Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Polümeerid (0)

1 Hindamata
Punktid
Polümeerid
ühendid, mil e molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad 
struktuuriüksused. 
monomeer  ­ madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni 
protsessis. 
elementaarlüli  ­ kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri 
molekulis. 
polümerisatsiooniaste ­ arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri 
molekulis. 
Saamine, 
1. Li tumispolümerisatsioon. 
CH2=CH CL (polüvinüülklori d) ­> (­CH­CH(­Cl)­)n (homo). 
CH2=CH2 + CH=CH­CH3 ­> (­CH2­CH2­CH2­CH2(­CH3)­)n (ko). 
CH2=CH­CH=CH2 ­> (­CH2­CH=CH­CH2­)n (homo). 
li tumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 
2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. 
polüestrid. 
dialkohol + dihape  (nuklefi lne asendus) ­ polüester. 
monomeeriks hüdroksükarboksüülhape ­> polüester. 
dialkohol + fosgeen (Cl­C(=O)­Cl) ­> polükarbonaat (polüalkohol). 
polüami did. 
dihape + diami n. 
monomeeriks aminohape. 
 
Sahhari did (polühüdroksükarbonüülühendid). 
mono  ­ glükoos, riboos, desok. oligo ­ sahharoos, maltoos, laktoos. polü ­ tsul uloos, 
tärklis. 
aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, O­C ja OH 
nukleofi lne li tumine. 
poolatsetaal + alkohol ­> atsetaal + H=O nukleof as. 
oksüdeerumine : suhkur + O2 ­> 2hape (­COOH). 
redutseerumine: suhkur + H2 ­> alus (CH2=OH). 
di­ ja polüsahhari did. 
2x glükoos ­> maltoos (glükosi d, eeter, atsetaal) nukleof as. 
hüdrolüüs
polüsahhari dide tekkimine. 
energia, varuaine, taimede ehitus, pärilikkusaine, antikehad 
 
Valgud. 
NH2­R­COOH (NH3(+)­R­COO(­)) 
aluseline kk (OH­) NH2­R­COO. happeline kk (H+) NH3­R­COOH. 
aminohapped  ­ ühendid, mis sisaldavad ni  amino­ kui ka karboksüülrühma. 
inimese kehas on alfa­aminohapped, st aminorühm on teise süsiniku juures. 
tahke olek (iooniline side). 
aminihapete ühinemisel tekivad polüpepti did. kui moodustunud alfa­ aminohappest, si s 
on valk. 
Polümeerid #1 Polümeerid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DanceLikeCrazy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval – orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide

Kategoriseerimata
Orgaaniline keemia konspekt
44
pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval – orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide

Orgaaniline keemia
Keemia - karbonüülühendid-rasvad-polümeerid-valgud-sahhariidid-disahhariidid-
10
doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO ­ aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: CH3COOH + H2 CH3- C

Keemia
Orgaaniline keemia
20
doc

Orgaaniline keemia

Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani

Keemia
11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide ­aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3­metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 ­ C4 ­ gaasid C5 ­ C15 ­vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun