Abaluuliigutajalihaste nõrkus võib viia abaluu ja õlavarreluu väärtalituseni, mis võib põhjustada õla vigastusi (Binkley, 2006). Alaselg on keha piirkond, mis on aldis saama regulaarseid koormusi. Sellest tulenevalt on tähtis liita rotatsioonile sirutus ja vastupidi, et jäljendada rabaku löögiliigutust. Sage ülekoormusvigastus on tingitud nõrgast ja lühikesest nimmeruutlihasest. (Cockram, A., Tolley, J., 2006) Põlvevigastused Ülekoormusest tingitud põlvevigastused on sulgpallis väga sagedased, seda tänu kiiretele ja korduvatele mitmesuunalistele liigutustele, mida sooritatakse mängu jooksul. Patellaliigese väärtalitus ja valulik põlvekõõlus on peamised probleemid, mis on tingitud biomehhaanilistest probleemidest. Probleemi põhjuseks on ka reie nelipea lihase liiga väikesed jõu ja vastupidavuse näitajad, ja reie eesmiste ja tagareie lihaste liiga suur jõunäitajate erinevus.
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks ol...
end trenni eel korralikult soojaks tegema.Kahjuks ei tee kodusvõimlejad ja jooksjad trennieelset soojendusvõimlemist piisavalt. Enamasti vaid sörgitakse veidi ja venitatakse kergelt lihaseid. See aga ei ole piisav. Ja eriti veel tennise-, squash'i- või sulgpallimängijale - ebapiisava soojenduse korral võib õla juba esimese löögiga välja väänata.Kõikide pallimängijate tavaline häda on pahkluu- ja põlvevigastused. Ka treeningu lõppedes ei tohiks kunagi unustada venitus- ja lõdvestusharjutusi, kas või kümme minutit kerget jooksu ning seejärel koormust saanud lihaste venitamist. Soojendusharjutuste eesmärgid Soojendusharjutustel on järgmised eesmärgid: 1) tõsta kehatemperatuuri – külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad. Sportliku tulemuse tagamiseks on vajalik kehatemperatuuri teatav tõus, sest
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused..................
Ühel põlveliigesel on kaks meniskit välimine (lateraalne) ja Meniskivigastused sisemine (mediaalne). Sisemine menisk kõige on liigesekapsliga tihedalt seotud, sagedasemad mistõttu selle vigastusi esineb sageli. põlvevigastused Välimine menisk on liikuv ja kahjustub harvemini. Meniskid summutavad tõukeid ja põru- tusi põlveliigeses käimise, hüppamise ja jooksmise ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
