Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omatarbeline, tera, väetisi, tõuaretus, masinatele, aastaringselt, produktsioon, väetised, üldisemalt, alepõllundus, põlluks, söötis, koguda, investeering, soojas, rändkarjandus, savannide, piirkonnast, vahetatakse, kitsi, kaamleid, misu, talunik, abitööd, segatalud, suurtalud, spetsialiseerumine, piimakarjatalud, kanada, jaapanis, meremaalKordamine geograafia kontrolltööks Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust.
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu
peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel. · Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused
vihmane periood Ekvatoriaaln Palju Väheviljak istandused e sademeid ad Mida kaugemal ekvaatorist seda kuivem. Mukkustes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem a)põllumaj maad B)haritavat maad C)rohumaad? A) Parasvööde ja lähisekvatoriaalne B) Lähistroopiline ja parasvööde C) parasvööde, lähisekvatoriaalne Kus on piisavalt niiskust aastaringselt? Ekvatoriaalses kliimas Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa,
· suuremad dessertbanaanide tootjad on Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Honduras, Filipiinid, Mehhiko, Costa-Rica, Panama Iga tootmisviisi juures peab oskama välja tuua järgmist: 1) Maa hulk (maa suurus) 2) Tööjõu vajadus 3) Tootlikkus 4) Kus levib 5) Kogutoodang NB! Võrdulus: suur/väike, kõrge/madal Intensiivne põllumajandus - toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu Ekstensiivne põllumajandus - tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajanduse jaotamine Kaubanduslik põllumajandus - kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus - toodetakse peamiselt oma pere tarbeks Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus Alepõllundus · kasutatakse laialdast maa-ala · palju tööd põllu rajamisel · põld kasutusel 1-2 aastat · saagikus väike
leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks
*külmem, kuivemloomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus Põllumajandusliku tootmise tüübid. Varaaegne tootmisviis-Korilus (praegu ligikaudu 10 milj. Inimenst Aasiast ja Aafrikast elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine(kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus). a) Levinud vaestes arengumaades b) alepõllundus, rändkarjakasvatus c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud. Arengumajandus. Mõis maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei võta. Tootlikus väike. Talu omanik võtab tootmisprotsessist osa. Segatalu suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks. N.riisitalu enda tarbeks, teepõõsas tee müügiks Industriaalne kõrgeltarenenud riigid
Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud. Miks on otstarbekas jätta põlde sööti? Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta. Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest? INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa-alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud. Nii Põhja riigid.. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS Toodangu kasv saavutatakse põllumajandusmaade laiendamisega (võetakse maad juurde). Ale- ja rändpõllundus. Peamiselt käsitsi. Nii Lõuna riigid (põhil. Aafrika) Kaart 2 raamat lk. 17 Joon: Ekstensiivse ja intensiivse maaviljeluse erinevusi Intensiivne Põhja riigid Ekstensiivne Lõuna riigid
Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas
kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USAkuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1
TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika
Reljeef o tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on o nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital o hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis o masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini o väetised o seemned, tõuloomad Tööjõud o tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, o traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika o toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. o tollipoliitika 8
Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas. · Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog, puuvili, tee jne. Levinud enamasti arengumaades.
põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne).
5) ERIKASUTUSEGA LIIGID - viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Varaagraarne tootmisviis - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda maa kuulus kogukonnale talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. alepõllundus, rändkarjakasvatus Põhitootjad talud: naturaalrent osa maailmamajanduses ei osaleta saagist mõisnikule turule levinud Mustas Aafrikas Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2
4) Itaalia tuumaenergia vastane 5) Island 7. ALTERNATIIVSED e. ROHELISED ENERGIAALLIKAD Veeenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, biomassi energia keskkonnasõbralikud kasutamine on veel suhteliselt kallis 2.ESMASEKTOR 1. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandusliku maa jagunemine: haritav maa põllumaa, mitmeaastased istandused looduslik rohumaa loomakasvatus taimekasvatus e. põllundus omatarbeline e. elatusmajandus kaubanduslik e. ekspordiks suunatud tootmine ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood
· Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja
Tööstuses on ülekaalus hankiv tööstus (mäetööstus maavarade kaevandamine). Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus. · Tootmise ebaratsionaalne paigutus. Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. Agaarajastu põllumajandus 7 · Varaagraarne tootmisviis maa kuulus kogukonnale alepõllundus, rändkarjakasvatus maailmamajanduses ei osaleta levinud Mustas Aafrikas · Hilisagraarne tootmisviis Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. Põhitootjad talud: naturaalrent osa saagist mõisnikule, kes müüb mingi osa turule. turule Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga makstav rent - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika). Industriaalajastu põllumajandus
kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme ja kasvatatakse nisu,maisi,riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jne. · Troopiline vööde kõige enam soojust kogub troopilises vöötmes, temp ei lange kunagi alla 0. Neil aladel kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides. Niisutatavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. · Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, sademed ebaühtlased. * Lühike vegetatsiooniperiood (alla 6 kuu) sageli ikaldused, kasvatatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel alatel puuvilla või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike.
Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu 2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.
Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubaliste põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. Agrokliimavöötmed - milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp
E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. · Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 58. teab metsade majandamise põhimõtteid ning oskab iseloomustada arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust; Arengumaad Arenenud riigid
Vietnamis, Tais, Indoneesias, Keenias jne…. 4)Rantšod on suured turumajanduslikud loomakasvatus ettevõtted. Loomavabrikud ehk hiigelfarmid töötlevad suurtes kogustes tööstuslikult looma saadusi (sea-,linnu-,veisefarmid). Erinevused: rantšodes peetakse loomi aastaringselt väljas karjamaal, sööda varud väikesed, hooajatöölised, toodetakse pealmiselt ekspordiks. ; loomavabrikutes peetakse loomi palju korrulistes hoonetes, aastaringselt sees, loomi toidetakse vastavalt vajadustele. Töö on kõrgelt mehhaniseeritud ja automatiseeritud, kõrgel tasemel tõuaretus. Rajatakse turgude ja transpordi teede lähedale (sadamatesse). 5)Kaks põllumajandusliku toodangu suurendamise teed on: 1. Ekstensiivne põllumajandus, kus toodangu kasv saavutatakse täiendava põllukasutusele võtuga või karja hulgalise suurendamise teel. Väikeste kulutustega saavutatakse suurt tulu, on vähe tõhus ja omane arengumaadele. 2
vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 3. Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid. 1)Segatalud- esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina tootlikumaks ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks. Piiratud sissetulek sundis talusid ühedama, et konkurentsis püsida. 2)Spetsialiseeritud suurtalud- levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, kõige pealt kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Kulukas, et talupidamine oleks
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk
haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu.
* niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus:
(kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses kliimas.) 8. Kuidas jagunevad põllumajanduslikud tootmisvormid? (omatarbeline põllumajandustootmine ja kaubanduslik p.m.t) 9. Kuidas jagatakse p.m.t sõltuvalt maa hulgast? (ekstensiivne ja intensiivne.) 10. Selgita intensiivset p.m.t'd! (maad VÄHE; toodang KÕRGE ja KALLIS; palju tööjõudu, kapitali ja väetisi jne vaja.) 11. Selgita ekstensiivset p.m.t'd! (maad PALJU; toodang MADAL (aga KOGUTOODANG KÕRGE); maksumus madal.) 12. Too näiteid omatarbelisest ekstensiivsest p.m.t'st! (ALEPÕLLUNDUS (agraalühiskond) *teravili, mugulad; RÄNDKARJAKASVATUS *kartulid, mugulad; INTENSIIVSED RIISIKASVATUSTALUD [Hiina, India, Kagu- Aasia].) 13. Miks rajatakse terasspõlde? (põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks)
- Levik: Aafrika, Lõuna-Ammerika 7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets) - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad) Põllumajandusliku tootmise vormid Tootmisviisid: 1. Agraarsed - Varaagraarsed - Hilisagraarsed 2. Industraalsed 3. Postindustriaalsed Varaagraarne 1. Levinud eelkõige mustas Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (vihmametsas) 2. Alepõllundus ja rändkarjakasvatus 3. Toodetakse enda tarbeks 4. Enamasti kuulub maa kogukonnale Hilisagraarne tootmisviis 1. Esineb arengumaades 2. Tootmisvormideks on mõis ja segatalu - Mõis - maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik üldjuhul ise tootmisprotsessist osa ei võta - Talu - omanik võtab tootmisprotsessist ise osa Segatalu Suurem osa toidust toodetakse enda tarbeks, kuid osa toodangust läheb ka müügiks,
Maa efektiivne kasutamine 2. Õige maakorraldus 3. Maa õige maksustamine 4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine) 5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks Ekvatoriaalne Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa
annaabi.ee 
