· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised
Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatale suurparteidele ningdiskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate
või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad.
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide
ei mõjuta. Mandaat saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks. Valmisringkond piirkonnad valimiste ajal, kus saab valida samade kandidaatide vahel ja millel oma kindel arv mandaate. Majoritaarne valimissüsteem mandaadi saab vaid ringkonnas enim hääli saanud kandidaat (võitja võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma. Proportsionaalne süsteem mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu · Kohaliku omavalitsuse volikogu · Euroopa Parlament · President Regionaalne ja kohalik valitsemine
o Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel o Igal valijal on kaks häält üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga
Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha vaimsed – kogemused, inimkapital – teadmised, oskused, sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2. Autoriteet – inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
· Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: · ainelised omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha · vaimsed kogemused, inimkapital teadmised, oskused, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2. Autoriteet inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: · õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
1992 põhiseaduse vastuvõtmiseks ja 2003 põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmiseks, mis lubas kuuluda EL. Siis oli ka küsitlus (tulemus pole siduv) EL astumiseks. Põhiseadus ei luba välislepingut rahvahääletusele panna (§ 106). Riigikogu otsustab nii hääletusele pandava küsimuse, hääletamisele pandava eelnõu kui ka hääletamise korraldamise. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku korral ei sõltu vastusest Riigikogu mandaat ja erakorralisi valimisi ei saa tulla. Kui rahvas lükkab tagasi eelnõu, siis on mandaat läbi ja erakorralised valimised. Mõningaid põhiseaduse peatükke saab muuta ainult rahvahääletusega, vt § 162 (miks?). Eestis ei saa vastandada riigipea rahvast parlamendile, nagu nendes riikides, kus rahvahääletuse otsustab riigipea. Kui rahvahääletusele pandud eelnõu kukub läbi,
salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati Kristiine linnaosa) (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega Riigikogu ülesehitus, valimised, rollid, tööpõhimõtted, protseduurid 6. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. VÕRDELINE ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja
-Totalitaarne - poliitiliste õiguste rikkumine, rikutakse ka inimõigusi. (NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad - Valimistel osalejate vahel eksisteerib vaba konkurents. Ühiskonnas eksisteerib demokraatlik vabadus. 2. Valimised on üldised - peetakse kinni üldisest valimisõigusest. Kitsendused: alates 18. aastast. Ei tohi kehtestada lisapiiranguid. 3. Valimised on ühetaolised - valijate hääled on ühe kaaluga 4. Valimised on salajased - hääletamine on salajane. 12 valimisringkonda **Kui vana peab olema, et kandideerida... 18aastane - kohalike omavalitsustesse kandideerimine, valimisõigus 21a - ka parlamenti 40a - presidendiks + vanemad kodakondsuselt eestlane. **Kodakondsuse saamine *sünnijärgselt 1. Jus sangvinis(vereõigus) 2. Jus solis(päikese õigus) *taotlemine e. naturalisatsioon -alaline elamisluba -keeleoskus -põhiseaduse tundmine
edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema. 29. Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 30. Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib? Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus,
tulevikus viia olukorrani, kus pole piisavalt tulumaksu maksjaid ja seeläbi pole ka võimalik riigil maksta pensione. Et säärast olukorda vältida, kehtestati sel aastal kohustuslik kogumispension, mille tarvis maksab iga töövõtja oma palgast teatud protsendi pensionifondi ja riik lisab sellele omalt poolt juurde. Kahjuks ei aita kohustuslik kogumispension kaasa ühiskonna vananemisprotsesse peatamisele. Peamine prioriteet on ikkagi sündivuse tõstmine, mida erakonnad osavalt oma huvides ära kasutavad, lubades 1000-- krooniseid lapsetoetusi. Utoopiline? Näib nii, sest ega kõrgepalgaline lase ennast sellest mõjutada. Hoopis tõenäolisem on , et pead tõstavad sotsiaalselt ebakindlad isikud. Joodikutele kujuneks sellest tulus teenimisallikas ning sünniks juurde aina rohkem lapsi, kes hiljem hooletusse jäätaks. Minule näib, et eelkõige tuleks rahvastiku vananemise probleemiga võidelda läbi erudeeritud ja
Eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse RK koosseisu 3/5 häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb RK 4/5 häälteenamusega. 4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament.
Eksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad 2 6)eksperdid,nõustajad 7)hääletajad 8)toetajad ja patrioodid 9)mitteaktiivsed 1 Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus,nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 1 Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste suhete võrgustiku tulemusel, kui kehtivad normid ja on usaldus,mis suurendab koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Sotsiaalse kapitali tunnused: 1)suhetega seotud 2)pingutuse,töö tulemus 3)sinna saab investeerida 4)sammu-vastusammu põhimõte 5)usalduse või usutavuse mõõde 6)kasutamine tugevdab 1 Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha, vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi). - 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
1. Valimissüsteemi elemendid, põhimõisted (mandaat, kvoot, jagaja, ringkond, jaoskond) V: valida kandidaati või parteid, hääletada ühe isiku poolt või järjestada, luua ringkonnad või mitte, kasutada ühe või mitmemandaadilisi ringkondi, mitu ringkonda luua?, milline toetus oleks vajalik valituks osutumiseks?, milliseid matemaatilisi vahendeid kasutada häälte mandaatideks muutmiseks?, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid
vahendajad, eksperdid, nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed. 13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitali põhiliigid on majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ja sümbolkapital. 14. Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab. 15. Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite. üle , riigi propaganda levitamine 3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil 4) julgeoleku organite ja salapolitsei suur täisealistel teovõimelistel kodanikel võim. hääleõigus ja kõik hääled on võrdsed. 5) militariseerimine(sõjaväestamine) 6) ksenofoobia(välismaailmaga hirmutamine; välismaailmas on kõik pahad, nendega ei tasu suhelda) 7) isikulultus ühe inimese fännlus 8) haridussüsteem on range kontrolli all. 9) teisitimõtlejate füüsiline hävitamine Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) mõiste mida kasutatakse tänapäeva esindusdemokraatia iseloomustamiseks, ühiskond kus on kõrge elanike aktiivsus oma huvide
Eriti oluliste otsuste puhul avaldatakse nimelised hääletamistulemused ka meedias. Salajast hääletamist kasutatakse ainult ametiisikute (sh presidendi) valimisel. Ka Riigikogu istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Liikmed ja nende valimine Riigikogu koosseis muutub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, mis tähendab seda, et esinduskogu mandaadid (valimisringkonnale eraldatud saadikukohad) jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Seejuures kehtib 5% valimiskünnis, mis tähendab seda, et riigikokku pääsevad need kandidaadid, kes on saanud vähemalt 5% häältest, kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Koha riigikogus võib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas
Kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida 10 kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d. Isikumandaat Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat
See ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonnakriitika: 1) Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass 2) Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism 3) Isa valitsemine perekonnas ning naiste-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas 4) Sooline ja vanuseline rõhumine Feminismi vormid. Erinevus seisneb selles, kuidas probleeme lahendada. Algselt nõuti võrdsust meestega, kuid tekkisid järgmised küsimused: milliste meestega? Milles tahetakse võrdsust? Siit ka jaotus: 1) Liberaalne feminism- naistel meestega võrdsed poliitilised ja juriidilised õigused.
Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise filosoofia ja õigusteaduse raames (ajaarvestus enamasti Paltoni 427e.Kr ja Aristotelese 384 e.Kr järgi). Politoloogia tormiline areng USA-s toimus 1880-ndatel, kui hakati tegema avaliku arvamuse uurimusi (Walter Lippmann’i poolt)
Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, sh usulised. Tugev on niisugune ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kui ükski neist ei domineeri. (vt. õ. lk 39) 3. Võim ühiskonnas. Võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste alla kuuluvad kapital ja omand, teise alla teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Riigivõimule ainuomased tunnused: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
