nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi, kuna ristisõdijad ei võtnud nõu kuulda ja tahtsid ikka sõdida. Piiskop lõpuks leebus ja andis loa. Nad tegid korda oma laevad millega plaanisid minna, neil oli hea sõjavarustus. Ristisõdijad võitsid lahingus ning eestlaste poolt röövitud esemed tagastati Lundi peapiiskopile, auväärsele isand Andreasele tagasi. Teine tekst räägib Polotski kuninga sõjaretkest Ükskülasse. Selsamal suvel tungib Polotski kuningas Liivimaale ning ründab Üksküla linnust. Liivlased, kui relvastamata mehed ei hakanud vastu ning lubasid raha anda. Kuningas võttis selle vastu ja loobus piiramisest. Kolmas tekst Preestrite vangivõtmisest ja Karja röövimisest kuningas Wiscewalde poolt koos leedulastega. Jerska kuningas ilmub koos leedulastega Riia alla, röövib kodanike karja karjamaalt ja võtab vangi kaks preestrit.
Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Boleslaw I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petseneegide abiga üritas ta 1019 aastal veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult.Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale. Kiievis valitsedes pidi Jaroslav veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 aastal võitis ta oma nõbu Polotski Brjatsislav Izjaslavitsit, sõdis ja tegi lõpuks rahu noorema venna Mstislav Vladimirovitsiga, kes jäi valitsema Tsernigovis Dnepri idakalda maade üle. 3 Sõjaretked 1030 aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku
Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.-11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. 7.11. sajandi keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud Polotski vürstiriigi ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tsarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella
Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=ST&record=e
sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres. Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja 1796. aastal 15. novembril sai Katariina rabanduse ja langes koomasse, millest ta kunagi ei ärganudki ja suri järgneval päeval. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II
Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 17. novembril 1796. a.
Soome hertsog külastab Tallinna koos oma vürtsliku abikaasaga. Nad abelluvad ka seal ning siis sõidavad Turusse tagasi. Hertsogile anti ka Helme, Karksi ja Ergmäe lossid kaasvarana. Hertsog Cristoffer ei tahtnud, et saadakse aru et ta vürsti on. Ta ööbis lihtkodanike juurdes ning töötas seal teenrina. Lõpuks aga selgus ikkagi ta tõeline seisus, ning siis hakati teda seisusele vastavalt austama. Poolakad kaotasid Polotski venelastele. Nad olid sinna ründama tulnud paljude meestega ja rikkaliku varustuse ja laskemoonaga. Ja see rünnak tuli poolakatele suhteliselt ootamatult, sest nood pidasid just siis läbirääkimisi leedukatega. Aastal 1563 algas pikk sõda Rootsi ja Taani vahel, sinna olid ka segatud lüübeklased, kes olid taanlastega mestis ning peale selle ka poolakad ja moskoviidid. See sõda vältas 8 aastat ilma vaherahuta.
Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga.
Valdemar II Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170 28. märts 1241) oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse.
paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks. · Madisepäeva lahing : Eestlastel suur vägi, juhtiv roll oli Sakala vanemal Lembitul ( u 6000 meest)
põhjenduseks olevat toonud sellise, et vaherahu oli kuulutatud ju ainult Sakala ning Ugandi maakondadega. Peale vaherahu lõppu tungisid sakslased juba Sakalasse. Seekord Lembitu linnuse Leole alla. Kogu Eestimaa hakkas märatsema. Madisepäeva lahingu eel II Saarlased olid võtnud eesmärgiks Väina jõe suue sulgeda, Riia linna piirata ning samal ajal ridalased liivlasi ründama ja sakalased ja ugalased latgaleid. Edu jäi kõigil poolikuks. Saarlased isegi käisid Polotski vürsti Vladimiri jutul, kellelt nad abi küsisid. Tekkis sõjaline liit Eesti ja Venemaa vahel. Madisepäeva lahing Eestlased hakkasid oma vägesid koondama ning sakslased hakkasid kiirustama, et anda viimane otsustav löök. Ületanud Sakala piiri, liikus ristisõdijate vägi umbes Viljandi linnuse lähedale. 21.09. 1217 toimus Madisepäeva lahing. Eestlaste malev oli end valmisseadnud metsa varju. Lahing algas eestlaste äkilise pealetungiga . Taktika sarnane Ümera lahingule
Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas kõrgelt arenenud kristliku kultuuriga keskused, näiteks Polotski linn, kus 992. aastast asus piiskopi kateeder. 12. sajandil oli selles 100 000 elanikuga linnas 17 õigeusu munga- ja nunnakloostrit ning 15 kirikut. Samasugune olukord valitses ka Viitebskis, Pihkvas ja Novgorodis. Neid linnu külastades tutvusid ka eestlased, liivlased ja lätlased kristlusega ning mõned neist astusid ka õigeusku. 8 KOKKUVÕTE Ristiusk sai alguse Juudamaalt ning hakkas seejärel levima
Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi.
sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, Võnnu linnuse, vastu. Linnuse piiramise neljandal päeval, kuuldes Kaupo juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja võitsid neid lahingus, tappes umbes 100 liivlast ja latgalit. Sõjakäik Soontaganasse Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule. Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta jõulupühade ajal riialased, suunates selle endale kättesaadavamasse Eestimaa piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased
enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 16 Kokkuvõte Katariina II (02.05.1729-17.11.1796) vene keisrinna 1762-96.Ta oli sünnilt väikese vürtsiriigi printsess
Liivlaste alistumine · Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid. · Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti
maa taktikat kasutades süüdati, et mitte jätta Prantsuse vägedele provianti ning elamisvõimalusi. 7. septembril peeti Borodino lahing, mille järel Vene väed taandusid, kuid Napoleonil ei õnnestunud neid purustada. Miri lahing, 9.–10. juuli 1812 Saltanovka lahing, 23. juuli 1812 Ostrovno lahing, 25. juuli 1812 Vitebski lahing, 26.–27. juuli 1812 Kljastitsa lahing, 18. vkj (30) juuli – 20 juuli (1. august) 1812 Smolenski lahing, 16.–18. august 1812 I Polotski lahing, 17.–18. august 1812 Valutino lahing, 18. august 1812 Borodino lahing, 7. september 1812 Prantsuse väed hõivasid Vene vägede poolt mahajäetud Moskva, 14. september 1812 Tarutino lahing, 18. oktoober 1812 Malojaroslavetsi lahing, 24. oktoober 1812 II Polotskilahing, 18.–20. oktoober 1812 Tšašinki/Čašniki lahing, 31. oktoober 1812 Vjazma lahing, 3. november 1812 Smoljanõ lahing, 13. –14. november 1812 Krasnõi lahing, 15. –18. november 1812
Rootsi valitsuse alluvusse. Veendunud olukorra lootusetus, andis Vana-Liivimaa end naabrite kaitse alla. Juunis 1561 aastal alistusid Tallinna, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond Rootsile, sama aasta 18. npvembril Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poolale Poola-Leedu, Rootsi ja Taani võitlus Vana-Liivimaa pärast kulges vahelduva eduga ja laastas tugevalt Lääne-Eestit. Venemaa koondas peajõud Poola-Leedu vastu; 1563 aastal vallutas ta Polotski, kuid 1654 aastal sa mitmes välilahingus lüüa. Oprisinina kehtestamine 1565 aastl nõrgendas Venemaad, samal ajal kui Poola ja Leedu ühinemine 1569 aastal Rzeczpospolitaks vastaspoolt tugevdas. 1570 aastal tuli Vene-sõbralikku Erik XIV asemele Rootsis võimule Johan III. Venemaa üritas oma positsiooni ugevdada temast vasallisõltuvuses oleva Liivimaa kuningriigi rajanemisega, selle valitsejaks kutsus Ivan IV hertsog Magnuse. 1570-1571. aastatel piiras Magnus suure Vene
Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid. Vallutajate saagiks langes ka 2 Väina- äärset Polotskist sõltuvat vürstkonda : Koknese ja Jersika. Ako oli Holmi liivlaste vanem Väinal, kes oli õhutanud Polotski vürsti sõdima riialaste vastu. Kogunud leedulasi, toreidalasi ja kogu Liivimaad võitlema kristlaste nime vastu. Ako algatas ulatuslikuma aktsiooni vallutajate tagasitõrjumiseks. 4. juulil 1206. a. toimus Holmi linnusel suur lahing, mis lõppes linnuse vallutamisega sakslaste poolt. Ako tapeti võitluses. Tema pea saadeti koos võiduteatega piiskopile. Dabrel oli Sattese liivlaste vanem. Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel
rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast (mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed. Sooritas kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste zemaidi vürstide huvi suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt. Tüli zemaitidega: Esile tõusis vürst Tautvilas, kes ründas Musta-Vene alasid, hõivates seal Mindaugase kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks Riiast, Tautvilas lasi end ristida ja astus ühendusse orduga. Koos rünnati 1250. aastal Mindaugase valdusi, kuid Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251. aastal Mindaugas lasi end ristida koos kaaskonnaga. 1253. aastal Mindaugas sai kuningaks. Loodi Leedu piiskopkond, mis
külmus iga aasta mitmeks kuuks kinni. Liivi sõja algusjärgus 1558-1564 saavutasid mosko- viidid kiireid võite ja Narva vallutamisega 1558 said nad Läänemere sadama. Liivimaa osaline kokkuvarisemine julgustas Taanit, Poolat ja Rootsit ühinema, mis lõppes Liivimaa jagamisega. 1561 saadeti Liivimaa Ordu laiali. Viimane ordumeister sai Kuramaa hertsogina Poola kuninga vasalliks ja Ivani valitsus leidis end olevat sõjas Poolaga. Polotski vallutamisele 1563, mis oli Liivi sõja esimese järgu kõrgpunkt, järgnes lüüasaamine Valge venes Ulla lahingus 1564. 1560 suri Ivani naine Anastassija. Levisid kuuldused, et ta mürgitati. Tänapäevased uuringud, mille tulemused avaldati 1996, lisavad sellele arvamusele kaalu, sest tsaarinna juustest leiti suures koguses elavhõbedasooli. Kuid 16. sajandil kasutati neid mürgiseid aineid laialdaselt pidalitõve ja süüfilise ravimiseks, mistõttu küsimus jääb siiski lahtiseks.
võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallutas Ukraina ning liitis selle Venemaa tsaaririigiga. Sellele järgnenud sõjas Poolaga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja Polotski suurvürsti, Valge-Vene, Volõõnia ja Podolski vürsti tiitlid. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse. Aleksei pidas Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ning püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682
enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas
Tsaaride võim aga tugevnes vaatamata sellel et nadise vasallid olid, võim muutus paiksemaks ja üha enam päritavaks veetsede võim kadus. Usulistes küsimustes olid mongolid sallivad ja nii säis kogu venemaal õigeusk. 29. Vene vürstiriikide suhted läänenaabritega 13. sajandil (Sergejev, Vseviov 2002, 260268). 11-12 saj oli olukord venemaa läänepiiril võrreldes idaga ja seega oli sealsete piirkondade valitsejates juurdunud arvamus et läänest ohtu pole(Novgorodimaa, Pihkva, Polotski) Svea e rootiga suhtlesid valdavalt kohalikud võimud Novgorodimaalt mitte aga keskvõim kiievist. Esialgu käidi vastastikku eraviisilistel rüüsteretkedel, kuid 12 saj keskpaiku kui omaalgatuslikke retki hakkasid asendama riigi poolt org muutus olukord teravamaks. Mongolite kallaletung lõi soodsad tingimused rootslastele novgorodimaa hõivamiseks.1240 aastal korraldasid nad 50 leva ja 5000 mehega luureretke Novgorodimaale toimunud Neeva lahingus lõi noor vürst aleksandr(hilisem
piire laiendama.1030 Jarsolav tark-Tartu vallutamine. Suundumused ka läti aladel, ohustatud ida poolsed alad. Vene kroonikatest märke suurematest sõjaretk, linnuse piirmaine lätlaste oma, välilahing, kus langes vene poolelt 9000 vene sõdalast. Oluline ettevõtmine.Poliitilised eesmärkid . 1106 polnud venemaa enam nii ohtlik . Suurem ohuperiood sai läbi vana vene riigi lagunemisega 11 saj .kus killustus paljudeks vürstiriikideks. Siis hakkasid vürtsid sõja käike tegema. Polotski vürst- pikki Väina jõge ja Pihkva vürst-Koiva jõest. 12-13 saj vahetusel, muinasjaja lõpul ei ole veel läti rahvast, oli asemel erinevad läti hõimu liidud(tautas-rahvas). 4 baltihõimu: 1)latgalid-suurim, Talava suurmaakond-Trikata linnus ja maakonnavanem Talibald, vastu võetud ,õigeusk.Teatud ajahetkedel võis sõltuda pihvkast,seotud aga mitte otseselt,Henriku liivimaa kroonikas.,teine maakond Atzele, Alüksne, pihvka maksude all,.
Vastastikud rüüsteretked toimusid. Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi
vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat. Varbola aitamiseks poleks piisavat suurt väge kokku saanud. Öeldakse, et eestlased halvad diplomaadid, tegelikult kavalad ka? 1216 saarlased Polotski kuninga juures, kokkulepe ühiselt Riiat piirama minna. Kui Polotski vürst istb laevale, et sõtta minna, siis ootamatult sureb. On see mõrv? Pole kirjalikke andmeid. Vahepeal ugalased ränga hoobi osaliseks, neid rüüstatakse pidevalt. Ka Pihkva uus vürst seal rüüstamamas. Pidi ühe endale liitlaseks valima, sakslastega koos Otepääl ülesehitama. 1217 algul venelastele kätte maksma, see venelasi ärritas tõsiselt. 1217 veebruaris 20 000 venelasi ja
Lunastuse küsimus, praktiline, millest sõltub igavene õndsus või igavene hukatus. Ühest küljest mõeldamatu, teisest küljest oluline. Milline tekst võtta aluseks? Patriarh Nikon (1652-1660) pidi selle tekstiküssa enda peale võtma. Tegi kiirelt vaimulikukarjääri. Oli väga pikka kasvu mees. Tema patriarhiks olemise ajal viidi läbi Nikoni patriarhi vorm. Aluseks võeti Kreeka eeskujud. See, et Kreeka võeti lähemale. Oluline tegelane munk Polotski Simeon (Leedu SVR vaimulik), aga ka jesuiitide juures õppinud. Nikoni reformid Kreeka eeskujul liturgia reformimist (jum. Teenistuse korra muutmist, uute kreekapärastega asendamist, muudatus ristimärgi tegemises). Vana vene tava oli risti ette löömine 2 sõrmega, Kreeka eeskujul võeti kasutusele 3 sõrmega ristimärgi tegemine. See mitme sõrmega risti ette lüüa, kes aksepteerib neid reforme ning kes mitte. Väga oluline osa ühiskonnast seda reformi vastu ei võtnud- tulemuseks
Atlandil nulla erat... Ameeriklaste traditsiooniline tuur (Ma ei ole välja saadetud riigist, mida Itaalias: pole olemaski) ronida Vesuuvi tippu, külastada 3. UKRAINA KAUDU Vesuuvi tuha Ukraina ühendamine Venemaaga 17. all hävinud linnu Herculaneumit ja saj. Paestumit; 1632 rajatud Kiievi ülikool viibida pikemalt Pompeis. Simeon Polotski tsaar Aleksei Reisikirjad. * Ladinakeelne ülistusluule *1668 Kolomenskoje tsaaripalee II. ANTIIK VENEMAAL: antiikne ANTIIKAEGSED pildiprogramm (Caesar, Aleksander ASUNDUSED KRIMMIS Suur, 26 Dareios pro ikoonid) KATARIINA II (1762-1796)
suunudisd Mõõgavennad ja nende uued liitlased, latgalid ja liivlased, eestlaste vastu. 1217. Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II (tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta. - Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene Polotski vürst Vladimir, kellele maksid andamit liivlased ja latgalid. Mõistes asja tõsidust, piiras ta 1206.aastal koos mässuliste liivlastega edutult ristisõdijate Holmi (Martinsala) kindlust. Eesti ristisõdade ajal käitusid venelased üsna ettearvamatult- kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid. - 1227.aastal murti Saaremaa vallutamisega lõplikult eestlaste vastupanu. Sellega lõppeb ka Henriku Liivimaa kroonika, märkides nii ristisõja edukat lõppu eestlaste
põhjapoolsed hõimud ning loodi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Olegi sõjaväes olid ka tšuudid, keda osa ajaloolasi peab otseselt eestlasteks, teised aga üheks omaette läänemeresoome rahvaks, kes elas sel ajal Pihkva- ja Novgorodimaal. Tšuudidel oli esialgu Vana-Vene riigis küllaltki oluline osa. Nad võtsid osa 907. ja arvatavasti ka 882 944. aasta sõjakäikudest Bütsantsi ning 980. aasta retkest Polotski alla ja asusid silmapaistvate sõjameestena 991. aastal Vene lõunapiirile rändrahvaste vastu rajatud kindlustesse. 944 Vene-Bütsantsi vahel sõlmitud lepingutele allakirjutanute seas on samuti mitu läänemeresoomlastele iseloomulikku nime. Alates 11. sajandist nimetati Vene kroonikates tšuudideks kindlasti juba eestlasi. Olav Trygvassoni saaga põhjal vangistasid eestlased merel hilisema kuulsa Norra
jääda Ugandi ristimine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimir tegi 1216. a sügisel rüüsteretke Ugandisse, seejärel asusid ugalased koos sakslastega kindlustama Otepää linnust; 1217. a kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti ühine sõjaretk Venemaale nüüd hakkasid Pihkva ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu ja otsustati koos eestlastega neile vastu hakata; liidusuhted sõlmiti kõigepealt saarlastega (saarlased olid juba 1216. a Polotski vürstiriigiga Riia vastu ühisaktsiooni planeerinud); järgnes 1217. a Otepää piiramine venelaste, saarlaste, sakalaste ja harjulaste ühisväe poolt (kokku 20 tuhat meest), piiramine kestis 17 päeva ja tehtud rahu põhjal sunniti sakslased lahkuma nii Otepäält kui ka kogu Eestist, so sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas eestlased pidasid tähtsaks liidu säilitamist venelastega ja viimased lubasidki taas appi tulla, eestlased
seos on olnud - ühemõtteliselt vastata ei saa - kui meil olemas suurem hulk andmeid, siis alates Henriku Liivimaa kroonika - selle põhjal Eesti ala Vene võimu alune ei olnud. Samas kinnitab seda asjaolu, et kaasaegsed Novgorodi kroonikad puudutavad Eestit ainult sedavõrd, kui vürstid teevad siia sõjaretki. Kui Eesti oleks olnud püsivalt Nogorodi maksualuna, siis seda peetakse oma piirkonda sissetungimisena. Lätlaste puhul on fikseeritud, et Väina aegsed liivlased olid Polotski maksualused - Koknese ja Versika?, kaks linnust, kus valitsesid vürstid. Läti traditsioonis peetakse neid latgalite vürstideks. Henriku kroonika väidab, kuidas u 1200 Talava ja Atsele (Kirde-Läti) võttis vastu ristiusu Pihkvast ja lõppeks see, et Atsele oli Pihkva ees maksukohustlane. Vene oma leetopissid jutustavad Läti aladest vähe, Polotskis oma leetopisside traditsiooni ei olnud või see ei ole meieni lihtsalt jõudnud. Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200
kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu. Avvakum oli kirikulõhe toimumise juures üks tähtis tegelane. Hakkab arenema proosa ja satiirilised jutustused, aga samas ka luuletraditsioon. Luuletraditsiooni algatajaks oli Valgevenest pärit munk Polotski Simeon ja tema õpilane Silvestr Medvedev. 18. sajandil see traditsioon ei katkenud. Väga paljud kirjutasid ümber tekstid ja traditsioon elas kaua elab veel praegugi (eriti vanausuliste seas). 18. veebruar 2009 Vanavene kirjanduse arengujooni Vanim slaavi tähestik on glagolitsa, hilisem on kirillitsa. Ka 19. saj kirjutati veel ümber raamatuid Püha Sergiuse käsikiri. Kirjutati ka kasetohule 11. 14. sajandist pärit. Neid nimetati tohtkirjadeks (Novgorod)
Ülejäänud alad kuulusid Venemaale, venelastel oli õigus pretendeerida kogu Venemaale. Lepitakse kokku, et taani kuningas ei takista Narva kaubandust ( takistamine Taani väinades). Poolal ei õnnestunud Venemaaga midagi kokku leppida. 1562 aastani oli neil relvarahu. Kumbki pool sellest relvarahust kinni ei pidanud. 1561 a lõpus hõivavad Poola-Leedu väied Tarvastu. Kaks riiki sõjajalad, 62 sügis kuulutab Ivan ametlikult Sigismundile sõja. Väina ääres 1563 kaot Poolale kuulunud Polotski linna, Venelased saavad kontrollida väinal toimuvat. 60a II pool keeruline kõigi jaoks. Venemaal on mitmesugused sõjalised raskused ( tatarite rahvastega, Krimm,Kaasan Astrahan). Obritsnikute märatsemised. 1564 oli Obritsnina üheks põhjuseks miks Tartust lahkus A.Kurbski, kes päästis sellega oma elu. 1560ndate a II poolel sisemised raskused ka Poola-Leedul. Nende territooriumil väikerahvaste ülestõusu.. Poola ja leedu aadlite huvid läksid lahku
annaabi.ee 
