· Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, uusistandus, loomavabrik ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega. Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena. Jäädi paikseks põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks suurema osa oma toodangust müüdi.
· kas soodustatakse eksporti · kas kasutatakse kaitsetolle oma põllumeeste toodangu kaitseks. (et teiste omad ei oleks odavamad.) 4 Miks on vaja riigi siseturgu välismaise toiduainetetööstuse toodangu eest kaitsta? Mis tehakse? Et kohalik põllumees saaks oma toodangut müüa. Et sissetulev ei oleks ostjale kallim. Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud. Miks on otstarbekas jätta põlde sööti? Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta. Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest? INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa-alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud. Nii Põhja riigid..
pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta
3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid. 4)Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad. Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. 5.
Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on loodud teiste vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks)
Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi,
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal)
tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2
müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
Kultuuriline- mets kui osa kultuurist Ökoloogiline- mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja, metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. 2. Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe ja tea nende levikuala – Okasmetsad (levivad Venemaal ja Põhja-Ameerikas), leht- ja segametsad (levivad , lähistroopilised niisked metsad, troopilised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad 3. Mis negatiivseid aspekte võib kaasa tuua ulatuslik metsaraie? 1) Raidega kaovad loomaliigid. 2) Loomade ja lindude elupaigad kaovad 4. Kui suur osa maailmast on kaetud metsaga? Kui suur osa Eestist on kaetud metsaga? Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30%. Eesti pindalast 51,8% on metsamaa (Eestis on 2,26 miljonit ha metsa). 5. Nimeta maailmas kõige suurema metsasusega riike Venemaa, USA, Brasiilia, Kanda 6. Millistes riikides raiutakse kõige rohkem metsa?
Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C .S uur imad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puu villa, datlipalmi, kohvipuud . Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. 7
7p Nisu- ja maisivöönd täht ..B..... Istandused täht ....C.... Rantsovöönd - täht ....A... Miks paiknevad rantsod just selles piirkonnas? 1) levinud kuivas kliimas, mägine reljeef, sademeid vähe. 2) looduslikud karjamaad suurel territooriumil. Miks paikneb USA peamine piimakarjavöönd Suure Järvistu piirkonnas? 1) niiske parasvöötme kliima, seal kasvab sobiv sööt.
de kahjurite levik, kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse optimaalsel hulgal, langus viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, põllumajandu õhu- ja veevahetus uuemad masinad s-masinate häiritud, kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme
kuidas suudetakse peatada inimeste lahkumine maapiirkondadest. 2. Tööjõud (töötajate hulk, kvaliteet) 3. Kapital 4. Turg Kiirelt riknevate toiduainete (piim, värske liha) tootmine tuleb paigutada tarbija lähedale. Teravilja, kartulit jms võib aga ka tarbijast kaugel kasvatada. Transpordi areng ja külmutusseadmete kasutuselevõtt on turu läheduse vähemtähtsamaks muutunud. 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu
Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid.
jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse sageli ka mägedes. Kasvatatavad kultuurid sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja
3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid. 4)Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad. Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitse-
Maa efektiivne kasutamine 2. Õige maakorraldus 3. Maa õige maksustamine 4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine) 5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks Ekvatoriaalne Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa
4. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid. . Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 5. Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Riigi arengutase ja põllumajanduse osatähtsus. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP- st; 6. Põllumajandusliku tootmise vormid- spetsialiseeritud suurtalu, rantso, ekstensiivne teraviljatalu, istandus , agrotööstuskompleks Spetsialiseeritud suurtalu- nisu, mais, köögivili, kartul, piimakari, linnud jne Rantso- Austraalia, USA, Argentiina jm kuivadel rohumaadel, arvukad karjad aasta ringi väljas ekstensiivne teraviljatalu- rohtlates, hooajaline Väikesed tootmiskulud ja saagid Istandus- tee, kohv, kakao, banaan Agrotööstuskompleks- seavabrik, linnuvabrik jm agro ehk loomavabrikud 7
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade
peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust
Troopiline: datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirs, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga -"""- : hirs, maapähkrl, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banaan, Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banaan, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu. 7. Selgita teatud riigi või piirkonna põllumajanduse spetsialiseerumist. Austraalia ja Uus merema suurimad lambakasvatajad. USA, Argentinas, Lõuna- Aafrikas levinud rantsod. 8. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme. Agraarajastu põllumajandus- maastja põllumajandusest kujunes mõisasüsteem. Mõisnik andis maa talupojale kasutada ja nõudis selle eest renti. Industriaalajastu põllumajandus- Iseseisvate segatalude teke : talunik tootis peamiselt enda tarbeks, ainult mõnda saadust toodeti müügiks. Spetsialiseeritus suurtalud- Piimakarjatalitus -
Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus- Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantsod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Tõuaretus
Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle
o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt o sageli esineb ikaldusi põua tõttu o kasvatatakse hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega o savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt o niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki · Ekvatoriaalne vööde o väga niiske kliima o peaaegu viljatud mullad o kasvatatakse õlipalm, kautuk, kohvipuu, kakaopuu
Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik elektrienergia, Iraan, USA, Usa, Kanada, Lääne- kütteväärtus - transport peaiselt torujuhtmeid pidi 28% keevitustööd, Kanada Kanada, Alzeeria, Euroopa - ei vaja taastumatu, keemiatööstuse Suurbritan Norra, ümberöötlust traditsiooniline tooraine nia, Turkmenist - vähe Holland an saasteaineid
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t
Kuna seal kasvatatakse peamiselt teravilja. Karjakasvatuse alasid on vähe. Kasvatatakse lihakarja kuna on kuiv ja looduslikud karjamaad. Millistel Põhja- Ameerika aladel poetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina
Vegetatsiooniperiood 12 kuud! ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel levivad maailma suurimad 2-3 saaki aastas! kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. LÄHISEKVATORIAALNE On aastaringselt soe, kuid sademeid langeb ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga VÖÖDE (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Vegetatsiooniperiood 12 kuud! Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. 2-3 saaki aastas
- Avamerepüük Tekkis merelaevade arenedes. Samaaegselt arenesid ja täiustusid äriteenused ja kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. - Ookeanipüük Kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Seda saavad lubada vaid suured ja rikkad riigid. (Venemaa, USA, Jaapan) - Kalakasvatus Enamasti Aasia riikides. Kalakasvatus väikestes tiikides, merelahtedes või sumpades. Maailma kalavarud vähenevad - 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all. - Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust. - Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal.