused; kiudhüüfid ja juht-seeneniidid puuduvad. Juht seeneniitide puudumise tõttu eristatav harilikust majavammist; eosed: laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid. Hoonetes võib teda leida esmajärjekorras keldris asuvatelt puitdetailidelt, aga tihti ka 7
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0
Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Keldrivamm: Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik- kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist. Eosed laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid,1015 x 67,5 µm. Hoonetes võib teda leida eelkõige keldri puitosadelt, aga tihti ka põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht.
Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem)
Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine. Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri AC Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga SMA Valuasfalt- MA --poorideta asfaltsegu, --sisaldab sideainena bituumenit ja --mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht (mastiksi maht) ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse Dreenasfalt - PA --asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen --ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, --mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, -- millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht
·Mineraloogilist koostist kasut. mitmest lihtaine molekulist koosnevate kristallstruktuuride väljendamiseks. ·Faasiline koostis ja aine olek. Struktuurist sõltuvad materjali tugevuslikud omadused ja püsivus (reag. teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning
Tsentrifugaalvalu iseärasused: d. Tsentrifugaaljõud parandavad vormi täituvust sulametalliga ja kiirendavad mitte metallsete osade eraldumist. e. Kergemad mitte metalsed osad kerkivad täistsentrifugaalvalus valandi vaba pinnale ja pooltsentrifugaalvalus sisemistesse osadesse. f. Sulametall jahtub kiiremini välisperimeetril. g. Tagatud on suunatud tardumine. h. Valandi hea toitmine sulametalliga tagab kvaliteetse, poorideta valandi. Eeliseks on: i. Valandi peeneteralisus j. Poorsuse puudumine k. Täpsus l. Võimalus saada sisemisi õõnsusi ilma kärnita 10 m. Tsentrifugaalvalu meetodil toodetakse enamasti seest õõnsaid detaile. n. Horisontaalses tsentrifugaalmasinas tehakse tavaliselt pikki detaile (L>3D) 4
töötlemisel, mis elektroerosioon- ja elektrokeemilisele töötlemisele ei allu. 28. Pulbrite vormimine- pressimine pressvormides: pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse ülemise templiga kokku, tavaliselt kasutatakse kahepoolset pressimist. Hüdrostaatiline pressimine- seisneb elastsesse kesta asetatud pulbri allutamises igakülgsele survele vedeliku rõhu abil. Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temp. Vibropressimine- pulber tihendadakse vibratsiooni abil, pressvormi matriitsile või templile antakse vibreeriv liikumine. Veel pulbrivormimis meetodeid:
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust.
• keemilised • füüsikalised • mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid) • tehnoloogilised ehk kasutusomadused. • termilised Tihedus- on materjali mahuühiku mass looduslikus oleksu (tihedus = looduslik mass/poorilise ruumalaga)(NT: klaasvill 30-50kg/m3 ; puit 400-600kg/m3) Üks tihedamaid on graniit 2500-2700kg/m3. Eritihedus- on materjalide tihedus ilma poorsusteta. (tihedus= mass/tihe, poorideta aine ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega. (poorsus= materjali erikaal – materjali mahukaal / materjali erikaaluga * 100%) Lubjakivi poorsus on – 30%, marmoril -20% .
m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m aine mass, V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu
. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o. palja silmaga nähtav materjali struktuur -poorsus, tera jämedus jne.; -mikrostruktuur s.o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi 1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties 1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus,
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga.
......................................................................................................... 30 6.3 Sise- ja väliskrohvid..........................................................................................................30 2 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass : materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla
endas kaks operatsiooni vormimise ja paagutamise. Pulbrisegu puistatakse grafiidist pressvormi, surutakse grafiidist templitega kokku survega 5 - 10 MPa ja lastakse läbi suure tugevusega (kuni mitusada A) eletrivool. Eletrivoolu tõttu pulbriosakesed vahel tekib minikaarleek, pulber kuumeneb kuni sideaine sulamiseni ja surutakse kokku kuni poorsuse täieliku kadumiseni. Protsess kestab mõnest minutist kuni 0,5 tunnini. Kuumpressimine grafiitpressvormides võimaldab küll saada poorideta sulameid, kuid protsess on vähetootlik ja töömahukas. Tooriku saab grafiitvormist kätte vaid grafiidi mahatreimise teel ja seetõttu on pressvorm kasutatatav ainult üks kord. Pikkade varraste ja torude saamiseks kasutatakse plastifitseeritud pulbrisegu ekstrudeerimist (extrusion). Selleks eelnevalt plastifitseeritud (plastifikaatori kogus o
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett
katusematerjalide kvaliteeti; Eestis on arendatud põlevkivituhk-sideainete tootmist. 10 2. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass. Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on tihedas olekus ja ei arvestata poore. ɣ=G/V (g/cm³), kus ɣ - materjali erimass, G – kuiva materjali mass (g), V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid.
annaabi.ee 
