Pöördkehade lõikumine. Abitasapindade võte 2. Ülesanne 47 (0)

Tartu Ülikooli  Õigusteaduskond
Keskaegne õigusteadus  ja ülikoolid
Referaat
Tartu  2017
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................................3
Keskaegne  haridus  ...............................................................................................................4
Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4
Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6
Üliõpilased keskaegsetes  ülikoolides ....................................................................................7
Õpetajad keskaegses  ülikoolis..............................................................................................8
Õigusteadus keskajal.............................................................................................................8
Õigusteadus keskaegsetes ülikoolides..................................................................................9
Keskaegse ülikooli õiguse allikad.......................................................................................10
Õigusteaduse õpetamise meetodid......................................................................................11
Kokkuvõte...........................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus.............................................................................................................13
 
Sissejuhatus
2
Käesolev   referaat   kirjeldab   ülikoolide   tekkimist   keskajal   ja   õigusteaduse    õpetamist
Euroopa   esimestes   olulisemates   ülikoolides.   Autor   valis   antud   teema,   kuna   on
haridusvaldkonnaga   seotud   olnud   juba   ligi   10   aastat   ning   tunneb   selle   teema   vastu
sügavamat huvi. Kuna hetkel on käsil ka õigusteaduse õpingud, tundub nende kahe teema
ühendamine äärmiselt otstarbekas ning annab läbitöötatuna kogu edasisele õppetegevusele
süvendatud pildi sellest, kuidas õigusteadus ajalooliselt ülikoolides üldse alguse sai. 
Käsitleme teemasid nagu keskaegse hariduse vajalikkus, millest ilmeb, et haridus üldiselt
ei olnud keskmisele inimesele oluline, kuid aadlike seas omandasid ülikoolid meeletu
populaarsuse.   Vaatleme,   kus   ja   miks   tekkisid   esimesed   ülikoolid,   milline   oli   nende
ülesehitus, mida seal õpetati, ning kes ja kuidas ülikooli juhtisid. Pisut  pikemalt  peatume
erinevate Euroopa esimeste ülikoolide teemal, mis asusid Bolognas, Pariisis, Oxfordis ja
Camebridges. Põgusalt peatume ka teemal, milline oli keskaegse üliõpilase ja ülikoolis
õpetava õpetaja ametisolemise plussid ja miinused. Milliseid segadusi tekitas riigis fakt, et
üliõpilased olid kiriku kaitse all.
Referaadi teises  pooles  vaatame põhjalikumalt, kuidas ja miks kujunes välja õigusteaduse
õpetamine  keskaegsetes ülikoolides ning milliseid peamisi õiguse allikaid kasutasid need
haridustandvad asutused. Uurime, milliste meetodite abil  koolides  õppetööd tehti ning
lõpetuseks, kuidas üliõpilane oma õigusteaduse kraadi kätte sai. Referaadi eesmärgiks on
kirjeldada ülikoole nende algusaastatel ning võrrelda seal tehtavat õppetööd juriidilises
aspektis praeguste oludega tänapäeva ülikoolis ning anda autoripoolne hinnang nimetatud
võrdlusele.
3
Keskaegne haridus
Arvatakse, et  1330 . aastaks oli  kooliharidus  kättesaadav vaid viiele protsendile Euroopa
elanikest. Enamus keskaegsetele inimestele ei olnud haridus keskajal vajalik. Loomulikult
oli   haridusele   ligipääs   ka   eksklusiivne,   mis   omakorda   vähendas   selle   omandamise
protsenti. Enamustes Euroopa kuningriikides oli haridus kiriku võimu kontrolli all.  Kirik
koostas   ülikooli   õppekava,   määras   ära    õpitava    kontrollimiseks   mõeldud   testid   ning
juhendas üliõpilasi nende õpingute vältel. (Havlidis 2015)
Ülikoolid   arenesid   välja   kloostri-   ja   toomkoolidest,   mis   meenutasid   oma    olemuselt
tänapäevaseid algkoole ning nende õppetöö oli suunatud peamiselt tulevastu vaimulike
ettevalmistamiseks   nende   ametitesse.   Ülikoolide   peamiseks   erinevuseks   tavalistest
koolidest sai see, et ülikoolid pakkusid kvaliteetset teadus- ja õppetööd. Enamasti said
hariduse   omandada   vaid   kõrgemate   maaisandate   pojad,   kes   oskasid   ladina   keelt   ning
kellel oli tarvilik finantseering olemas. Ülikoolide tekkele andis  tõuke  keskaegse kultuuri
elavnemine ning olulist rolli mängis ka inimeste suurem  rändamine  ja teadmiste kasv
Lääne-Euroopas. (Boeree)
Juriidilise hariduse vastu tekkis huvi peamiselt linnade võitlusel suurfeodaalide vastu, kus
linnad soovisid suurendada oma sõltumatust, milleks vajati aga õiguslikke akte. Seega
kujunes õigusteadus peamiselt linnriikide tekke ajendil.
Keskaegsete ülikoolide tekkimine
Ülikooli   ladinakeelne   nimetus  universitas  tähendas   algselt   mingi   eriala   spetsialistide
ühendust või gildi, hiljem juba  kitsamalt  akadeemikute ühendust. Ülikoolid arenesid välja
kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt algkoole, kuid seal õppisid
noorukid ning õpetajateks olid mungad ja  preestrid . Ülikoolide peamiseks erinevuseks sai
see, et ülikoolid hakkasid pakkuma kvaliteetset teadus- ja õppetööd. (Havlidis 2015)
Kõikvõimalikel   korporatsioonidel   oli   keskajalal   kombeks   erineda   üksteisest   oma
privileegide   poolest,   nii   ka   ülikoolidel.   Kõige   tähtsam   nendest   privileegidest   oli
4
autonoomsus .   See   tähendas   seda,   et   ülikoolid   olid   asutused,   mis   ajasid   oma   sise-   ja
välisasju ise. Ülikoolidel oli lubatud luua oma sise-eeskirjad ja muud erinevad määrused. 
Tegelikult   oli   kogu   esmane   keskaegne   ülikoolide   struktuuriline   ülesehitus   aluseks
tänapäevasele   ülikooli   olemusele.   Keskaegne   ülikool   koosnes   nagu   tänapäevalgi
erinevatest   valdkondadest   ja   osakondadest.   Kõrgkoolid   jagunesid   sissejuhatavalt
filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama
peamiselt seitset vaba kunsti [septem]  artes  liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus
kaks taset:  triivium  (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree)
Triiviumi   moodustasid  grammatika   (lugemise   ja   kirjutamise   kunsti,   peamiselt
keskendudes  psalmidele   ning  Piibli  tekstidele),   kõnekunst  ehk   retoorika   ning    loogika .
Kvadriiviumina    lisandusid    ka   aritmeetria,    geomeetria ,   muusika   ja    astronoomia .   Alles
peale   neid   tasemeid   sai   üliõpilane   hakata   õppima   arsti-,   usu-   või   õigusteaduskonnas.
Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma  terminoloogia , mis suures osas püsib
tänapäevani. (Tulloch)
Ühe   aine   õpetajad   moodustasid   teaduskonna   ning   ülikooli   juhtis   nagu   tänapäevalgi
enamasti   rektor.   Tavaliselt   valiti   rektor   ainult   üheks   semestriks   pidulikel
jumalateenistustel. Rektori põhiülesanne oli uute üliõpilaste nimede kandmine matriklisse,
samuti ülikooli varade  haldamine , koosolekute juhendamine, akadeemilite liikmete üle
kohtumõistmine  ning ülikooli ja linna vahel olevate probleemide lahendamine. Rektori
töö ei olnud tasustatud, tegemist oli auametiga. Rektorit abistasid tema töös ka abilised
nagu prorektor, sekretär ja notaarius, sündikus. (Woods 2005)
Algselt ei olnud ülikoolidel ametlikke hooneid. Üliõpilased ja õpetajad kohtusid kodudes,
kirikus   ja   vahel   ka   tänaval   ja   linnaparkides.   Hiljem   hakati    ruume    rentima   ja
otstarbepäraseid hooneid ehitama.  Loengud  algasid tavapäraselt vara hommikul, kui oli
valge, kuna puudus tehislik  valgustus . Samuti püüti keskenduda päeva esimesel poolel
tähtsamatele   teemadele,   võttes   arvesse,   et    tudengite    tähelepanu   on   alguses   parem.
Keskaegne ülikooliharidus oli alati tasuline, kas finantseeritud kuninga või paavsti poolt
või   makstud   kuulajaskonna   poolsest   honorarist.   Aastate   vältel   kujunes   sellest    samast
honorari maksmisest välja  niiöelda  tänapäevane õppemaksusüsteem. (Havlidis 2015)
5
Keskaegset   ülikooli   iseloomustasid   ka   kindlate   põhitekstide   olemasolu,   mida   neid
käsitlevad   õppejõud   omakorda   täiendasid   või   lisasid   õpetades   juurde   omapoolse
nägemuse. Samuti iseloomustas ülikooli kindlaks määratud  akadeemiline  programm, mis
kestis teatud arvu aastaid ja samamoodi saadi õpitu eest õpingute lõppedes akadeemiline
kraad nagu tänapäevastes ülikoolideski.
Esimesed keskaegsed ülikoolid
Teadlased   vaidlevad   siiamaani,   milline   võiks   olla   kõige   esimene   ülikool.   Üldiselt
võistlevad omavahel Itaalia ülikoolid Salernos ja Bolognas.  Bologna  ülikool asutati 11.
sajandil ning seal õpetati esimesena ka õigusteadust, mis meelitas üliõpilasi üle kogu
Euroopa.   Välisriikidest   tulnud   üliõpilastelt   nõuti   aga    suuremaid    makse,   toit   maksis
rohkem ning seadused olid karmimad. (Havlidis 2015)
12.   sajandi   lõpul   moodustasid   nimetatud   Bologna   ülikooli   õigusteadust   õppivad
välistudengid ühingu, mille eesmärgiks oli pakkuda kaitset nimetatud kohalike ebaõiglaste
tavade ja õiguse eest. Üliõpilased pidid oma õiguste eest võitlema ning streikima lausa
kolm aastat, et saada oma eemalolekuga võimudelt nõusolek paremateks tingimusteks.
Kuna  tudengid  olid kohaliku majanduse toimimiseks suur panus, võisid nad nõuda ka
paremaid tingimusi ning nii võitlesid nad endile odavama üürihinnad, toidu,  maksud  ja
vabastuse   sõjaväeteenistusest,   samuti   ka   õiguse   kehtestada   õpetamise   eest   tasusid.
(Havlidis 2015)
Pariisis   näiteks   samal   ajal   moodustasid   õpetajad   korporatsiooni   nimega  Universitas
Magistorum.   Üliõpilased   Pariisis   olid   tavaliselt   küll   prantslased,   kuid   nende   õpetajad
välismaalased.  Sestap  organiseeriti üksteisele vastastikune kaitse mõlemapoolse heaolu
eesmärgil. Üliõpilased võisid selle gildiga liituda kui nooremliikmed ja kui nad  eksamid
sooritatud said, võisid nad hierarhiliselt järjest kõrgemale liikuda. Hiljem järgisid sellist
mudelit paljud Põhja-Euoopa ülikoolid. (Tulloch 2005)
Ülikoolid   hakkasid   üha   enam   üle   Euroopa   levima.   Tihti   viisid   just   ülikoolisisesed
vaidlused   tudengite   ja   õpetajate   migreerumisele   ja   uute   ülikoolide   loomiseni.   Näiteks
Bologna migratsioonid viisid Padua ülikooli loomiseni aastal  1222 , sealt edasi ülikooli
6
rajamiseni Vercellis  1228 . Osa teadlasi on arvamusel, et pooled Euroopa keskaegsetest
ülikoolidest kujunesid välja just sedalaadi konfliktidest. Aastaks 1500 oli Euroopas juba
62 tunnustatud ülikooli. (Tulloch 2005)
14. sajand oli  ülikoolidele  tagasilöök,  kuna  Euroopa  vallutasid  näljahäda,  haigused  ja
sõda. Saja-aastane sõda takistas kaubavahetust, katk nimega tappis peaaegu kolmandiku
Euroopa   elanikkonnast.   Paljud   ülikoolid   suleti   ning   paljude   õppekava   muutus
rigiidsemaks ja fikseeritumaks. 16. sajandiks oli muutunud süsteem nii palju, et paljud
kriitikud   pidasid   tolleaegset   ülikooli   tagurlikuks   ja   ebaolulist   õpetavaks.   Õppejõude
süüdistati   vanas   kinni   olemises,   kuna   samal   ajal   toimusid   Euroopas   drastilised
muudatused religioonis, poliitikas, majanduses ja maailmaavastamises. Ent ülikoolid jäid
siiski püsima, andsid isegi järjest enam tööd uute teadmiste õpetamises valdkondades
nagu kaubandus ja administratsioon. (Tulloch 2005)
Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides
Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis
palju raha, millega tasuda  eluaseme , toidu ja  rõivaste  eest. Immatrikuleerimise ajal maksti
rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa
olenes perekonna jõukuse  astmest . Õpperaha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või
annetajatelt. Ülikoolidele annetatud raha, mis saadi katoliku kirikult, suurfeodaalidelt ja
jõukatelt kaupmeestelt, jagati ka õpilastele stipendiumite näol. Üliõpilased käisid vahel ka
koolmeistriteks või kaupmeeste sekretärideks, keda abistati kirjaoskusega. (Havlidis 2015)
Üliõpilaste  vanused  keskaegses  ülikoolis  varieerusid   alates   14-aastast  kuni   30-aastani.
Enamasti   elasid   üliõpilased   ülikoolidest   õppimisperioodi   ajal   kaugel   ning   olles   sedasi
koduse järelvalveta, kujunes neile reputatsioon kui purjutatest ja huligaanidest, kes linna
tänavatel ja baarides hilisöösiti räuskasid ning oma üliõpilasstaatust kurjasti ära kasutasid.
Ometi olid tudengid oma ametiaja jooksul vaimulikkonna õigusliku kaitse all ja seega ei
olnud lubatud neile füüsiliselt kahju teha. Selline olukord viis väga keeruka õigusliku
probleemini, kuna üliõpilased panid toime mitmesuguseid kuritegusid, mida ei saanud
ilmalikes kohtutes  karistada . (Havlidis 2015)
7
Õpetajad keskaegses ülikoolis
Õpetaja amet oli keskajal väga lugupeetud ja hinnatud.   Hoolimata sellest ei kirjutatud
ametlikes tekstides õpetajatest midagi head. Põhjuseks oli linnakodanike kadedus, kuna
õpetajad   said   tunnustust   kirikult   ja   paavstidelt.   Õpetajaamet   nõudis   aadliseisust,   kuna
enamus õpilasi olid samuti  aadlikud , kes poleks allunud endast madalamal positsioonil
olevale inimesele. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks.
(Havlidis 2015)
Õpetaja   amet   keskaegses   ülikoolis   jagunes   enamasti   kaheks.   Õpetajad   jagunesid
madalamate   ainete   ja   kõrgemate   ainete   õpetajateks   ning   erinevus   seisnes   enamasti
metoodikas .   Esimesed   õpetasid   ebaolulisemaid    tekste    ning   seda   tegid   tavaliselt
bakalaureuse    kraadiga   üliõpilased.   Kõrgemate   ainete   õpetajad   olid   kas   doktorid   või
meistrid,   kes   õpetasid   kõige   olulisemaid   ladina   tekste.   Enamasti   oli   võimalik   aga
madalamate tekstide õpetajal saada mõne aasta jooksul kõrgema õpetaja aste ja jätkata
juba kõrgemate tekstide õpetamisega. (Woods 2005)
Õigusteadus keskajal
Õigusteaduse õpetamine algas 11. sajandil Bologna ülikoolis, kus hakati õpetama  rooma
õigust.  Taasavastati   kuuendal   sajandil   keiser    Justianuse    käsul   kokku   pandud   kogumik
Digest,   mis   sisaldas   roomaõiguslike   tekste,   mis   olid   unustusse   vajunud   ligi   kuueks
sajandiks. Lisaks roomaõiguse taasleidmisele hakati Bolognas õpetama ka kiriku õigust,
mis  sai aluseks  kanoonilise  õiguse õpetamisele  teaduslikul  tasemel.  Need  tekstid  said
aluseks   traditsioonilisele   keskaegsele   õiguseõpetamisele   nii   tsiviil-   kui   kanoonilises
õiguses, mis üsna pea levisid üle kogu Euroopa ning olid omakorda aluseks  sajandeid
vältanud Lääne õiguskultuuri kujunemisele. (Woods 2005)
8
Keskaegse õigusõpetamise areng oli peamiseks põhjuseks ülikoolide rajamisele ka teistes
Euroopa riikides. Paratamatult õigusteadusliku hariduse kasv tõi endaga kaasa ka erinevad
õiguslikud kultuurid ja praktikad. Järjest enam hakkasid keskaegsed juriidilised tekstid ja
kommentaarid   keskenduma   protseduurilistele   ja   praktilistele   õiguse   elementidele,   mis
viitasid   tsiviil-   ja   kanoonilise   õiguse    juristide    spetsialiseerumisele.   Kasvav   nõudlus
juriidiliste tekstide järele andis ka oma suure panuse raamatu ajaloo kujunemisele. (Woods
2005)
Õigusteadus keskaegsetes ülikoolides
Õigusteadus   oli   üks   põhjusi,   miks   ülikoole   hakkas   keskajal   järjest   juurde    tekkima .
Peamiselt seetõttu, et valitsejad keelasid õppida teise välisriigi õigust ja seadusi, seetõttu
hakkasidki erinevad valitsejad ülikoole looma, kus õpetati just oma kuningriigi seadust.
Õigusteadust hakkas ülikoolides levima alates Bologna Õigusteaduskooli menukusest, kus
õpiti   esmalt   tsiviil-   ja   kiriklikku   õigust.   Viimase   õpetamisest   olid   loomulikult   väga
vaimustunud   paavstid   ja   seepärast   sai   selle   õppimine   kiiresti   populaarseks.   Itaalias
õpetasid Bologna kõrval tasemel õigusteadust ka Padua, Pavia, Perugia, Siena ülikoolid.
Pariisi ülikoolis õpetati vaid kiriklikku õigust ja teda ei hinnatud niivõrd õigusteaduse
poolest. Mujal Prantsusmaal õpetasid tsiviil- ja kiriklikku õigust Montpellier’i, Orleans’i,
Toulouse ’i ja Avingoni ülikoolid. (Woods 2005)
Inglismaal   loodi   esimene   õigusteaduskond   Oxfordi   ülikoolis.   Prantsusmaa   ja   Itaalia
ülikoolid õpetasid Rooma õigust, mille õpetamine oli Inglismaal keelatud, kuna sealseks
õiguseks  oli  tavaõigus  ehk  common law.  14. ja 15. sajandil hakati õigust õpetama ka
teistes Euroopa ülikoolides Prahas,  Viinis , Heidelbergis ja Lepzigis. (Woods 2005)
Bologna ülikool
Nagu  eelpool  mainitud, oli üks esimesi ülikoole Bologna ülikool Itaalias ning selle kooli
olulisemaks õppevaldkonnaks loeti õigusteadust. Bologna ülikool muutus nii  tuntuks , et
sinna  kogunesid  õppima   tudengid  erinevatest  riikides  nagu Saksamaa,  Prantsusmaa  ja
Inglismaa. Bologna ülikooli üliõpilased olid täiskasvanud ja ning nõuetekohaselt aadlike
soost. Üliõpilased maksid õppejõududele tasu ja õppejõud määras neile peamise õpiku.
Põhilisteks  õiguse õpikuteks olid  Corpus  Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. (Tulloch) 
9
Pariisi ülikool
12. sajandil loodi tänase Pariisi linna aladele ka Pariisi ülikool. Esimesena loodi Pariisi
ülikoolis   ainult   usuteaduskond.   Õpetati   peamiselt   antiikautorite,   eelkõige   Aristotelese
tekstide   järgi.   Nii   aga   tekkis   konflikt   antiikautorite   ja   kiriklike   doktriini   seisukohtade
vahel   ja   kirikuvõim   keelas   antiiktekstide   õpetamise.   Rektor   selles   ülikoolis   valiti
magistrantide poolt. Pariisi ülikoolis omasid meistrid täielikku kontrolli ülikooli ja oma
õpilaste   üle.   Magistrandid   olid   tavaliselt   selle   sama   ülikooli   usu-,   õigus-   või
arstiteaduskonna õpilased. (Tulloch)
Oxfordi ja Cambridge ’i ülikoolid
Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi (12. sajand) ja Cambridge (13.
sajand)   ülikoolid.   Need   ülikoolid   loodi   linnakeskustesse   ning   tihti   tekkisid   tülid
linnavõimu ja akadeemiliste gildide vahel. Palju poleemikat tekitas küsimus, kes peaks
akadeemikute üle seaduslikku võimu omama. Oxfordi ülikool arenes välja väiksematest
koolidest, mis tegutsesid Oxfordis kuni 12. sajandini. Peamiselt hakati ülikoolis õpetama
õigus-   ja   usuteadust.   Oxfordi   ülikool   osutus   nii   populaarseks,   et   paljud   Inglismaa
üliõpilased ja magistrandid jätsid oma  endised  ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama just
Oxfordis. (Tulloch)
Keskaegse ülikooli õiguse allikad 
Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid  Corpus iuris
canonici ja Corpus iuris civilis. Keskaegse kanoonolise õiguse alustekstiks loetakse teost
Decretum   Gratiani  nii   nagu  Digest,   Code   ja  Institutes  olid   peamised   alustektsid
tsiviilõiguse taassünnil. Oluline vahe nende kahe õiguse suuna vahel seisnes selles, et
tsiviilõiguse allikas oli fikseeritud ja muutumatu, kuid kiriku õigus jätkas aina koostamist. 
Põhilisteks kanoonilise õigusteaduse õpetatavateks tekstideks olid Corpus iuris canonici
ja Corpus iuris civilis, mille moodustavad Gratian Decretum (12.saj),  Liber  Extra ( 1234 ),
Paavst   Boniface  VIII  Liber   sextus  ( 1298 ),  Clementine   Decretal  (1311)  Extravagantes
Ioannis XXII (1325) ja Extravagantes comunesest (1501). (Woods 2005)
10
13.   sajandi   lõpus   hakati   juriidilisi   töid   kirjutama   ka   rahvakeeles.   Peamine   põhjus,
mispärast ladinakeelsed õigustekstid rahvakeelde tõlgiti oli fakt, et lihtkodanik ei osanud
ladina keelt.
Õigusteaduse õpetamise meetodid
Keskajal oli ülikoolis tavaliselt kaks õigusteaduskonna kolledžit. Esimene tsiviilõiguse
õppijatele ja teine kanoonilise õiguse õppijatele. Tavaliselt õpiti küll vaid ühes neist, kuid
oli ka õpilasi, kes suutsid korraga õppida mõlemas kolledžis. 
Õigusteaduse aluseks olev tekst jaotati ära osadeks, millest osasid õpetasid tähtsamad
õpetajad   ehk   magistrandid   ja   need   tekstid   kuulusid  lectio   ordinaria  alla.   Osad,   mida
õpetasid   bakalaureuse   kraadiga   õpetajad,   kuulusid  lectio   extraordinaria  alla.   Õppetöö
jooksul   korraldati   õppimise   edendamiseks   ka   väitlusi.   Need   olid   tavaliselt   avalikud
arutelud juriidilistel teemadel, mis mõeldi välja või võeti päriselust. (Woods 2005)
Õigusteaduskondades   ei   olnud   eksamite   tegemise   kord   mitte   iga   kursuse   lõpus,   vaid
määrati ära, kui palju kursusi peab õpilane läbima, et temast saaks magistrant või doktor.
Näiteks   Bologna   ülikoolis   sai    magistri      kraadi     õpilane,   kes   oli   lugenud   5    kursust
õigusteaduse teksti ja  doktori  kraadi, kui  oldi  lugenud 6 kursust kõiki juriidilisi tekste.
Enne magistri ja doktori kraadi kättesaamist pidid õpilased tegema eksami. (Woods 2005)
11
Kokkuvõte
Juba keskajal olid ülikoolid kui iseseisvad üksused, mis tegelesid oma siseasjadega ise.
Keskaja   ülikoolis   olid   erinevate   tasemetega   õppejõud:   tähtsamad   ja   vähemtähtsamad.
Paljusi tunde andsid keskajal üliõpilased, kes olid juba kraadi ülikoolist kätte saanud.
Näiteks   õpetasid   vähemtähtsaid   aineid   üliõpilased,   kes   olid   omandanud   bakalaureuse
kraadi. Keskajal austati õpetajaid väga, kuna nad olid saanud tunnustust paavsti käest ning
nad abistasid neid, kellel puudus  kirjaoskus  ja muud  teaduslikud  teadmised. Üliõpilastel
seevastu ei olnud keskaegses ühiskonnas väga head mainet, kuna nad jõid ja räuskasid
öösiti.  
Õigusteaduskonda   peeti   keskaegsetes   ülikoolides   kõige   tähtsamaks   teaduskonnaks.
Õigusteadus jagunes tsiviil- ja kanooniliseks õiguseks. Nii tsiviil- kui kanoonilisel õigusel
olid erinevad õppejõud ja õppematerjalid. Õigusteaduse areng oli keskajal nii suur, et see
oli   aluseks   paljude   uute   ülikoolide   rajamiseks   ning   teaduslike   juriidiliste   tekstide
tõlkimiseks   rahvakeelde.   Põhilisteks   õppematerjalideks   keskaja   õigusteaduses   olid
Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. 
Loetu  põhjal leiab autor, et keskaja ülikoolid olid oma  ülesehituselt  ja õpetatavate ainete
poolest   üsna   sarnased   tänapäeva   ülikoolidele.   Ülikoolid   jagunesid   teaduskondadeks,
kolledžiteks   ning   samuti   omandati     teaduskraadid,   tegutsesid   õppejõud   ja   õppisid
üliõpilased.   Keskajal   oli   peamiselt   neli    teaduskonda :   õigus-,   arsti-,   kunsti-   ja
usuteaduskond. Tänapäeval on lihtsalt palju enam teaduskondi. Peamiseks erinevuseks
ülikoolide ja koolide vahel oli see, et ülikoolides pakuti kvaliteetseid teadus- ja õppetöid. 
12
Kasutatud kirjandus
Interneti allikad:
Boeree,   C.   G.   „The    Middle    Ages“.   Kättesaadav   aadressil:
http://webspace.ship.edu/cgboer/middleages.html  (viimati külastatud 12.12.2017)
Havlidis,   D.   R.   (2015)   „ Medieval    education   in    Europe :   a   force   of    freedom    and
submission “. Kättesaadav aadressil:  https://www.lostkingdom.net/medieval-education-in -
europe/  (viimati külastatud 12.12.2017)
Tulloch,   D.   „The    rise    of   medieval    universities “.   Kättesaadav   aadressil:
http://www.encyclopedia.com/science/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/rise -
medieval-universities (viimati külastatud 12.12.2017)
Woods, E. T. Jr. (2005) „The cathaolic church and the  creation  of the  university “.
Kättesaadav   aadressil:    https://www.catholiceducation.org/en/education/catholic -
contributions/the- catholic -church-and-the-creation-of-the-university.html
 
(viimati
külastatud 12.12.2017)
13

Document Outline

• Keskaegse ülikooli õiguse allikad.......................................................................................10
• Õigusteaduse õpetamise meetodid......................................................................................11
• Keskaegse ülikooli õiguse allikad
• Õigusteaduse õpetamise meetodid
• Interneti allikad:
• Havlidis, D. R. (2015) „Medieval education in Europe: a force of freedom and submission“. Kättesaadav aadressil: https://www.lostkingdom.net/medieval-education-in-europe/ (viimati külastatud 12.12.2017)