AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida?
Thomson: (+) leang täidab ühtlaselt kogu aatomi ja seal sees on üksikud (-) laengud. ei osutanud tõeks. Rutherford:alfa osakesed-on suure läbi- tungimisvõimega (+)laenguga osakesed pommitas alfao. õhukest kuldlehte. Enamus alfaosakesed läbis kuldlehte nii, nagu seal ees poleks midagi olnud. Järeldus:1) kulla aatomites peab olema palju vaba ruumi 2)kulla aatomites peavad olema laenguga osakesed. Palnetaarne aatomi mudel: aatomi keskel on tuum mis on enamus aatomi massist. Tuumas: (+) prootonid ja laenguta neutronid. Ümber tiirlevad (-) elektronid. Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. X=elemendi nimi Z= järje nr. A=nukleonide arv, aatommass
Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 ï‚· 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. ï‚· Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras. ï‚· Saksamaal probleemid – külm, masinad ei töötanud. ï‚· Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 ï‚· Leningradi blokaad ï‚· 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) ï‚· August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. ï‚· 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Saksamaal kukkus Barbarosa läbi ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing). Esmakordselt esitas Venemaa Saksamaale ultimaatumi. Hakkas Saksa hävitamine. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Põhjaliku pöörde algus (Venemaa võidetav) ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Inglane (väejuht
Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø Eesti territooriumi strateegiline tähtsus Ø Soome lähedus Haldusjaotus v Ostlandi riigi komissariaat: v 5.12.1941 moodustati Eesti kindral komissariaat Punaarmee pealetung Ø 1944. aasta alguses pommitas Punaarmee Eesti linnasid Ø Saksa väed evakueerusid Sõrve poolsaare kaudu Ø Viimased väed lahkusid Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944 Kasutatud infoallikad Einar Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur ,,Lähiajalugu" 9.klass, I osa, lk 124 http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/19391945_Eesti_ja_Teine_maailmas%C / http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/images/occupymap.jpg http:// et.metapedia.org/m/images/a/ae/Reichskommissariat_Ostland_Administ http://et.wikipedia
Naftareostuse likvideerimine Jaanus Ja Rauno naftareostus nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsteemile enamasti väga suur mõju Suurimad reostused Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker Torrey Canyon. Selle tulemusena sattus merre 80Â119 tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,36Â1,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil.
TUUMAFÜÜSIKA Prootonid, neutronid ja elekronid on aatomiosakesed ehk massiarv. Prootonid ja neutronid on nukleonid ehk tuumaosakesed ehk jrk. nr. Aatomilaeng on 0!!! ISOTOOP- aatom, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Aatomituuma vahelises reaktsioonis tekivad uued aatomituumad. TUUMAFÜÜSIKA SAI ALGUSE SELLEST, KUI INGLISE FÜÜSIK RUTHERFORD POMMITAS LÄMMASTIKUAATOMEID ALFA OSAKESTEGA. (1919) Tuumaseose energia hoiab koos nukleoni aatomituumas. Suurem seoseenergia on raua aatomitel. Tuumaseose energia sõltub tuuma massiarvust. Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad
Peale kuuaja tühja seilamist said nad telegramm, kus seisis, et neist natuke eemale on oodata tommyde konvoid. Kapten arvas, et 24h jõuvad nad kohale küll. Kohale jõudes nägid nad ühte inglise laeva ja Vana oli valmis tulistama, kuid ootas, et laev natuke lähemale jõuaks. Kuna aga merel oli tugev torm ja kõrged lained jõudis see laev liiga kiiresti nende juurde ja nad ei jõudnud enam tulistada vaid pidid nii kiirelt kui võimalik sukelduma. Nad olid tükk aega vee all ja hävitaja pommitas neid süvaveepommidega ja tiirutas nende kohal natuke aega. Lõpuks ikkagi olukord rahunes ja hävitaja liikus edasi. Nad liikusid edasi ja järgmisel päeval kohtasid nad merel ühte teist Saksa allveelaeva ja natuke hiljem märkasid nad viie liikmelist Inglise konvoid. Nad arvasid, et seda ei saada hävitaja ja nad ründasid seda. Nad lasid kolme laeva ja siis märkasid nad hävitajat ja sukeldusid nii kiirelt kui said. Hävitaja tiirutas nende peakohal ja pommitas neid süvaveepommidega
A = väljumistöö
(mv2) / 2 = elektroni kineetiline energia
Piirjuhul kui elektronide kiirus ei anta (v = 0), siis n * f = A = fm= A / n
( punapiiri sagedus)
Fotoefekti kasutatakse fotoelementides. See on seade, mis hakkab tööle kui
talle paistab peale valgus. Tänu fotoelemendile loodi helikino. Tänapäeval on levinud nn.
Sisemine fotoefekt, mis toimub pooljuhtides.
Comptoni efekt (1922)
Ta pommitas röntgenikiirtega grafiidist märklauda. Ta avastas, et osa grafiidilt hajunud
kiirgusest oli pikema laine pikkusega kui algne kiirgus ehk peale langenud footonid on
kaotanud oma energia. Kui footoni energia väheneb, siis väheneb ka kiirguse sagedus ja seega
lainepikkus suureneb.
Λ1 < Λ2 E2
6.)Eestlaste sõdimine Punaarmee poolel: *22 Territoriaalne laskurkorpus7000 eestlast,3 kuuga sai surma umbes 2000 meest *SundmobilisatsioonEesti mehed saadeti tööpataljonidesse,mehed pidid tegema rasket tööd.1/3 suri haigusesse ja nälga. *8 Eesti laskurkorpus2700 Eesti meest ,sakslastega sõdides surid pooled. Umbes 2000 meest sakslastele vangideks 7.) 1. 9.03.1944Tallinnas pommitas 250 Vene lennukit. 2.22.09.1944Nõukogude tankid sisenesid Tallinna,Eesti pealinn langes punaste kätte 3. 14.06.1941Nl esitas Leedule ultimaatumi,nõudes täiendavate Punaarmee väikekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse loomine.
Teadlased ei tea siiamaani, kuidas on tekkinud elu Maale. Selle tekkest ning arengust on tekkinud 3 põhiteooriat. Minu arvates on nendest kõige tõenäolisem, et elu tekkis Maale elutu aine arengu tulemusena. Maa algas oma teekonda füüsikalise evolutsiooniga, mille käigus moodustus meteoriiditükkidest algne planeet. See juhtus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Algne Maa oli elutu ning oli pidevas kliimamuutumises. Toimusid sagedased vulkaanipursked ning planeeti pommitas veel suur hulk asteroide. Puudus mullakiht, sest ei eksisteerinud veel elu, mille tulemusena saaks üldse muld tekkida. Kuna atmosfääris puudus hapnik, siis asendasid seda igasugused vesinik- ning lämmastikühendid, mis tekkisid vulkaani gaasidest. Meie planeet nägi välja kui maapealne põrgu. See on ka üks põhjustest, miks elu siis tol hetkel veel ei eksisteerinud. Lihtsatest molekulidest hakkasid tekkima lõpuks keerulisemad orgaaniliste ainete kompleksid
1897. a avastas Thomson laenguga osakese elektroni. Tema mudeli kohaselt oli aatom positiivne laenguga kera, millesse oli pikitud negatiivse laenguga elektronid. (Rosinakukkli mudel). 2. Rutherford Rutheford pärineb soti väljarändajate perekonnast Uus-Meremaalt. Ta töötas mitmetes ülikoolides nii Euroopa kui Ameerikas, uurides peamiselt radioaktiivsust. 1911 avastas Rutherford aatomituuma. Tema saavutuseks on ka tehisliku tuumareaktisooni esilekutsumine. R tegi katse, kus ta pommitas õhukest kulla lehte heeliumituumadega, mis ta nimetas alfa osakesteks. Katses selgus, et osad osakesed põrkusid tagasi, mõned kaldusid kõrvale, aga suurem osa läbis kullalehe otse. See viiski ta mõttele, et aatom on ebastabiilne ja koosneb erilaenguga osakestest. Ta oletas, et aatomi keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber miinus laenguga osakesed. Seda, kuidas elektronid aatomis paigutuvad ja mis neid koos hoiab ei osanud ta seletada. 3
Aatomimudelid I Thomson Avastas elektroni Thomson tegi esimese aatomi mudeli. Rosina kukli mudel. Aatom koosneb elektronidest ja prootonitest, mis on jaotunud mööda aatomit laiali II Rutherford Kuldlehekatse - Rutherford pommitas kulla-aatomeid alfaosakestega(suure massiga heeliumi aatomi tuum, + laenguga). Suurem enamus läbis kuldlehte ilma takistusteta. Mõned üksikud põrkusid tagasi. Järeldus : 1) Aatom koosneb enamasti tühjusest 2) Aatomis peab olema miskit positiivselaenguga ehk tuum.. pisike ja väike Järeldas sellest, et Thomsoni aatomi mudel on vale! Aatomi tuuma järeldas sellest, et positiivse laenguga alfaosakesed põrkusid aatomist tagasi, sama märgilised laengud tõukuvad.
Tuumareaktsioonid Ernest Rutherford Tuumareaktsioonide avastajaks oli Ernest parun Rutherford kes tekitas 1919 a. pommitas lämmastiku tuuma alfa osakestega ja avastas,et selle tulemusena tekivad kiired prootonid.Oli sündinud esimene tehisliktuumareaktsioon. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Põhilised tuumareaktsioonid: Tuumareaktsioon aatomituumas Energia võib tuumareaktsiooni puhul vabaneda
(little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on. Kui Ameeriklased oleksid rünnanud ainult Hiroshimat mis oli katsetus lask, siis oleks veel see natuke vabandatav. Sest USA-s ei teatud siis veel tuumapommi täpsetest mõjudest. Kuid USA pommitas ka Nagasaki linna (pomm nimega fat man) kui oli juba teadnud tuumapommi tagajärgedest ja purustusjõust. Just see teeb USA minu silmis suuremaks süüdlaseks kui Jaapani, sest ta ründas nüüd juba teades mis see endaga kaasa toob. Minu arust oli see vale tegu. Ja Jaapan küll süüdistab USA-d selles kuid hoopis nemad olid need kes isegi peale Hiroshima katastroofi keeldusid alla andmast ja see andis USA-le jälle võimaluse lasta käiku veel teise tuumapommi(Nagasaki linnale).
Kuigi esialgu suhtuti temasse kahtlusega, suutis Napoleon saada oma sõdurite poolehoiu lubadustega helgest tulevikust ja ka isikliku näite abil  ta ei kartnud ise joosta lahingu ajal sündmuste keskmesse. Austriast sai Napoleon kiiresti jagu. Austriat sunniti sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu (1797. aastal). Sõjad : Esimene võimalus oma sõjalise oskuse näitamiseks tekkis tal suurtükiväe kaptenina Touloni all, kus ta vallutas mitu kindlust ning pommitas inglasi nii maal kui ka merel, lõpuks sundides nende laevastikku taganema. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadikindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Peale seisma jäänud Egiptuse sõjakäiku (1798 1799), läks Napoleon tagasi Prantsusmaale ning haaras võimu enda kätte, lõpetades Suure Prantsuse Revolutsiooni. Revulatsioon :
2010 äikesetorm ,,Peetso" 2010 Arvo Pärdi 75. Juubel 2010 maavärin Haitil 2010 Euroopa filmiauhinnad jagati 2010 vulkaan Islandil Tallinnas 2010 tulvaveed Pakistanis 2010 NATO tippkohtumine 2010 suur hinnatõus välisministrite tasemel Tallinnas 2010 USA astus sõttu Iraani ja 2010 Eesti läks üle digilevile Afganistaaniga 2010 aastamuusik Urmas Sisask 2010 Põhja-Korea pommitas Lõuna- 2010 Eesti esimene 3D Koread dokumentaal Lennart Merist 01.01 2011 euro 2010 14. PÖFF 2011 Wikileaks (2006, Ilves) 2011 Veerpalju lõpetas karjääri 2011 Araabiamaade kriisid 2011 Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 Tallinnas avati esimene 5D kino 2011 Otepääl avati
Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale heade arstide juurde saada ja kogus raha, et silmad korda saada. Tüdrukud laidsid selle plaani maha, sest tahavad ise raha endale. Isa andis neile raha. Teine vaatus Anna pakub sõjapõgenikele peavarju
seadused neegrite elu parandamiseks. Vietnami sõda usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan Âasus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest
- Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi) - Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine. Tuumapomm Hiroshimale (6 aug 45) ja Nagasakile (9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke. Kommunism säilis. Maailma lõhestumine, külma sõja algus. Balti riigid jäid NSVL alla. NATO / Eu Söe- Ja teraseühendus 5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused:
10) 1)*eesti kaotas iseseivust*eesti läks NSVL mõju alla.2)*viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse. Ei olnud põhjendatud,sest eesti siiski ei rikkunud leingut milles teda NSVL süüdistas.3)*rahareform-kroon läks rublaks*varad riigistati*taludelt tehti äralõikeid*hakati hävitama NSVL ebasobivat kirjandust*natsionaliseerimine.4)3,2,6,1,4,5.5)*MRP lepingu sõlmimine*kommunistide riigipööre*toompeal Riigivolikogu teise kooseisu esimene istungijärk*eesti liideti NSVL-ga*NSVL pommitas eesti linnu*punaarmee vallutas Tallinna*eesti laskurkorpus vallutas Sõrve poolsaare.6)*presidendi kohusetäitja,peaminister(uluots)*EKP liige.7)*mingi riigi enda koosseisu arvestamine*linn,kus eesti laskurkorpus oli esimest korda rindel*sõdisid NSVL vastu,partisandid*eesti väeosa saksa armee koosseisus*saksa pool vabatahtlik relvastatud organisatsioon eestlastele*käidi innustamas sõjaväelasi kontsertidega.8)*O.Tief*A.Zdanov.9)*okupeerimine*ultimaatum*eesti laskurkorpus.10)3,4,5
Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida-Aasia. Sõda muutus väga veriseks ja julmaks, tapeti nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Maailm ja USA nõudsid sõja lõpetamist. Richard Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ehk andis sõjapidamise üle kohalikele. 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kuid kodusõda kestis edasi
- nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile http://thewall-usa.com/information.asp Napalmirünnaku eest põgenev alasti tüdruk kuulsalt sõjafotolt. Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja > kommunism ka nt Kambodzas - USA pommitas ka Kambodzat - kujunes Pol Pothi diktatuur, 20. saj. hirmsaim diktatuur - KKP e punased khmeerid 1975-79 - 2009. a. algas kohtuprotsess juhtide üle http://www.historyplace.com/worldhistory/genocide/index.html http://www.youtube.com/watch?v=hy3nmHH6Lho&feature=related 1968 Praha kevad - Tsehhoslovakkia kompartei juhtkonna plaan: luua NSV Liidust sõltumatu sotsialistlik riik - vahetati välja riigi juhtkond, suhted teiste riikidega
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE NR.4 1. Thomsoni aatomimudel  J.Thomson 1897a avastas elektroni. Positiivne laeng laias ruumipiirkonnas. Negatiivne laeng seal vahel. Mudel esitati 1904 ning nimetus oli Rosinapuding. 2. Rutherfordi aatomimudel: eesmärk  uurida Thomsoni aatomimudel õigsust. Katse kirjeldus: selleks ta pommitas kuldlehte alfaosakestega (He aatomi tuumad, +laenguga). Tulemus: alfaosakesed hajusid kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas  TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T  10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast
liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a kollaboratsionism  kollaboratsionistid on inimesed, kes töötavad koos vastasriigiga. Kamikaze  enesetapumisiooni sooritus. Sõdurid läksid tihti abatahtlikult surma selleks, et võimalikult palju kahju vaenlasele teha. Pearl Harbor  Üllatusrünnak jaapanlaste poolt USA mereväebaasi. Jaapan polnud ametlikult sõjaski, ent võttis USA mereväest maha suure osa. Hiroshima, Nagasaki  Jaapani linnad, mida USA pommitas aatompommiga. ,,Barbarossa"  Saksamaa väkssõjaplaani koodnimetus. Hitler kinnitas plaani 18. detsember 1940. Kiire sõja ja rünnakutega taheti veel sama aasta lõpuks vallutada Moskva ja Leningrad. Nõukogude luurel õnnestus plaan kätte saada peaegu kohe peale selle vastuvõtmist. Üheteist päeva pärast peale selle vastuvõtmist oli plaani koopia Moskvas kindralstaabis olemas.
Rootsi aja linnad: Uus-Pärnu, Valga, Kuressaare, Tallinn, Narva, Rakvere, Viljandi, Tartu, Paide, Haapsalu. Osa linnu sattusid mõisnike kätte (läänistati). 17. sajandil kaubateed kujunesid Tartust mööda (mitte läbi), st tartu osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva linn puhkes õitsele (peamine linn Venemaaga kauplemiseks). Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole eriti midagi järgi (NL pommitas puruks 1944). Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt toodud venemaalt ning seda kasutati laevaehituseks. Veel veeti välja laevaehituseks vajalikud plangud, lauad ja tõrv. Sisseveeti peamiselt soola ja metalli. Sisse toodi veel tubakat, paberit ja alkoholi. Talupoegadel oli linnas nn sõbrakaupmees (tema juures käis järjepidevalt ostmas), kellelt ostis ja kellele müüs
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a.  Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a.  Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a.  Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a.  Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida?
Eisenhower Jalta konverents  4.-11. Veebruar 1945, kus kohtusid USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J.Stalin), Suurbritannia (W.Churchill) ning otsustati Saksamaa jaotada okupatsioonitsioonideks 25. aprill 1945  USA ja NSVL sõjaväed kohtusid Elbe jõel 30. aprill 1945  Tappis Hitler oma naise ja tei enesetappu 8. mai 1945  Saksamaa kapituleerus, ning NSVL sõjavägi heiskas Saksa riigipäeva hoone otsa punase lippu. Lõppes II MS Euroopa pinnal Jaapani pommitamine  USA pommitas aatompommidega kahte Jaapani linna 6. August Hiroshima ja 9. Augustil Nagasakile. Inimestele piinarikkas surm, radioaktiivsus 9. august 1945  alustas NSVL sõja tegevust Jaapani vastu 14. august 1945  alistus Jaapan 2. september 1945  kirjutas Jaapan alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile, kus juures oli USA kindral D.MacArthur. Lõppes II MS. Referendum  rahvahääletus Direktiiv  juhtnöör, korraldus Protektoraat  teise riigi kaitse valitsuse all olev maa-ala või riik
Päeval on oht väiksem ja enamasti hommikuti õnnestub inimestel suhtelises vaikuses isegi veidi puhata. Just sel ajal helistasin minagi neile. Belgradlaste suurim mureküsimus on praegu elekter ja vesi. Ei saa vist sõnades öeldagi, kui olulised on need normaalseks inimeluks, seda enam, et Jugoslaavias on õige vähe selliseid majapidamisi, kus ei kasutataks elektrit toiduvalmistamiseks. Ehk suutis NATO tõesti nõrgestada Jugoslaavia armeed, kui pommitas elektrijaamu. Võibolla. Kuid kindla peale saavutasid nad hoopis muud: minu kodumaa miljonite tavaliste inimeste elamisvõimalused on järsult ja otsustavalt halvenenud. Mind on õpetatud, et demokraatia tähendab muu hulgas hoolitsust inimeste heaolu eest. Kuhu jääb aga demokraatia siis, kui Jugoslaavia tsiviilisikutelt võetakse ära vesi ja elekter? Sõjavägi kasutab ju üsna vähe, parimal juhul ehk viit protsenti kogu maa elektrist. Ja
27. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis seisneb selles, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 28. Valguse interferentsiks nimetatakse nii lainete tugevnemist ja nõrgenemist lainete kohtumisel. 29. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. 30. Valguslained on koherentsed, kui nende faasivahe ei muutu aja jooksul. 31. Kirjeldage Rutherfordi katset kuldplaatidega, sõnastage 2 järeldust. Rutherford pommitas väga õhukest (kilelaadset) kuldplaati alfaosakestega ja avastas, et enamus alfaosakesi läks läbi, vaid 1 8000-st põrkus tagasi  see näitab, et · positiivne laeng on aatomis olemas, aga see on koondunud aatomi tuumas · aatomis peab olema väga palju vaba ruumi, kuna enamik osakesi läbis plaadi liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid. · Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on
1. Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse) AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis)
dollarilist rahatähte. 5 Avastused Aatomi tuum Ernest Rutherfordi peetakse üheks tuumafüüsika rajajatest, sest just tema katsele põhinedes koostati tänapäevane aatomimudel. Rutherford võttis aluseks Thompsoni aatomimudeli, mida on võrreldud rosinakukliga  positiivselt laetud aines ehk taignas paiknevad negatiivselt laetud elektronid nagu rosinad. Rutherford viis läbi katse, kus pommitas kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse laenguga prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum). Kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud alfaosakesed kuldlehe läbima seejuures kergelt suunda muutes, kuid enamus osakesi läbis kuldlehe trajektoori muutmata, samas kui mõne osakese trajektoor muutus
3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad -1941 detsember- Saksa väed jõuavad Leningradi alla ning haaravd selle blokaadirõngasse. Sakslased hõivasid Baltikumi, Valgevene ning suure osa Venemaast. Sügisel lakkas Sakslaste tehnika töötamast ning see pani sõja venima. Hitler polnud arvestanud talvise sõjaga. -14.08-1941- Atlandi harta- Suurbritannia ja USA vaheline kokkulepe, millega liitus ka NL> Saksamaa ja tema liitlaste vaheline pakt. Pandi paika sõjareeglid. -7.12.1041- Pearl Harbor- Jaapan pommitas Usa sõjaväebaasi, mis asus Hawaiil. USA möödalaskmised Pearl Harbori juhtumises: ->Puhkepäev> lõdvem distsipliin ->Arvati, et on õppehäire ->Hävitajatel polnud laskemoona ->Lennukid olid pargitud nii, et neid ei saanud kiirelt kätte. -Ameeriklaste suurim ja alandavaim kaotus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapnile sõja. -1942 -Teljeriigid olid oma võimsuse tipul. -1.01.1941-Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, milles dominerisid USA, Suurbritannia, NL- Pandi paika
7. Augustil alustasid Gruusia väed pealetungi Lõuna-Osseetiasse, mida toetati Tskhinvali pommitamisega 8. augustil. Lahingud toimusid maal, õhus ja merel. Venemaa süüdistas Gruusia valitsust koheselt genotsiidis, väites et Gruusia sõjavägi tappis 1600 tsiviilisikut. Neid süüdistusi ei ole tõestatud ning Inimõiguste inspektorid süüdistasid Venemaad hukkunute arvu võltsimises ning liialdamises. 8. augustil alustas Venemaa pealetungi maavägedega ning pommitas erinevaid sihtmärke Gruusia territooriumil. Pingelise võitluse tõttu teatati hukkunutest mõlemal poolel. Pärast paari päeva intensiivset sõjategevust suruti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast välja. Samal ajal alustas Abhaasias paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine. Väidetavalt on Gruusia hinnanud sõjas saadud kahjusid ligi miljardi USA dollari suuruseks.
Aasta hiljem rändas ta Nõukogude Liitu. Kaks aastat peale komiteega kohtumist saadeti ta uuesti tagasi Jugoslaaviasse, et puhastada sealne kommunistlik partei. 1937. aastal lasi Stalin Jugoslaavia kommunistliku partei peasekretäri tappa ning tema asemel sai võimule Tito. Teine maailmasõda 1941. aasta 6. aprillil ründasid Saksamaa, Itaalia ja Ungari väed Jugoslaaviat. Saksamaa väed ründasid Belgradi kolme harulise jalaväega samal ajal, kui Saksa lennuvägi pommitas Belgradi ja teisi suuremaid Jugoslaavia linnasid. Jugoslaavia väed said lüüa ning 17. aprillil otsustati Saksa ohvitseridega kohtudes vastupanu lõpetada. Josep Broz Tito rajas kommunistlikus parteis sõjaväe osakonna ning hakkas rahvast üles kutsuma, et võidelda ülemvõimu vastu. 1941. aastal, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu, kutsus Tito kokku partei kohtumise ning seal nimetati ta sõjalise osa ülemaks. Loodi ka esimene relvastatud vastupanuüksus Euroopas
3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad -1941 detsember- Saksa väed jõuavad Leningradi alla ning haaravd selle blokaadirõngasse. Sakslased hõivasid Baltikumi, Valgevene ning suure osa Venemaast. Sügisel lakkas Sakslaste tehnika töötamast ning see pani sõja venima. Hitler polnud arvestanud talvise sõjaga. -14.08-1941- Atlandi harta- Suurbritannia ja USA vaheline kokkulepe, millega liitus ka NL> Saksamaa ja tema liitlaste vaheline pakt. Pandi paika sõjareeglid. -7.12.1041- Pearl Harbor- Jaapan pommitas Usa sõjaväebaasi, mis asus Hawaiil. USA möödalaskmised Pearl Harbori juhtumises: ->Puhkepäev> lõdvem distsipliin ->Arvati, et on õppehäire ->Hävitajatel polnud laskemoona ->Lennukid olid pargitud nii, et neid ei saanud kiirelt kätte. -Ameeriklaste suurim ja alandavaim kaotus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapnile sõja. -1942 -Teljeriigid olid oma võimsuse tipul. -1.01.1941-Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, milles dominerisid USA, Suurbritannia, NL- Pandi paika
Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus sõda kurnavaks 1. Mõttetud inimkaotused 2. Puudub kohalike toetus 3. USA´s keeldusid sõkavärre minemast 1971 Sõlmiti Pariisis relvarahu 1. 60 päevaga pidi USA lahkuma Vietnamist 2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3
2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 8
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta.
Prantsuse vaherahu. 1940 kevad alustab Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. Itaalia astub Saksamaa poolel sõtta. Saksa armee murrab Briti-Prantsuse vastupanu Prantsusmaal 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 11. Oskad nimetada, milliseid meetodeid kasutas Saksamaa, et murda Suurbritannia vastupanu (3 tk). 1. Hitleri meredessant Suurbritanniasse: kukkus läbi; 2. Saksamaa pommitas Suurbritannia linnu: britid pidasid vastu; 3. Lahingud Põhja-Aafrikas, et vallutada Briti asumaid. 12. Tead, kelle vahel ja millal sõlmiti Kolmikpakt. 1940. aasta sügis: Berliinis sõlmiti Kolmikpakt -> Saksamaa, Itaalia, Jaapan 13. Tead, millal ja kuidas algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule. Tead, millal ja kus toimus Stalingradi lahing ja mis oli selle tagajärg. 22. juuni 1941: Saksamaa tungib kallale NSV Liidule, hõivab NSV Liidu euroopa osa k.a. Baltimaad Stalingradi lahing 21
et näidata jõudu ja tekitada paanikat. 1915.a. augustis rünnati Kuressaaret ja Pärnut. Saksa sõjalaevade ilmumine tekitab paanikat. Nii valisusametnikud kui eraisikud püüdsid saarelt pageda. Samasugune paanika vallandus Pärnu pommitamisel. Venelased arvasid, et sakslased korraldavad dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja „Waldhofi“ tselluloosivabrik. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. Eestlased Vene armees Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Tegevteenistus, teenistus reservis ja riiklikus maakaitseväes. 3
a. sõtta ei astunud). · Kolmikpaktiga liitusid hiljem järgmised riigid: Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia, Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi Nõukogude Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga Nõukogude Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes pommitas Soomet). B) Hitleri-vastane koalitsioon ehk Liitlased (61 riiki) · Liidus domineerisid Suurbritannia, USA ja NSVL: USA: algul sõjategevusse ei sekkunud, sest USA avalik arvamus oli sellele vastu. märtsis 1941 võttis USA Kongress vastu nn lend-lease`i seaduse, millega hakati andma ainelist abi Saksamaaga sõdivatele riikidele (tööstustoodete, toiduainete ja relvade laenamine või rentimine).
Wanda seevastu tundis ennast tohutu reeturina hingede vastu, ta ei teadnud, kes ta on on , kuhu kuulub või kas ta üldse kuhugi kuulub. Siin oleks pidanud olema Melanie, üleni tema. Asja ei teinud paremaks ei Jared ega Ian. Lk 475: W:Rahune, palusin ma Melaniet. Ian ei puuduta mind. M:Kas tal on meelest läinud, et ma siin olen? Kas see ei huvita teda? See siin olen mina, mina! W:Ma püüdsin talle seda selgitada. M:Ja sa ise? Kas sa oled Jaredi unustanud ? Ta pommitas mind mälestustega nagu alguspäevil, ainult et nüüd meenutasid need hoope. Tuhat hoopi Jaredi naeratuse, tema silmade, minu huuli puudutavate huulte ja nahka silitavate kätega... W:Muidugi mitte. Kas sul on meelest läinud, et sa ei taha, et ma teda armastan? 7 Need tunded ja kõhklused säilisid veel pikalt. Saabudes koos Wandaga ühelt järjekordselt retkelt, olid Jeb ja teised kinni
Tsehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941- 1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). · Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine: II maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia (koos oma asumaade ja dominioonidega) ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940.a. kevadeni ei arendatud (nn. Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel,
150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh. · Atlandi valli kaitses Rommel - Saksa vägede ülemjuhataja Prantsusmaal · Juuli 1944. a ebaõnnestunud atentaadikatse Hitlerile  eesmärk füürer kõrvaldada, rahu lääneliitlastega. Stauffenberg. · Pariisi vabastamine aug 1944. Saksamaa olukord 1944. a sügisel-talvel · NSVL väed Poolas, sõjategevus Saksamaa liitlaste Rumeenia, Bulgaaria, Ungari vastu · Liitlasväed Kesk-Itaalias ja Prantsusmaal. · Liitlaste lennuvägi pommitas Saksa linnu (Hannover, Hamburg, Düsseldorf, München, Dresden jt  paanika, kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud. Saksamaa olukord 1945. a apr · Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid liitlased Lääne-Saksamaale. · Liitlased olid vallutanud ka P-Itaalia. · NSVL oli vallutanud Ida-Saksamaa ning piiranud sisse Berliini. · NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel. Hitleri viimased ponnistused 1944-45 · Saksa inimressurss oli ammendumas
Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks. Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama. Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus
Soome loovutas 13% ja Viiburi 8. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Soome edu, 19. Sept vaherahu. 9. Millised muud alad anastas või okupeeris 1939.-1940. a. NSVL? Baltikumi 21. SÕJASÜNDMUSED 1941-1943 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1941. a. 22. juuni  Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1941. a. 7. detsember  Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli.
· põllumajanduse spetsialiseerumine. Eesti hakkas kujunema NKL sigalaks ja piimafarmiks · ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk. 120-121; 123-124. TV lk. 52 ül. 4. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Narva, Tallinn Mis oli nende linnadega juhtunud 1944.aastal? Olid saanud väga suured purustused, vene lennuvägi pommitas Kas need linnad jäid ka edasi tööstuskeskusteks? Jah Missuguse tähtsuse omandas Kirde-Eesti leiduv põlevkivi? · Sinna rajati põlevkivitööstus, millesse läks 40% kõigist ENSV kapitalimahtudest. · Virumaa põlevkivimasin pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. · Rajati maailma esimene põlevkivigaasitehas Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku?
sõjaväelased pandi ehituspataljonidesse kus suri palju mehi hiljem loodi 8 sas eesti laskurkorpus nad sõdisid velikije luki all 42/43 jaan-veebr 1944 nli väed olid narva jõe ja peipsi taga 31 jaan 1944 eestis toimus üldmobilisatsioon saksa armeesse seda toeatsid rahvuslikud ringkonnad eestis loodeti eesti riigi taastamist punaarmee peatati eesti piiridel 8-ks kuuks nl tegi õhurünnakuid eesti linnadele 6 märts narva 7 märts tapa 9 märts tallinnat pommitas 250 lennukit hukkus 600 inimest 25 märts tartu 26 juuli 1944 punaarmee vallutas narva järgnesid ägedad lahingud vaivaras sinimägedes sinimägedest ei suudeta läbi murda augustis 1944 nl väed alustasid pealetungi lõunaeestis 17 sept 1944 punaarmee uus pealetung nii narva all kui emajõel lahingutes avunurmes ja porkunis olid vastamisi erimundrites eestlased (vennatapulahingud) st et suvel 1944 üritati taastada eesti vabariiki
Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunemisel. Alfaosakeste mass on elektroni omast umb 8000 korda suurem ja positiivne laeng võrdub kahekordse elektroni laengu absoluutväärtusega, järelikult on alfaosake täielikult ioniseeritud heeliumi aatom ja nende kiirus on väga suur 1/15 valguse kiirusest. Rutherford pommitas nende osaketsega raskete elementide aatomeid, aga elektronid ei saa oma väikese massi tõttu alfaosakeste trajektoori oluliselt muuta. Küll aga saavad nende liikumissuuna muutumist põhjustada laetud osad. Seega saab nende liikumise järgi kindlaks teha positiivse laengu ja massi jaotuse aatomis. Katses pandi radioaktiivne pereparaat silindrikujulisse pliianumasse S, millesse oli telja sihis
Soome- 300 000 meest; 50 tanki; kaotas ligikaudu 26 000 meest Nsvl- 460 000 meest; 2000 tanki; kaotas ligikaudu 126 000meest · Soome küll kaotas, kuid säilitas iseseisvuse. · kevadel Välksõda. Saksamaa poolt: Aprillis (okupeeriti)- Taani, Norra Mais  Belgia, Holland, Luxenburg, Põhja-Prantsusmaa ja Atlandi ookeani äärne rannik. Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv) Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia. Peale seda kui Sm pommitas Srbritanniat, viidi lapsed linnadest maale ning tänavasildid koristati ära, et sakslased ei oskaks seal liigelda. 25. 2.maailmasõja 1941-42, Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Plaan Barborassa Nsvl vastu ( Sm tegi) Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le. AA joon- Arhangelsk; Astrahan 22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale. Saksamaal 3 gruppi: Nord(pidi tungima)  läbi baltikumi Leningradi Mitte- Moskva
annaabi.ee 
