Põllukultuuride geograafiline levik Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu - Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses - Kasvatatakse kõikides maailmajagudes - Mullastiku suhtes nõudlik:vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda - 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India,USA,Venemaa,Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi Riis
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
kasutatavad kultuurtaimed; istanduskultuurid) 22. Mis on kõige tähtsamad mugulviljad? (kartul, BATAAT, MANIOKK) 23. KARTUL - iseloomustus (pärit Lõ-Ameerikast, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa; Poola kasvatab kõige rohkem kartulit inimese kohta) 24. BATAAT e maguskartul - iseloomustus (maguskartul; mitmeaastane taim; pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt; Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis; suurim kasvataja Hiina, aga ka Indoneesia, Uus-Meremaa ja Aafrika) 25. MANIOKK e kassaava - iseloomustus (mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge; väga soojanõudlik; pärit Lõuna-Ameerikast; kasvatatakse Brasiilias ja Aafrikas [sealt tuleb üle poole saagist].) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30
A) Parasvööde ja lähisekvatoriaalne B) Lähistroopiline ja parasvööde C) parasvööde, lähisekvatoriaalne Kus on piisavalt niiskust aastaringselt? Ekvatoriaalses kliimas Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa,Kanada, • RIIS • 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias • Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni • Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist • riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia,
Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju
40% elektrienergia, Lõuna Am., Araabia, Venemaa, aa, Itaalia, - lihtne - ammutamisel ja tarnspordil võib taastumatu, keemiatööstuse Saudi- Venemaa, Norra, Saksamaa, transportida tekkida reostusoht traditsiooniline tooraine Araabia, Iraan, Iraan Jaapan tankerite või - vajab ümbertöötlemist, puhastamist Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik elektrienergia, Iraan, USA, Usa, Kanada, Lääne- kütteväärtus - transport peaiselt torujuhtmeid pidi 28% keevitustööd, Kanada Kanada, Alzeeria, Euroopa - ei vaja
Millised on Ungari põllumajanduse looduslikud eeldused? Palju haritavat maad, üsna palju sademeid. Aastane keskmine temperatuur väga hea, 10-20 kraadi. Asub Euroopa Liidus nii et on hea eksportida. Soojas parasvöötmes. Vegetatsiooniperiood on 5 kuud. AGROKLIIMAVÖÖTMED Kliima hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Kliimavööde Vegetatsooni- Niiskusolud Hinnang Maahulk Tüüpilised periood, muldadele kultuurtaim soojushulk ed Lähisp. Lühike, Vähe Igikelts Väike, kliima >1000oC sademeid, põhjapõtrade liigniiskus karjamaa Jahe parasv. 3-5 kuud Mereline Väheviljakad 500 milj. Nisu, lina, Kuni 1600o kliima, hektarit on raps,
Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber
· Põllumajandust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus
· arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi. Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u
värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; Nisu – Jõudis kõigepealt Kreekasse, Küprosesse ja Egiptusesse. Nisu kasvatatakse 67°põhjalaiusest (Norra, Soome, Venemaa) kuni 45° lõunalaiuseni (Argentiina, Tšiili). Suurimad tootjad on Hiina, India, Venemaa. Mais - Kesk-Ameerikast hakkas levima Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse, hiljem Euroopasse. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda
10 5 5 3 2 3 1 1 1 0 1 2 3 4 5 6 7 Maailm Euroopa Aasia Aafrika P-Am. L-Am Austraalia ja harimiskõlbmatu maa, siseveekogud – tumesinine Okeaania asulad, teed – tumepunane mets – kollane rohumaa – helesinine põllumaa- tumelilla Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta) 0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia
Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajanduse võib kõige üldisemalt jaotada kaheks: omatarbeline põllumajandus, kus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks ja kaubanduslikuks põllumajanduseks, kus kogu saak/toodang(või suurem osa saagist), läheb müügiks Omatarbeline põllujandus 1. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus(Lääne- ja kesk-aafrikas, kagu-aasias, kesk-ameerikas ja amazonase piirkonnas) * kasutatakse laialdast maa-ala(mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde. * saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarj
loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal. Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika 5) Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks. Kasvatatakse ühte kultuuri (monokultuur) ja kasutatakse odavat tööjõudu. Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad. Nisu wheat paras- ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates. Suurimad tootjad Hiina, India, USA joon: Nisukasvatuspiirkonnad Riis (rice istutatakse vette) Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima. 2-3 saaki aastas. Aasia annab 90 % maailma riisitoodangust. Suurimad tootjad Hiina, India. Suurimad eksportijad Tai (Hiina polegi, sööb ilmselt ise ära), India, USA
Spetsialiseetud suurtalu talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides. NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie Põllumajanduse mõju keskkonnale. Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liigne väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine. Kõik see mõjub keskkonnale. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine
· Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Suured ja/või rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. · Kalakasvatus kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Aasia riikides. Nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill - peamised kasvupiirkonnad
läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt
Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad
Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad õitsevad 10-30 aasta vanuselt või veelgi vanemas eas ja pärast õitsemist vana lehekodarbik sureb. 3 Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre
Suurimad teepõõsaste tootjad: Hiina, India. Suhkruroo kasvupiirkonnad: Lõuna- Aasia, Kagu-Aasia, Ida-Aasia, Ida-Austraalia rannikuala, Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Suurim eksportija ning tootja on Brasiilia. 10)Maisi kasvupiirkonnad: Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Ida- ja Kagu-Aasia, Euroopa. Suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia. Riisi kasvupiirkonnad: Ida- Kagu- ja Lõuna-Aasia. Suurimad riisi tootjad: Hiina, India, Indoneesia. Kohvipuude kasvupiirkonnad : Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Kagu-Aasia, Ida-Aafrika. Suurimad kohvipuude tootjad: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia. 11)Arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine, mida võimaldab kaasaegse teaduse ja tehnoloogia kasutamine või loodusolud. Toidu ja toiduainete suur kadu töötlemisel, aegumisel, varutakse rohkem kui jõutakse ära tarbida. Ületootmist püütakse riiklikult reguleerida. Paljude ostujõud võimaldab
worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt
worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid,
*loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina *maapähkel soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia *oliivipuu lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA *raps parasvööde; Hiina, India, Saksamaa *päevalill parasvööde ja lähistroopiline kliima; Ukraina, Venemaa, India, Hiina
· 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. 3 · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus. Väga levinud Aasia riikides. Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. Maailma kalavarud vähenevad
Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega. Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena. Jäädi paikseks põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks suurema osa oma toodangust müüdi.
Põhjapoolkeral ülekaalus maismaa. Lõunapoolkeral ookean. Vähe põllumaad okasmetsavööndis (jahe, lühike suvi). Lehtmetsa- ja rohtlavööndis kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Lähistroopiline kliimavööde põllumaad palju, selle kvaliteet sõltub sademete hulgast. Seal tegeldakse sega põllundusega (oliivipuud, tsitrulised, viinamarjad). Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis, teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid. See tingib taimekavastuse aastaajalise rütmilisuse.
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
kahandab ta äärmuslike loodustegurite või inimtegevuse kahjulikku mõju. · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Eluks vajaliku orgaanilise aine tootjia, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja. · Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet. · Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja · Asendamatu loodusvara Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne. Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt) Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.
(sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 13 58. Oluliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad ja eksportijad · Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi · Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia. · Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA
(sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 13 58. Oluliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad ja eksportijad · Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi · Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia. · Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA
piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega. Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala. Rikkamad riigid saava lubada omale ookeanilaevastikku, millega minna maailmamerele püüdma. 4.Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia. Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga.
20. saj. ookeanipüük . Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. 14 · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides. · Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. · ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
