...............................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................................4 Seljavigastused...........................................................................................................................4 Põlvevigastused.........................................................................................................................5 Ülekoormusvigastused...............................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................
Jälgida tuleks treeneril ka seda, et enne ei tohiks last tagasi treeningprotsessi või mängu lasta, kui verejooks on peatunud. Veriste kulmude puhul on esmaabi protsess sama, lisaks saab sinna kui veri on lakanud jooksmast, panna peale plaaster. Juhul kui löök vastu kulmu on tõsisem ning vajab õmblusi, siis sellega peaks tegelema arst ja sellisel juhul ei tohi lapsel lasta treeningut/mängu jätkata. 3. PÕLVEVIGASTUSED Põlvevigastused on samuti korvpallis üsna sagedane nähtus, kuid nende vigastuste puhul on sportlane sunnitud pikemaajaliselt treeningutest ning võistlustest loobuma. Põlvetraumad ei ole niivõrd kergesti ning lühiajaliselt ravitavad. Sagedamasteks vigastusteks on meniski, ristatsidemete, külgsidemete vigastused. Meniski vigastuste puhul ei pruugi korvpalluri hooaeg veel täielikult lõppenud olla, kui just hooaja keskel või lõpufaasi vahetus läheduses end ei vigastata
end trenni eel korralikult soojaks tegema.Kahjuks ei tee kodusvõimlejad ja jooksjad trennieelset soojendusvõimlemist piisavalt. Enamasti vaid sörgitakse veidi ja venitatakse kergelt lihaseid. See aga ei ole piisav. Ja eriti veel tennise-, squash'i- või sulgpallimängijale - ebapiisava soojenduse korral võib õla juba esimese löögiga välja väänata.Kõikide pallimängijate tavaline häda on pahkluu- ja põlvevigastused. Ka treeningu lõppedes ei tohiks kunagi unustada venitus- ja lõdvestusharjutusi, kas või kümme minutit kerget jooksu ning seejärel koormust saanud lihaste venitamist. Soojendusharjutuste eesmärgid Soojendusharjutustel on järgmised eesmärgid: 1) tõsta kehatemperatuuri – külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad. Sportliku tulemuse tagamiseks on vajalik kehatemperatuuri teatav tõus, sest
saaks. Kui arst on andnud loa ujulat ja jalgratast kasutada, võid alustada ka kergemate kiirete jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk-järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks"oe ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi
Kui arst on andnud loa ujulat ja jalgratast kasutada, võid alustada ka kergemate kiirete jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk- järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks" ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi
Ühel põlveliigesel on kaks meniskit välimine (lateraalne) ja Meniskivigastused sisemine (mediaalne). Sisemine menisk kõige on liigesekapsliga tihedalt seotud, sagedasemad mistõttu selle vigastusi esineb sageli. põlvevigastused Välimine menisk on liikuv ja kahjustub harvemini. Meniskid summutavad tõukeid ja põru- tusi põlveliigeses käimise, hüppamise ja jooksmise ajal.
annaabi.ee 
