Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomi mudelid (0)

1 Hindamata
Punktid

Aatomimudelid

I Thomson


Avastas elektroni
Thomson tegi esimese aatomi mudeli. Rosina kukli mudel.
Aatom koosneb elektronidest ja prootonitest, mis on jaotunud mööda aatomit laiali

II Rutherford


Kuldlehekatse - Rutherford pommitas kulla-aatomeid alfaosakestega(suure massiga heeliumi aatomi tuum, + laenguga). Suurem enamus läbis kuldlehte ilma takistusteta. Mõned üksikud põrkusid tagasi. Järeldus :
  • Aatom koosneb enamasti tühjusest
  • Aatomis peab olema miskit positiivselaenguga ehk tuum.. pisike ja väike
    Järeldas sellest, et Thomsoni aatomi mudel on vale!
    Aatomi tuuma järeldas sellest, et positiivse laenguga alfaosakesed põrkusid aatomist tagasi, sama märgilised laengud tõukuvad.
    Rutherfordi aatomi tuuma omadused:
    suure tihedusega
    positiivne laeng

    III Bohr


    Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel.
    Bohri postulaadid:
    1. Aatomis leiduvad olekud , milles aatom on stabiilne ja ei kiirga.
    2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina
    Aatom kiirgab kvandi kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale
    Aatom neelab kvandi( kulutab ära) kui elektron siirdub madalamalt orbiidilt kõrgemale
    Kes lõi
    Mida uut
    Mudel
    Seletus
    Head
    Vead
    Thomson
    Avastas elektroni
    Rosinakuklimudel
    aatom koosneb elektronidest ja positiivse laenguga osadest, mis on jaotunud ühtlaselt mööda aatomit
    Koosneb elektronidest ja prootonitest.
    ei seletanud spektrit, tabelit
    Rutherford
    Avastas tuuma
    Planetaarne mudel
    Aatomikeskel on positiivse laenguga tuum. Tuum= prootonid + neutronid . Tuum ümber tiirlevad elektornid. Mass on koondunud tuuma.
    Tuum on keskel.
    Seletab vesiniku aatomit.
    Seletab elektronkihte
    Ei selgita aatomi püsivust, aatomite täpset sarnasust ja aatomite taastatavust
    Bohr
    elektronidel on kindlad lubatud orbiidid
    seletas vesinikaatomi spektri.
    seletas spektri
    Kvantmehaanika põhiideed:
  • osakesed on lained
  • Heissenbergi määramatuse printsiib -mitte midagi ei saa mõõta ilma seejuures tulemust mõjutamata.
    L.D.Broglie ütles, et osakesed on hoopis lained. Interferentsi seletavad ära orbiidid.

    Schrödingeri võrrand


    diferentsiaalvõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese leiulaine sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud.

    Debrogli laine on tõenäosus laine, Max Born



    Heissenbergi määramatuse printsiib

    mitte midagi ei saa mõõta ilma seejuures tulemust mõjutamata.

    ei ole võimalik määrata osakese asukohta ja kiirust samaaegselt
    asukoht-kiirus
    aeg-energia

    Tunneliefekt


    • näited : Radioaktiivne lagunemine , kus eralduvad a-osakesed, mis saavad väljuda tuumast tunnelleerudes.
    • Väga tugevas elektriväljas võivad elektronid väljuda ka kuumutamata ja valgustamata metallist. See on tuntud nn. Külmemissiooni nime all. Sellel nähtusel põhineb tunnelmikroskoobi töö.Kvantmehaaniline aatomimudel , kvantarvud


    Pauli printsiib


    Energia miinimumi printsiib


    4
  • Vasakule Paremale
    Aatomi mudelid #1 Aatomi mudelid #2 Aatomi mudelid #3 Aatomi mudelid #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor brital Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt kontrolltööks kordamiseks, thomson, rutherford, bohr, bohri postulaadid, tabel, ergastamine, kvantmehaanika põhiideed, schrödingeri võrrand, debrogli laine, tõenäosus laine, max morn, heissenbergi määratmatuse printsiib, tunneliefekt, pauli printsiib, energia miinimumi printsiib,

    Sarnased õppematerjalid

    Mikromaailma füüsika-Füüsika
    6
    pdf

    Mikromaailma füüsika (Füüsika)

    • Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinnitunud väiksed negatiivse laenguga elektronid. 4. Rutherfordi mudel • Enamus aatomist on tühi. • Aatomi keskel asub massiivne tuum, millesse on koondunud positiivne elektrilaeng. • Tuuma mass on ligikaudu võrdne aatomi kogumassiga. • Elektronid “hõljuvad” tuumalähedases ruumis nagu õhupallid. 5. Bohri mudel

    Mikromaailm
    MIKROMAAILMA FÜÜSIKA
    5
    pdf

    MIKROMAAILMA FÜÜSIKA

    MIKROMAAILMA FÜÜSIKA 1. Thomsoni avastus ja tema aatomi mudel. - 1897. aastal avastas J.J. Thomson katoodkiiri uurides esimese aatomist väiksema osakese, mida hiljem hakati nimetama elektroniks. Thomson näitas, et katoodkiired koosnevad negatiivse laenguga osakestest, mis on vesiniku aatomist üle 1000 korra kergemad. Kiiresti sai selgeks, et nii katoodkiirtes kui ka metalljuhtmetes kannavad elektrivoolu just elektronid. Kuna elektronid võivad kanda aatomist välja negatiivset

    Mikromaailm
    Aatomi ja tuumafüüsika
    64
    ppt

    Aatomi ja tuumafüüsika

    AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia ­ algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes ­ aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi ­ aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr ­ atomus ­

    Füüsika
    Aine ehitus
    3
    doc

    Aine ehitus

    Aine ehitus Konspekt 1. Mõisted Aatomifüüsika ­ teadusharu, mis uurib aatomi ehitust ja omadusi Energiatase ­ energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) ­ määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek ­ olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek ­ olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter ­ spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks; elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt

    Füüsika
    Aatomfüüsika küsimused
    2
    doc

    Aatomfüüsika küsimused

    AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. ­ Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. ­ Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. ­ Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. ­ Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel

    Füüsika
    AATOMIFÜÜSIKA
    4
    doc

    AATOMIFÜÜSIKA

    AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel

    Aineehitus
    Mikro- ja megamaailma füüsika
    4
    docx

    Mikro- ja megamaailma füüsika

    1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3

    Mikromaailm
    Aatomi ehituse üldine arengulugu
    7
    doc

    Aatomi ehituse üldine arengulugu

    Kuressaare ametikool Pagar- kondiiter Tõnis Tollimägi AATOMIFÜÜSIKA Refraat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun