Euroopa naarits Anneli Rego 10A Välimus Naarits on tuhkru vilaja kehaehitusega, mustjaspruuni karvkatte, tömbi saba, poolveelise eluviisiga pisikiskja. Valged on nii mokad kui ka alalõug. Väiksem kui ameerika naarits. Omab ujulestaid. http://www.zoopicture.ru/evropejskaya-norka/ Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui paarsada meetrit. Armastab rohkem elada keskmise veehulga metsajõgede ääres,aga võib ka elada suurtel,üle saja kilomeetri pikkustel jõedel. Kaitse • * 200 naaritsast tehisasurkond
mitmekesistumine ainuõõssed), algelised keelikloomad Ordoviitsium Merepind kerkis, Merevetikate Lühijalgsete areng 495 mln maismaa vähenes, madal vohamine, algelised meri ujutas üle pehme poolveelise eluviisiga kliima, Eesti ekvaatori läh maismaa taimed vee all Silur Suured sisemered, Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad
Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom.
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik
Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus viimased andmed aastast 1841 ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas.' Kopral on kaks liiki: Castor fiber euroopa kobras (Euraasias, ka Eestis) Castor canadensis kanada kobras (Põhja-Ameerikas) Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga. Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad.
Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit.
Naaritsad on enamasti öise eluviisiga ja üksildased v.a. paaritumisperioodil. Euroopa naaritsat võib segi ajada meile sisse rännanud kärplase aamerika naaritsa ehk mingiga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi, kuigi mõningatel juhtudel ei pruugi ameeriklasel lõua all üldse valget olla. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad.Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga.Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Harvem võib Euroopa naaritsas segamni ajada nugisega. Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu, kui neid leidub, siis ainult mõned üksikud isendid. Hiiumaale on rajatud Euroopa naaritsale viimane pelgupaik, kuhu neid on taasasustatud. Hetkel on sealne populatsioon elujõuline. Naaritsad elavad looduses tavaliselt 34 aastat, vangistuses kuni 10.
isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss
diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega. Territooriumi märgistavad anaalnäärmete nõrega. Karvkate muudetakse veekindlaks rasunäärme nõrega. Nad suudavad vee all viibida kuni 20 minutit (selleks ajaks sulgevad nad oma kõrvaavad). Ondatra-Elupaigaks taimestikurikkad jõe-, järve-, tiigi- ja kraavikaldad, kus vesi põhjani ei külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. · Põdra ja hirve ökonissid Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi
seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, nahakurd marjad Närilised Tüvepikkus 25- Vähearenenud Sigimisperiood Poolveelise Taimtoiduline: Jahiuluk Looduslik Ondatra 40 cm ujulestadega märtsist eluviisiga. järvekõrkjas, kodumaa on Ondatra Mass 0,9-1,3 tugevad taga- septembrini. Tegutseb pilliroog, Põhja- zibethicus (2,4) kg jäsemed ja videvikus
Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw Leviala Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja Ida- Euroopas. Kaasajal leidub teda vaid üksikute salkadena siin-seal. Peamiseks põhjuseks, miks Euroopa naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse sisse toodud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits.
sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku üks võimaldab pääsu otse vette, teine avaneb maapinnale. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 177) Saarmas http://margalad.wikispaces.com/file/view/saarmas.jpg/32582639/saarmas.jpg Ondatrat - Elupaigaks taimestikurikkad jõe-, järve-, tiigi- ja kraavikaldad, kus vesi põhjani ei külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. (Eesti Selgroogsed) Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja, võib vee all
nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades. Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on ondatrat introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik. Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja.
Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7
Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Läänemere taimestik · Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m · Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel · Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele
- Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed) - Järgmised limused ja ussid
omast. Närilised levitavad nakkushaigusi, mis võivad kahjulikud olla nii loomadele kui ka inimestele. Paljudes maailma maades pööratakse närilistega võitlemiseks palju tähelepanu, USAs on sellega seotud umbes 80 erinevat firmat. Suuremat kasvu närilised Suuremad närilised elavad rohkem metsades. Neid ohustavad kiskjad, kärbid, saarmad, rebased, röövlinnud, inimene jt. Ondatraid näiteks kütib inimene väärtusliku karusnaha pärast. Koprad ja ondatrad on poolveelise eluviisiga. Koprad ehitavad jõgedele, ojadele ja kraavidele tammesid, langetades puid (vt. Joonis 3). Ka ondatra ja mügri on head ujujad. (Joonis 3 Kopra poolt töödeldud puu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras) Näriliste erinevused Pisematel närilistel, nagu on hiired ja rotid, on korraga rohkem poegi kui suurematel närilistel. Võtame võrdluseks hiire ja kopra (vt. Joonis 4). Hiire pesakonnas on 3...8 poega, aastas kokku kuni 40. Kopra pesakonnas on 1...4 hästi arenenud poega
· Enamiku veelindude suled ei märgu (näiteks kormoran on lind, kes peale ujumist peab end kuivatama tema suled märguvad) Kormorane tuleb Eestisse järjest rohkem. Nende arvukuse kontrollimiseks õlitatakse osasid kormoranide mune. Nii ei saa loode piisavalt õhku ning ta sureb varajases staadiumis. 8. Kuidas imetajad vees liiguvad? · Eestis elavatest veeimetajatest keegi alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga. · Näiteks saarmas ja kobras. · Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA Pärisveeimetajatel on loivad · Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline.
Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga
...................................................................................................................16 KIRJANDUS........................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Saarmas on kärplaste sugukonda ja saarmaste perekonda kuuluv poolveelise eluviisiga imetaja. Ta on saleda kehaga väleda liikuvusega loomake ning Eesti vee-elulistest kiskjatest kõige suurem. Kunagi põhjapoolkeral väga laialt levinud saarmast on tänaseks suure küttimise tõttu saanud ohustatud liik. Referaati saarmast ajendas koostama tõsiasi, et minu teadmised meie ühest suurimast vee- elulisest kiskjast on üpriski kasinad. Referaat aitab mõista ja aru saada saarma omapärasest elust.
Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. · Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõekaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikud, mille
sukelduda. Pojad kasvavad väga kiiresti. Kahekuuselt nad juba lendavad. Sinikael-part toitub nii loomadest kui veetaimede rohelistest osadest. Mõnikord lendavad nad põldudele ja söövad seal teraviljade seemneid. Loomadest söövad nad näiteks putukaid ja limuseid. Talvituma lähevad sinikaelad enne veekogude kinnikülmumist. Osa talvitab ka Eestis. Selle järgi kutsutakse teda ka jääpardiks. Sinikael on tavaline jahilind, looduskaitse alla ta ei kuulu. Ondatra Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Tal on vähearenenud ujulestadega tugevad taga- ja nõrgad esijäsemed. Ujumist soodustab tal veel külgedelt lapik saba. Ondatra looduslik kodumaa on Põhja-Ameerikas, kaasajal on inimene teda viinud peaaegu kõikjale. Eestisse on teda kahel korral toodud: 1947. ja 1952. aastal. Siin on ta hästi kohanenud ja kujunenud kaasajal tähtsaks jahiulukiks. Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad
· Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes · Kasvab 1,5m pikkuseks · Ujuvad osavasti loibadega sõudes · Naha all on paks rasvakiht · toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid · Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja 5 Ondatra · poolveelise eluviisiga · taimestikurikastel veekogudel elav näriline · hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast. 4)Selgrootud Läänemeres elab selgrootutest loomplankton. Kaldaveest võib peaaegu kõikjal leida paari sentimeetri pikkuseid kirpvähilisi. Süvameres aga elab 5 sentimeetri pikkune merikilk.
Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa
Areng toimub moondega. Moonde käigus toimuvad paljud olulised muutused: lõpused asendatakse kopsudega, naha ehitus muutub; tekivad silmalaud, nägemiselund muutub maismaa jaoks sobivaks; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba. Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised, enamasti poolveelise eluviisiga. Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega.
Sugukond on jaotatud 17. perekonnaks, neisse kuulub 51- 55 nüüdisaegset liiki. Tuntuimad perekonnad on hiidkänguru, metskänguru, puiskänguru ja kaljukänguru. Kohati on kängurud jahimajanduslikult tähtsad, karusnaha saamiseks neid ka kasvatatakse. Et nad kahjustavad põlde, on mitu liiki rohkesti hävitatud ja nad on muutunud väga haruldaseks. Nokkloom Nokkloom on ürgimetaja. Ta on tumepruun ainupiluliste seltsi kuuluv ja poolveelise eluviisiga. Nokkloom tunneb ennast vees väga hästi ja on hea ujuja. Ta nokkloomlaste sugukonna ainus liik. Nokkloom elutseb jõgede kaldaurgudes Kagu-Austraalias ja Tasmaanias. Nokklooma urud paiknevad jõe kaldajärsakus ja tavaliselt puujuurte all. Urgude kogupikkus on kuni 30 meetrit. Nokkloomadel on kahte liiki urge: pesitsusurg ja puhkeurg. Uru peauks on jõe kaldal ja lisaks on urgu ka sissepääs jõest. Pesitsusurg on
2001) (Stadelman et al. 2014). . 3 Biootilised metsahäiringud 3.1 Ulukikahjustused Ulukid on osa metsa ökosüsteemist, kuid vahel võivad ulukid põhjustada metsahäiringuid. Oluline on, et nende arvukus ei kasvaks liiga suureks. Allpool on välja toodud mõningad ulukid ja mis liiki kahjustusi nad põhjustavad. Kobras on ainuke loom peale inimese kes suudab metsas muuta keskkonnatingimusi (Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised. Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad nad sellega, et langetavad lehtpuid, mille oksad on üheks nende peaskuhila (kopratamm) ehitusmaterjaliks ning oma pesakuhilad ehitavad nad ojadele, millega kaasneb veetaseme tõus või põhjavee tõus ümbritseval alal (Nummi ja Kuuluvainen 2013). Kui suur ala kobras oma pesakuhila ehitusega mõjutab sõltub maastikureljeefist (Laas et al. 2011)
milj. a. tagasi) - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed) - Järgmised llimused ja ussid
järvedel. Kaljukotkas on võõraste eest varjatud soosaarel edukalt pesitsenud aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab. Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10
Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku,
Veeall ujudes kerkib pinnale mullirida. Isased saarmad kasvavad 1, 2 m pikkuseks ( ninaotsast sabatipuni), emased on kuni 1 meetrised. Isased kaaluvad kuni 11, 3 kg , emased kuni 7, 3 kg. (Loomade elu Saarmas) Leviala Saarmas on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960 ndat aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Eestis elab praegu kahetuhande saarma ringis. Elupaigana eelistab vaikseid jõekaldaid, järvesid ja ojasid, vahel ka mererannikut. Saarmas on kohastunud poolveelise eluga. Näiteks suudab 7-8 tundi järjest ujuda kiirusega 1, 5 2 km / h . Pesapaigaks on jõekaldale puujuurte vahele kaevatud urg, magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. (Loomade elu saarmas) Toitumine Saarmas on lihatoiduline, sööb kalu (näiteks ahven, haug, forell), vahel muid selgroogseid (nt. Veelinnud, mügrid, rotid) ja selgrootuid ( vähid, krabid, ussid). ( Saarmas, loomade elu) Järglased
tumeda pruunika kuni musta karvastikuga sale ja vilgas kiskja. Omapärane on loomakese silmatorkav valge laik alalõual, mis tavaliselt ulatub kurgu alla ja alapoolele. Võrreldes 7 Euroopa naaritsaga on mingi pealiskarv pikem ja kohevam ning seetõttu paistab ta just kui jässakam. Mink on üsna viljakas ning saab suguküpseks 10-11 kuuselt, pesakonnas on 4-9 (erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja. Ta asustab mitmesuguseid rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison). Allikas: Loodusajakiri Mingi kodumaa on Põhja-Ameerika ning juba 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt peetud karusloomakasvandustes
Näriliste hulka kuuluvad nt orav, lendorav, kobras, hiired, rotid, hamstrid jt. Närilised on taimtoidulised ja seetõttu on paljud neist metsa- ja põllumajanduse seisukohast kahjurid. Kobras (Castor fiber) on Euroopa suurim näriline, kes rändas Eestisse juba ligi 10000 aastat tagasi, kuid hävis siin ja kogu Baltikumis liigküttimise tagajärjel 19. sajandil. Taas asus(tati) Eestisse eelmise sajandi 50-ndatel aastatel. Koprad on poolveelise eluviisiga, vees ujumiseks on tal tagajäsemete varvaste vahel ujunahk ja lapikut saba kasutab ta tüürina. Nad elutsevad järvede ja jõgede kaldabiotoopides, mille läheduses kasvab pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ning rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel söövad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad
16.3.9. Klass Imetajad (Mammalia) Eelised: homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng. Esmaesinevad tunnused: kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad 16.3.9.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) Munejad, nisade asemel näärmeväli, sool lõpeb kloaagiga, emastel puudub tupp, termoregulatsioon puudulik Sgk nokkloomlased - lameda kehaga, tiheda lühikese karvkattega poolveelise eluviisiga loom. Koon meenutab pardi nokka. N. nokkloom Sgk sipelgasiillased - pika koonuga, kitsa suuava ja usja, limase keelega. Toituvad peamiselt sipelgatest. Keha kaetud peale tavaliste karvadega veel pikkade okastega. N. sipelgasiil, nokissiil 16.3.9.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.9.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) Arenenumad küljed: eluspoegijad, emasloomadel olemas tupp, hästi arenenud hammastik
annaabi.ee 
