polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n 2 2 2) Polükondensatsioon kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema elementaarlüli identne lähteaine molekuliga. Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Polümeeride saamine Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Homopolümeer: AAAAAA... Kopolümeer: ABABABAB... Polümeeride kasutamine
Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl- b) alustega NH2-R-COOH+NaOH -> NH2-R-COONa+H2O 2) Hüdrolüüsuvad Valk+H2O->aminohape(ensüüm toimel) R-CH2-CO-NH2-CH2-R+H2O -> R-CH2COOH+NH2-CH2-R Füüsikalised omadused: vedelad, poolvedelad, tahked ained, lahustuvad vees või happes kolloidlahusteks ja lagunevad kuumus käes.
Valgud Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid , mis koosnevad aminohappejääkidest. Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, ja metabolismi tagamiseks. Lihtvalgud- valgud mis koosnevad vaid aminohapetest, ning on organismile kergesti omandatavad . Näiteks munavalges leiduv albumiin Liitvalgud- valgud , mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk Aminohape- orgaaniline ühend , mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Aminohapped sisaldavad( C.H.N.O
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale ...
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamii...
Iseloomusta looduses kõige enam esinevat polüsahhariidi (tselluloosi) Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid-tselluloos, tärklis Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos)
Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb molekulidevaheline side Allotroobid on lihtaine teisendid, mis erinevad 1teisest struktuuri või aatomite arvude poolest molekulis
Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi. Näiteks lipoproteiidid (bakterid), glükoproteiinid, metalloproteiidid. 18. Peptiidsideme ruumiline kuju. Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.
KEEMIA KONTROLLTÖÖ Amiinid on ammoniaagist tuletatud ained, kus üks või mitu vesinikku on asendatud süsivesinikrühmaga. RNH2 R1 NH R2 R1 NH R2 primaarne sekundaarne R3 tertsiaarne CH3NH2metüülamiin CH3 NH etüülmetüülamiin CH2 CH3 CH3N CH3 trimetüülamiin CH3 C4H9 N C7H15 butüülheptüülpentüülamiin C5H11 Diamiin 2 * NH2 NH2 CH2 CH2 CH2NH2 propaan1,3diamiin Aromaatne amiin: NH2 ehk C6H5NH2 fenüülamiin ehk aniliin Keemilised omadused: · amiinid on aluseliste omadustega, kuid väga nõrgad alused (ülin...
Valgud e proteiinid Polüpeptiidid Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
Keemia iseseisev töö! Nukleotiidid 1. Mis on nukleosiid 2. Mis on nukleotiid 3. Nukleiinhape 4. Miks RNA ahel ei ole heeliks 5. Mis on kantserogeenid 6. Kuidas tekivad organismis nitrosoamiinid Vastused: 1. Nukleosiid -on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest ja pentoosist , mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3. Nukleiinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ai...
V: 1. Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon 2. Keemiline evolutsioon, 3. Bioloogiline evolutsioon, 4. Sotsiaalne evolutsioon. Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. V:Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? V: 1. Settekivimites leidub fossiile. 2. Paleontoloogilised uurimused, 3. Anatoomilise ehituse võrdlus, 4. Praegu Maal elavad orgamismid jpm. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused?
Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 28 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Maltoos: ehk linnasesuhkur tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest, inimene vajab kahtekümmet aminohapet, nendest kaheksat nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga. Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda.
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised a...
aktiveeritakse proteolüütiliselt osttranslatoorne modifitseerimine Protein self-splicing: Mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist- lõigatakse välja osa järjestusest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku Valkude struktuurid ja funktsioon Valkude põhiomadus siduda teisi valkemolekulaarne komplementaarsus Ligand mingi valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul Polüpeptiidid Mittevalgulised Ligandi seondumine kutsub esile märklaudvalgu (retseptori või ensüümi) konformatsiooni muutuse Ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt on afiinsus Mehhanismid, mis reguleerivad valkude funktsionaalsust Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise regulaatori seondumise järgselt, üleminek aktiivse ja mitteaktiivse vormi vahel (active and inactive state)
teistel organismidel. Nimeta evolutsiooni põhivormid! Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. Esimesel etapil moodustusid gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud). Teisel etapil toimus ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised orgaanilised ühendid püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulideks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi ehk fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Funktsioonid: 1) energeetiline funktsioon (2 korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamine), 2) ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse), 3) varuaine funktsioon, 4) ainevahetuslik funktsioon, 5) kaitse funktsioon, 6) lahusti funktsioon 7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (nt kromosoom) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Sekundaarne struktuur kurdumine või voltimine (nõrgad sidemed) (nt juuksed, küüned, ämblikuvõrguniidi valgud) Tertsiaarstruktuur gloobul (nõrgad sidemed) (nt antikehad, ensüümid, vereplasma)
Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega
üldvalem:R-COO-R kasutusalad:estritel esinevate puu-ja lillelõhnade tõttu kasut neid enim puuvilja essentsidena (N:karastusjookides,kondiitritoodetes,seebitööstuses,parfümeerias) 2)PEPTIIDID-molekulid,mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.mõistet peptiid kasu enamasti lühikeste kahest kuni 10-st aminoh-st koosnevate ahelate kohta.Pikemaid peptiide nim POLÜpeptiidideks.Tähtsaimad polüpeptiidid on valgud. 3)MONOMEER-keemiline aine,mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule.Monomeeri väiksed molekulid võivad omavahel liituda või mõne teise monomeeri molekulidega,seda protsessi nim POLÜMERISATSIOONIKS.DNA monomeer on nukleotiid:lämmastikalus(A,T,C,G),fosf.rühm 4)POLÜMEER-keemilised ühendid,mille molekul koosneb paljudest kov sidemetega seotud korduvatest str.ühikutest e monomeeridest(N:merevaik,tselluloos(puit),nukleiinhapped
KORDAMISKÜSIMUSED BIOLOOGIAS: VALGUD JA NUKLEIINHAPPED. 1. Mis on valgud ehk proteiinid? polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad
VALGUD Koostas: Kerli Saluste Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid
Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Keemiline evolutsioon Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. · Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet
satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. · Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet
satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. · Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet
Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polüm...
nCH2=CH-CH3 (-CH2-CH-)n | CH3 7. Kondensatsioonipolümeer polümeer, mis tekib polükondensatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil. Tunnused 1) igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul 2)elementaaelüli ei ole identne lähtemonomeeriga. Tuntuimad on polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. 8. Millest koosnevad plastmassid? Polümeersest ühendist, täiteainetest, stabilisaatoritest ja plastifikaatoritest. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifi- kaatorina) On tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.Ftalaadid võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23. märts 1881 8
Tärklis (taimedes) Glükogeen (loomades)Toite: Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse:Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav:Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseksBioregulatoorne:Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesseBiosünteetiline:Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) Valkude töös seisneb elu! Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidestValkude koostises on 20 erinevat aminohapet.Valkude süntees toimub ribosoomides. Erinevaid aminohappeid on 20·Miks saab olla nii palju erinevaid valke?·Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.·Mis määrab valgu ülesande (töö)?·Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumolekuli ruumilne struktuur on tertsiaarne struktuur.
Väike kaheahelaline rõngasmolekul Inimese mtDNA: 16 659 bp 37 geeni: 2 kodeerivad rRNA-d 22 kodeerivad tRNA-d 13 kodeerivad oksüdatiivses fosforüleerimises osalevaid ensüüme Mitokondriaalne DNA Enamus mitokondriaalsete geenide produkte toimivad mitokondris. Neist üksi aga mitokondrite elutegevuseks ei piisa! Mitokondrite ribosoomid: RNA - mitokondriaalne valgud nukleaarne Paljud aeroobses metabolismis osalevad polüpeptiidid on päritolult tuumavalgud (nt: ATP- aasi osa subühikuid) Mitokondri vs tuuma DNA Tunnus Tuuma DNA Mitokondri DNA Suurus (bp) 3*109 16 659 geene 30 000 37 intronid jah ei histoonid jah ei reparatsioon hea kehv Mutatsioonide madal 10 korda sagedus sagedasem RNA RNA Ribonukleiinhape RNA Üheahelaline nukleiinhape, mille arvelt toimub valgusüntees RNA vs DNA
Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid). See ei saa toimuda küllastunud ainetega ehk peavad olema vabad sidemed. Polükondensatsioon on polümeeride saamine monomeeridest, mis sisaldavad funktsionaalseid rühmi (-COOH, -OH, -NH2). Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Elementaarlüli, mis hakkab korduma, tekib funktsionaalsete rühmade omavahelisel reageerimisel. Peale polümeeri tekib veel mingi madalamolekulaarne aine (nt. H20). Homopolümeerid- -A-A-A- e elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad. Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid. Need on termiliselt pööratavad klaasjast olekust tagasi voolavasse (elastsesse) olekusse. ·
Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud. 2. Ühine Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni). Füüsikalised omadused üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel vedelad või tahked), lahustuvad hästi vees, kuid süsinikahela pikenedes, lahustuvus
ühendite lähteaine regent ühendite lagundamisel hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Vee funktsioonid rakus hea soojusmahutavus hea soojusjuht annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
Selleks lisame kaseiinile 1ml enne valmistatud proteaasilahust. Loksutame kaseiini katseklaasi, võtame sellest 3 ml proovi ja lisame esimesse TKÄ- katseklaasi(see on meie nullproov), ja paneme kaseiini katseklaasi tagasi termostaati. · 5, 10, 15-l minutil võtame veel 3 ml proovi ja lisame seda 2, 3, ja 4-le trikloorädikhappe sisaldavasse katseklaasidele. · Selle tulemusena tekkib katseklaasides valge sade(pikad polüpeptiidid, mis reageerisd TKÄga, sade meile ei ole vaja). · Filtreerime 4 katseklaasi sisaldava lahusi. · Spektrofotomeetriga määrame 4 proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel 280nm. · Kalibrimisgraafikut kasutades leitakse proovide optiliste tiheduste järgi nendes sisalduva türosiini kontsentratsioon. · Saadud andmete alusel koostame graafik, mis väljendub türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust. (Ctyr=f(t)).
6) Endoteliinid säilitavad neerude homöostaasi, reguleeriad Na ja vee elimineerimist (vererõhu tõstev toime) 7) Bradükiniin vastupidine toime angiotensiin-II, vasodilataator - polüpeptiidid kininogeenid (maksas) - kallikreiin (ensüüm) inaktiivne kininogeen muutub aktiivseks bradükiniiniks (maksas) ja kallidiiniks (rakkudes)
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid
poolest. Pinge sisselülitamisel liiguvad anioonid anoodile (alumine elektrood) ning katioonid katoodile (ülemine elektrood). Kui peenike joon liigub lahutava geelini algab eraldumine üksikuteks bändideks väga kõrge resolutsiooniga. Iga bänd vastab ühele või mitmele polüpeptiidi tüübile, mis omavad sarnast molekulmassi. Mida raskem makromolekul seda rohkem on tema liikumine takistatud. Kui proov tungib läbi lahutava geeli toimub eraldumine nn. bändideks, kusjuures raskemad polüpeptiidid jäävad ülemissse ning kergemad geeli alumisse osasse. Iga bänd sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi sama või erineva molekulmassiga. Valkude detekteerimiseks polüakrüülamiidi geelist kasutatakse tavaliselt 0,1 % Coomassie Blue nimelist värvi 50 % metanoolis ja 10 % äädikhappe Lahuses. Happeliseks muudetud metanool sadestab valke. Värvimist teostatakse tavaliselt üleöö. Värv tungib läbi kogu geelist, kuid värvuvad siiski ainult valgud. Figure 1 Foreesiaparaat
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega
· Lipiidide jagunemine Lihtlipiidid naturaalrasvad(rasvadloomsed tahked; õlidtaimsed vedelad) vahad(taimsedlehtedel kaitsevaha; loomsedmesilastel kärgede ehitamisel) Liitlipiidid glüko ja fosfo(rakumembraani koostises) Steroidid kolesterool(rasvasisaldus veres), hormoonid, vitamiin D(annab energiat) Lipiidide funktsioonid: aitavad loomadel sooja hoida, kaitsefunktsioon, ehituslik, ainevahetuslik funkt, toitained Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon, Kaitse, Liikumis, Transpordi, Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust; Kasvuhormo Energeetiline ülesanne Millise kujuga on valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarne struktuur tekitab polüpeptiidi keerdumisel kruvikujulise heeliksi Liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid, hemoglobiin) · Võrdle denaturatsiooni ja renaturatsiooni.
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
naatriumsulfiidi lahusega. Sellise töötlemise eesmärgiks on kõrvaldada puidus esinevad kõrvalained hemitselluloos, ligniin jt. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja rohkesti peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. VALGUD Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid pole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid. Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgumolekulis ulatub sadadesse ja isegi tuhandeisse, kuid ühes polüpeptiidahelas on harva üle saja aminohappejäägi. Valkude molaarmass asetseb piirides 104 6 x 107. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa
Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks
Töö teostatud 13/02/2012 Arvestatud Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
