Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata.
Parasvööde Lühikirjand Maailm on jagatud kliima ja elustiku alusel mitmeks on ekstreemselt külmi ja ka kuumi kohti. Ent samas, on olemas paigakesi, kus on kõike "parajalt". Just selline ideaalne kohake parasvääde ongi. Ideaalsuse piir kõigub on ju kõikidel oma täiuslikkuse maailmavaade. Mõnedele meeldib kuumus, näiteks Aafrikas elavatele kõrberahvastele. Jäistes kõrbetes, kus on liiva asemel lumi, nad ellu ei jääks nii on looduse poolt paika seatud, see on tasakaal. Kõik looduses on tasakaalus. Eestlaste jaoks tähendab ideaalsus parasvöödet, sest siin on kõike meile eluks vajalikku: temperatuur langeb talvel veidi alla kümne keskmiselt, samas on suval
Seejärel juua lonkshaaval klaas päevas, mitte üle kümne päeva järjest. Nii aitab ta maksahaiguste, sapipõie- ja jämesoolepõletiku vastu. Vahel, näiteks kollatõve eriti raskete vormide puhul, läheb vaja suuremaid annuseid. Sel juhul toimub ravi vaid arstide kontrolli all. Nii et olge ettevaatlikud selle huvitava, kuid ohtliku taimega. Vereurmarohtu pole raske ära tunda. Tuleb üles otsida mõni mahajäetud kohake ja seal suure puhmana kasvav sinakasroheline võimas mahlakas taim. Õied on tal kollased, nelja kroonlehega. Kui kahtlusalune taim on leitud, siis murdke tal üks oks, leht või õieraag. Kui selle seest ilmub nähtavale kollakasoranz piimmahl, mis murdekohale kiiresti väikese tilga moodustab, siis oletegi leidnud vereurmarohu.Vereurmarohtu võib igat moodi kutsuda. Näiteks kutsutakse seda punaserohi, punasetõverohi, vererohi ja õuetõberohi. Ta õitseb maist kuni septembrini
lugulaulu "Kalev ja Linda", laulumängu "Murueide tütar". Tuntud on tema rahvalaulutöötlused. Esimesed loomingulised katsetused algasid juba enne konservatooriumi astumist, nt. "Isamaa, õitse sa", mille Härma kirjutas M. J. Eiseni sõnadele viimase tellimusel. Juba selles laulus on näha Miina Härma harmooniatunnetust ja viisileidmise oskust. Oma konservatooriumi-aastatel lõi ta "Kus on kulla kodu", "Kodune kohake", "Linnuke", "Kevade" jne. Laulud "Enne ja nüüd" ning "Pühendan kõik kallile" annavad märku Härma loomingu kontrastusest, loomingu kahest poolusest. Esimene on heroistlik, täis eepilist jõudu. Siia kuuluvad veel meeskooridele loodud "Viimse vere tilgani", "Kalev ja Linda" ning "Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A
rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks. 5 TEOSED. Muusikalised lavateosed: *Laulumäng “Murueide tütar” Koorimuusika: *Kantaat “Kalev ja Linda” *Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt. Vokaalkammermuusika: *Soololaulud “Igatsus”, “Rõõm ja mure kevadel”, “Kui sa tuled, too mul’ lilli” jt. Puhkpillimuusika: *”Tervitusmarss”, “Igavene mälestus puhkpilliorkestrile” 6 PILDID 7 8 Kasutatud kirjandus 1. www.wikipedia.org 2. www.emic.ee 3 . Raamat : Miina Härma 150. Enne ja nüüd
nihkuma. Kõik elasid selle väikekatastroofi üle, kuid peale seda ei leitud Robertit, keda röövlind hakkas minema kandam. Õnneks üks pikk hispaanlane sattus lähedal olema, kes lasi linnule pähe. Nii oli Robert päästetud. Edasi jõuti ka maabuda Argentiina Vabariigis, kus nendesse väga sõbralikult kohalike poolt ei suhtutud. Õnneks suudeti võitlust vältida ja saadi kõik tahetu. Pigem oli suurem vaenlane loodus. Sealt sõideti edasi mõõda Atlandi ookeanit. Järgmine kohake kuhu jõuti oli Amsterdami saar, millelt tahtis John Mangles sütt laeva jaoks saada. Saarel oli linn, kus elas nii mustasi kui ka valgeid. Sealt edasi sõideti India ookeanit mõõda pikki 37 laiuskraadi. Jõuti Austraalia mandrini. Kui maale mindi leiti kohe suur majapidamine. Selles majapidamises elasid endised sotlased O'Moore'id. Neid võeti vastu suure külalislahkusega. Peremees ei teadnud midagi laeva hukkust, küll aga väitis üks tema
kümmekond soololaulu, lugulaulu "Kalev ja Linda", laulumängu "Murueide tütar". Tuntud on tema rahvalaulutöötlused. Esimesed loomingulised katsetused algasid juba enne konservatooriumi astumist, nt. "Isamaa, õitse sa", mille Härma kirjutas M. J. Eiseni sõnadele viimase tellimusel. Juba selles laulus on näha Miina Härma harmooniatunnetust ja viisileidmise oskust. Oma konservatooriumi-aastatel lõi ta "Kus on kulla kodu", "Kodune kohake", "Linnuke", "Kevade" jne. Laulud "Enne ja nüüd" ning "Pühendan kõik kallile" annavad märku Härma loomingu kontrastusest, loomingu kahest poolusest. Esimene on heroistlik, täis eepilist jõudu. Siia kuuluvad veel meeskooridele loodud "Viimse vere tilgani", "Kalev ja Linda" ning "Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi
oma kätega taimi istutada ning nende eest hoolitseda. Leian, et see arendaks last väga palju. Väga heaks lahenduseks pean ka õuesõppe nurgakest ning, seda, et lastel on võimalus välja minna igal hetkel kui on soov ja eraldi magamisaega neil pole. Eesti lasteaedade üheks probleemiks on ka see, et kõik vahendid lastele pole kättesaadavad, vaid asuvad kuskil kappides või liiga kõrgel, seevastu, aga Inglismaal on lastele kõik kätte saadav ning igal lapsel on oma kohake kuhu saab oma isiklikud asjad panna, mida teised lapsed puutuda ei tohi, leian, et see on ideaalne lahendus ning sedasi peaks olema igas lasteaias. Väga huvitav lahendus on ka, see, et kõik õpitav on seintele ning lakke riputatud, kuid isiklikult arvan, et sellega tuleks ettevaatlik olla, et asi liiga kirjuks ei läheks. Leian, et kui lasteaed on liiga kirju, siis see väsitab liigselt last. Arenemis ruumi on Eesti lasteaedades kui ka teiste riikide omades kindlasti veel palju, kuid
5. KUIDAS MINNA EDASI? Põltsamaa linn on teinud ära väga palju oma elanike heaolu jaoks. Võimaluste piires korrastatakse igal aastal teid ja tänavaid. On renoveeritud ja ehitatud erinevaid ruume ja maju, kus linnarahval oleks hea koos käia. Linnas on toimiv arstiabi ning hea ligipääs poodidele. Linn on väga uuendusmeelne ja igati abivalmis. Möödunud aastal avati linnas hooldekodu vanuritele, et ka nende elujärge parandada. Põltsamaa on armas väike kohake Eesti südames, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kuid kahjuks on seal üheks peamiseks probleemiks üha vananev rahvas. Nooed inimesed kolivad suurtematesse linnadesse. Sellele probleemi on raske leida konkreetset lahendust. Aga õnneks tegeleb sellega suuresti ühisgümnaasium, kus töötatakse välja uusi põnevaid õppesuundasid, et hoida noori peale põhikooli lõpetamist Põltsamaa Ühisgümnaasiumis edasi ning tekitada huvi ka kaugemal elavates noortes.
juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress
Küsimus mr. Ramsay'ile Kas usud, et oleksid olnud parem kirjanik ,kui poleks abiellunud? Küsimus ka Woolfile kui peaksin teda kohtama Kas sellel oli ka mingi tagamõte , et romaani lõpus on koos kaks loomingulist inimest, poeet Carmichael ja maalija Lily Briscoe ? 6. Teose miljöö 20. sajandi algus, tegevus toimub perekond Ramsay'de suvekodus Herbridese, mis on Inglise saatestikus. See koht on unine ja isoleeritud, väike kohake, kus kõik tunnevad kõiki ning inimeseed on viisakad ja abivalmid üksteise vastu. Ramsay'ide maja silmapiiril on tuletorn ja vaade merele. Nende juures on ka pere sõbrad ja tuttavad. Pikka aega on maja tühi, põhjuseks võib olla alanud Esimene maailmasõda. Eluta majas on vaid kaja häältest ja mälestused suvest, kui maja oli täis inimesi. Tubadest käib läbi suve lõhn ja tuuleiil, päiksekiired ja õhtuti tuletorni valgustav kiir
pead olid vuranud, nii lasi Irma meelega osadel küünaldel tema hingeõhust kustuda, et ta saaks neid uuesti põlema panna, seda kõike vaid selleks, et Rudolf teda nii hoiaks. Lõpuks Irma sattus sellest kõigest nii ekstaasi, et tahtis las- jõululast. Kui mees ei olnud päri, ta arvas, et Irma on tema armastusest juba tüdinenud, et last tahab. Hiljem jõulude möödudes viis kogu majarahvas enda jõulupuud prügikasti juurde nurka, norutama, kus oli nende jaoks nagu meelega üks kohake jäetud. Aga Irma ei tahtnud oma puud sinna viia. Jõulud läksid - puu seisis, uusaasta läks puu seisis endiselt, kolmekuninga läks, kuid puu seisis ikka omal paigal. Passija ( uus toaneitsi) kaebas, et kuus varistab hirmsasti okkaid. Mees küsis naiselt, et mis sa tast veel hoiad, et ta ei lõhna ju enam. Irma seevastu aga ei uskunud, et ta tema lõhna ei tunne. Ja järgmisel päeval, kui meest polnud kodus, laskis ta endale kojarahvalt tuua kiini ja väikese sae, klaasis
annaabi.ee 
