Taevakoordinaadid. (horisondilised ja ekvatoriaalsed) (0)

Taevakoordinaadid.
Horisondilised ja
ekvatoriaalsed koordinaadid.
Taevakoordinaatide süsteemid
Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente
kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad.
Kasutatakse taevasfäärile projitseeritavat
koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna
puhul kasutatava geograafilise koordinaatide
süsteemiga.
Geograafiline ("Maad kaardistav") koordinaatide
süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega.
Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär,
mille keskmeks on Maa.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level Ekvaatorilised
Fourth level taevakoordinaadid
Fifth level
vaadatuna 60.
põhjalaiuskraadi
kohalt.
Ekvatoriaalsed koordinaadid
On kõige tihedamalt seotud geograafilise
koordinaatide süsteemiga, sest mõlemad kasutavad
üht ja sama alustasandit ning pooluseid.
Määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa
keskpunktist.
Esimene kannab nimetust laius (mõõdab nurka
suvalise punkti ja ekvaatori vahel)
Teine nimetust pikkus (mõõdab nurka piki ekvaatorit
kusjuures nullpunktiks on kindel punkt Maal)
Ekvatoriaalsed koordinaadid
Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata
suvalise asukoha Maal.
Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi
alustasand. Alustasand on element, mis on vajalik
igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile
Joon, mille punktide laiuskraad on ühesugune,
nimetatakse paralleeliks.
Joon, mille punktide pikkuskraad on ühesugune,
nimetatakse meridiaaniks.
Ekvatoriaalsed koordinaadid
Horisondilised koordinaadid
Horisondilist koordinaatide süsteemi on nimetatud ka
kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks.
Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab
alustasandina vaatleja kohalikku horisonti.
Jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida
parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe,
sest Maa jääb ette.
Ülemise poolkera poolust nimetatakse seniidiks.
Alumise poolkera poolus kannab nimetust nadiir.
Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse
põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole)
nimetatakse asimuudiks.
Horisondilised koordinaadid
Ekliptiline koordinaatide süsteem
Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on
ekliptika.
Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma
aastasel teekonnal.
Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on
ekliptilise pikkuse nullpunktiks kevadpunkt.
Kõik planeedid (v.a Pluuto) tiirlevad ümber Päikese
enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna
lähedal ekliptikale (st. neil on alati väike ekliptiline
laius).
Galaktiline koordinaatide süsteem
Galaktilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on
Linnutee.
Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin galaktiliseks
laiuseks ning pikkuskraadilist nurka galaktiliseks
pikkuseks
Tänan kuulamast!