ja ühtne, Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, lapse õigused on tagatud, Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem ning meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks. (Valitsemise....2013) Riigikogu 12. kooseisu valimistega seonduvat valimisdebatti ning erakondade poolt koostatud valimisprogramme jälgis 2011.aastal Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. 2011.a Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaandes nr 4 on analüüsitud erakondade valmisprogramme perepoliitika kontekstis. Põhijäreldused, milleni erakondade valimisprogrammide analüüsimisel jõuti on alljärgnevad: · põhieesmärkidena peetakse sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmimislubadustes on palju lubadusi, mis olid ka eelmistel valimistel päevakorras, kuid mis ei rakendunud või rakendusid ajutiselt,
vastutajaks. Samas, kui perekondades, kus mõlemad vanemad elavad ja töötavad Eestis ning on püsivalt koos perega, on rollid ning neile seatud ootused paindlikumad. See tähendab, et abikaasadel on võimalik perega seotud kohustusi rohkem omavahel jagada ning soovi korral omada rohkem rolle ning pühenduda enam aega näiteks töö või huvidega seotud rollidele. Kursusetöö teema ning edasise kavandadava uurimusega haakuvad varasemad uuringud 2004. aastal on Poliitikauuringute Keskus PRAXIS esitanud 2003. aastal läbiviidud uuringu tulemused teemal „Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides“. Uuring annab ülevaate inimeste välismaale tööle asumise põhjustest ning eelistustest töö asukoha ja töö sisu suhtes, välismaal töötajate sotsiaal- demograafilisest taustast ja varasemast tööalasest taustast. Uuringu ühe olulise lisana on esitatud ülevaade migratsiooniprognoosimise võimalustest ning selleks
edukalt hakkama saada aja planeerimisega, loengutel õppimisega, konpekteerimisega ning rühmatöödes osalemisega. Lisaks ülikooli valikkursustele kandideerisin ka tudengivarjuks. Ma olin tudnegivarjuks riigiteaduste eriala esimese kursuse tudengile, kes tutvustas mulle ülikooli ning eriala. Ta andis infot sisseastumise kohta ning rääkis, kuidas ülikool erineb gümnaasiumist ja kuidas võimalikult kiiresti kohaneda seal õppimisega. 2018. aasta kevadel käisin Johan Skytte poliitikauuringute instituudi infopäeval, kus tutvustati ülikooli riigiteaduste eriala. Infopäev ning ka kõik teised kokkupuuted riigiteaduste eriala õppimisega Tartu Ülikoolis andsid mulle kindla teadmise, et soovin õppida riigiteaduste eriala Tartu Ülikoolis. Olen palju uurinud tööalaste võimaluste kohta, mida riigiteaduse eriala võimaldab. Antud erialal lõpetanu võib tööd leida ministeeriumites, kohalikes omavalitsustes, erasektoris kui ka mittetulundusühingutes
sarnane Skandinaaviamaades läbi viidud analoogiliste uuringute töötavad, siis jääks kuni kolmandik kohti täitmata."väidab tulemustega. tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik Viide allikale Eesti õdede töökeskkond ja motivatsioonitegurid (2006) http://www.kesknadal.ee/uudised?id=19493 (22.10.2017) Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tallinn. 5-6, 17. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2006- Eesti-odede-tookeskkond-ja-motivatsioonitegurid.pdf (23.10.2017) 2. Argument Väide: Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja Väide: Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud tervishoiusüsteemis väärtustatud
Gristi Adrat TTP-10 Foorum Urmas Lehtsalu Foorumis räägiti Millised on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad küsimused? Külas olid Priit Põldoja(ettevõtja), Ain Aaviksoo(Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse liige), Ott Pärna(Arengufondi juhatuse esimees) ja Maarja Mändmaa(Mitteturundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees). Seal küsiti rahva arvamust. Küsimus nägi välja nii Kas Eesti on talentidele atraktiivne riik? 21,1% vastas JAH ja 78,9% vastas EI. 1000 inimest ei arva eesti tulevikus ühte moodi,(nad mõtlevad kuhu rohkem püüelda).Riik peaks olema koduselt armas ja avatud,(avatud selles suhtes, et rohkem maailmale avatud)
Riik peaks lennukamalt rakendama aktiivset tööpoliitikat, mille korral tööpuudust ennetatakse. Selle puhul võib näiteks tuua ettevõtlustoetuste andmise, ümberõppevõimaluste pakkumise ja uute töökohtade loomise, mille puhul teha ettevõtetele, mis uusi töökohti loovad, maksusoodustusi. Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning ametiühingute keskliidu tellitud uuring, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskus Praxis, kinnitas, et Eesti tööturg on küll paindlik, ent soiku on jäänud aktiivne tööpoliitika. Sellest lähtuvalt soovitasid eksperdid suurendada aktiivse tööpoliitika kulutusi, mis on Euroopa Liidu mastaabis väga madalad nii osakaaluna SKTs kui ühe töötu kohta. Veel soovitati laiendada sihtgruppi töötutelt ka riskigruppi kuuluvatele töötavatele inimestele (neile, kes saavad miinimumpalka või on
. võrra väiksem Kokkuvõtteks võib siis öelda niipalju,et Eestis on olemas sooline palgalõhe,mis . mõjutab palju palju inimesi meie riigis Olen kindel,et tulevikus need protsendid langevad ning me liigume stabiilsema palgaerinevuse peale,kus mehed ja naised saavad kõik võrdvääriliselt palka oma . töö eest Kasutatud Materjal: . http://enut ee/sooline-palgalohe-eestis-poliitikauuringute-keskuse-praxis-ja-eesti- rakendusuuringute-keskuse-centar-uuringu-kokkuvote-sotsiaalministeeriumi- toimetised-2011/ . http://enut ee/tegevusjuhis-naiste-ja-meeste-vordseks-tasustamiseks-vordvaarse-too- eest/
raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19. Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades. ERR Uudised. 12.03.2009 [http://uudised.err.ee/index.php?06157650] Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 23.10.2012. Loenguslaidid: slaid 10. Võrk, A., Kaarna, R., Nurmela, K., Osila, L., Leetmaa, R. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn. 2010. [http://www.eakl.ee/failid/f76e010434c9ca86babde58701c31d49.pdf] Väli, M. Lastetoetused Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal… Nr 10. 16.06.2011. [https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:AgRgurHFzj0J:www.riigikogu.ee/doc.php %3F89848+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiYCvE- XxGmt2b8MkV3ahZ2dpXuNTr-EEH7a7Xw6vIgEPc1p224OKu0-
Minu uurimuses selgus, et peamiseks probleemiks välismaale õppima minnes on majanduslikud põhjused. Üllatusin selles, et keeleoskuse protsent oli väiksem kui algul arvasin. Vanemate keelu protsent oli samuti kõrge, millele ma alguses üldse ei mõeldnudki. 10 Kasutatud kirjandus Silm, S. Uuring: Iga kümnes abiturient tahaks minna välismaale õppima. Viidatud 30.03.2010. www.ohtuleht.ee/372574 Poliitikauuringute Keskus. Praxis uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks. Viidatud 10.04.2012. http://www.praxis.ee/index.php?id=616&tx_ttnews%5Btt_news %5D=1309&cHash=6806ff5a79 Youth For Understanding organisatsioon. Organisatsiooni kultuur. http://yfu.ee/organisatsiooni-kultuur/ Hariduskoostöö keskus ARCHIMEDES. Kategooria Erasmus, Erasmusega õppima. http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=184 Dream Fundation. Mis on Dream Fundation? Ajalugu ja faktid. http://www
Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamise programmperioodil 2007-2013", Tallinn, 2005, kättesaadav: www.seb.ee/kovuuring Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika instrumendid ja eesmärgid, www.fin.ee COMMUNICATION FROM THE COMMISSION Cohesion Policy in Support of Growth and Jobs: Community Strategic Guidelines, 20072013, Brussels, 05.07.2005, kättesaadav: www.ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/2007/osc/050706osc_en.pdf Poliitikauuringute keskus PRAXIS, Tallinn, 2005, kättesaadav: http://www.praxis.ee/data/PRAXIS_IKT_haridus_2005.pdf "Euroopa Komisjoni hinnang Eesti majanduskasvu ja töökohti kasitleva riikliku tegevuskava kohta", pressiteade, 18.11.08, kättesaadav: http://struktuurifondid.ee/?id=5030&highlight=arendustegevusse 10
on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda. 3) Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti. Võimu kontrollija 1) SA Eesti Koostöö Kogu - Korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. 2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide lahendamisele. Koostavad tõenduspõhiseid analüüsitöid, loovad tulevikuvisioone ja monitoorivad regulaarselt mitmesuguste poliitikameetmete ellurakendamist. Teabe vahendaja 1) Eesti Ämmaemandate Ühing - Organisatsiooni põhieesmärgiks on ämmaemanduse arendamine. EÄÜ korraldab iga aasta mais aastakonverentsi. Iga kolme aasta tagant
ametirühmade lõikes sooviga saada ülevaade, kui suur osa hõivatutest töötab väljaspool ametikohti, mis eeldavad teatud tasemel kvalifikatsiooni kasutades selleks ametite pearühmade ning haridustasemete teoreetilisest seost. Haridusele vastavates pearühmades töötamine kolmanda haridustaseme järgi, 2- 3. pearühm, 2002-2004 8 Allikas: Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2005 Ka ametirühmade järgi jaotust vaadates on probleemsemad teeninduse, põllumajanduse, tehnika, tootmise ja ehituse ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkondade lõpetajad, kel on olnud probleeme, formaalseid klassifikatsiooni järgides, oma kvalifikatsioonile vastava rakenduse leidmisega. Seega võib öelda, et Eestis on sarnaselt teiste riikidega kõrghariduse massiliseks muutumine toimunud kiiremini kui vastavat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade
Tööharjutuse tulenevad erijuhud eesmärk on töötu ette- valmistamine töölkäimiseks. Tööintervjuul Puudega töötu abistamine abistamise 7 tööintervjuul tööandjaga teenust saanud suhtlemiseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Leetma, R., Võrk, A., Eamets, R., Sõstra, K. (toim.) (2003). Aktiivse tööpoliitika tulemuslikkuse analüüs Eestis. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tallinn 2. Tööturuteenuste ja toetuste seadus. (2005). Riigi teataja, 54, 430 3. Statistika. (2009). Töötukassa. Sotsiaalministeerium. Tallinn. http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328 (7.11.2009). 8
Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni maksavad. Riikliku pensioni osakaal väheneb. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsist selgub, et kui praeguste vanaduspensionäride kogu pension tuleb riiklikust pensionist ehk I sambast, siis 2040. aastaks langeb I samba osakaal uute vanaduspensionäride pensionis 72%ni ja aastaks 2060 55%ni. Riiklikust pensionist ei piisa Üldiselt arvatakse, et inimese senist elustandardit säilitava pensioni suurus peaks olema 65-70 protsenti viimasest palgast. 2012. aasta aprillist tõusis
(2009). Inimõiguste õppevara. Tallinn: Lastekaitse Liit Inimõiguste Instituut Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56. Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I. 2010, 44, 262. Rootsmann, M. (2007). Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel. [2015, aprill 5]. http://teoloogia.ee/wb/media/loputood/2007/M.Rootsmann_loputoo.pdf 11 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2012). Noorteseire aastaraamat : noored ja noorsootöö. [2015, aprill 5]. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/noortseire2011.pdf Õiguskantsler (2015). Lasteombudsman. [2015, aprill 5]. http://lasteombudsman.ee/ 12
teenusele, mille kasumlikkuse arvestamisel tuleb kokku lugeda ka kaudsed kasud ja seda mitme aasta ulatuses. Teadaolevalt – mida rohkem on segast ja kaudset ressurside jagamist- seda tihedamini kipuvad inimesed sellist olukorda enda kasuks ära kasutama. Sarnast olukorda on olnud märgata praegu tööharjutuseteenuse puhul. Suurem 6 hindamine viidi läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel Poliitikauuringute Keskuse Praxise poolt. Uuringus kirjutati , et ettevõtete suured majandusraskused ja Töötukassa statistika, mis võrdles töötu eelmist ametiala tööpraktika ametialaga, andsid alust oletada, et tööpraktikat võidi kohaldada töökohtade ajutise loomise eesmärkidel. Praktikatingimuste ebamäärase kirjeldamise tõttu oli võimalik teenust väga paindlikult erinevatel eesmärkidel kasutada. Tööpraktika näol oli võimalus töötul end raskel ajal
Aas, G., Liimal, P., Lühiste, K. (2007). Viis aastat töötuskindlustust Eestis 2002-2006. P. Liimal (Toim). Eesti Töötukassa (lk 2, 9-12, 41). http://tootukassa.adm.ee/upload/File/raamat/tahtpaevaraamat_EST.pdf (01.06.2012) Eesti Töötukassa (2010) Majandusaasta aruanne 2009 (lk 3). http://www.tootukassa.ee/public /aastaaruanne_2009.pdf (02.06.2012) Leetmaa, R., Leppik, L., Liimal, P. (2004). Töötuskindlustus - teooriast ja praktikast. Poliitikauuringute keskus Praxis (lk 9-11, 23, 39-41). http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Tootuskindlustus.pdf (02.06.2012) Nurmela, K, Osila, L. (2011). Trade unions protest against changes in unemployment insurance provision (10.01.2011) http://www.eurofound.europa.eu/eiro/2010/10/articles/ee1010019i.htm (01.06.2012) Osila, L. (2012). Government refuses to reduce unemployment insurance premiums (03.02.2012) http://www.eurofound.europa.eu/eiro/2011/12/articles/ee1112019i.htm (01.06.2012)
kasutatavad ainult vahetu suhtlemise teel. Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 18 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Võrguväljaanne ,,.". (28.02.2009). . [http://stra.teg.ru/library/global/Prognoz/foresight/6]. 2. ... (28.02.2009). . [http://revolution.allbest.ru/marketing/00006220_0.html]. 3. Staroòová, K. 2002. Poliitikaanalüüsi tehnikad ja meetodid. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. 4. Võrguväljaanne ,, Forex". (28.02.2009). . [http://forexuser.ru/?p=18]. 5. .. (28.02.2009). . [http://www.medstatistica.com/articles01003.html]. 6. , . (01.03.2009). . [http://www.edus.ru/169/read23922.html]
ajal näitaja natuke muutus. Investeerimiskohana on Saksa investorite huvi Eesti vastu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Pärast kahte rasket aastat tunnevad Saksa ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus märgatavat tõusutrendi ja plaanivad investeeringuid kapitali ja personali. Majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad aga endiselt soovida. 1.1 Madal pankrotioht Eestis Eesti on vastavalt Euroopa Poliitikauuringute Keskuse hiljutise uuringu põhjal 2011. aastal Saksamaa ja Austria kõrval kolme EU riigi madalaimas pankrotiohus ja parimate majanduslike väljavaadetega. Põhinedes erinevatele indikaatoritele võrdleb Freiburgeri Instituut Euroopa maade võimet välislaenude tagasi maksmiseks ja jagab maad valgusfoori süsteemi järgi: kokku seitse riiki näitab selle järgi rohelist tuld, aga ainult Eesti, Saksamaa ja Austria näitavad kasvavat tendentsi
Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäevane poliitika tegemine.Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 1 Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? 1 Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri.
Policy 2005, 25: 115-135. 29. Kõre, J. 2008. Poliitikakeskselt käsitluselt probleemikesksele käsitlusele Eesti eluasemeprobleemide käsitlemise hetkeseis. Vaateid teelahkmelt. Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika aktuaalseid probleeme Eestis. Toim Rämmer, A. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 103-117 30. Kährik, A., Lux, M., Kõre, J., Hendrikson, M., Allsaar, I. 2004. Eluasemepoliitika üleminekuriikides.. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 31. Laigu, T. 2012. Riik tekitab elukeskkonda. Maja, nr. 3 (73), lk 6-7. 32. Liias, R. 1998. Eluasemekorraldus turumajanduses. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. 33. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2002. Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008. Tallinn. [http://www.mkm.ee/eraldised- arengukavad-ja-aruanded/] 20.11.2012. 34. Merusk, K., Narits, R. 1998
uusboheemlane üritab olla ka nö etableerunud ühiskonna reeglite järgi edukas. Suur osa tänastest noortest Eesti ja IdaEuroopa intellektuaalidest ja loominguliste püüdlustega inimestest üritab neid pooli omavahel kombineerida. Noorteseire projekt (vt ka www.noorteseire.ee) Noorsootöö seiresüsteemi arendamine ja rakendamine (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) • Eesmärgiks selgitada välja, milline on noorte olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes ning millised probleemid ja väljakutsed meie noorte ees seisavad. • Noorteseire on loodud teadmuspõhise noortepoliitika edendamiseks. Noorte eluolu puudutavad uuringud ja analüüsid leiab noorteseire andmebaasi kodulehelt. • Noorteseire annab informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta,
8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks liberaalse arengutee ja on radikaalsem ka võrreldes teiste Euroopa üleminekuriikidega. Eluasemepoliitika põhimõisted. Eluase on osa normaalse ühiskonna liikme inimõigustest ja neid, kes ei ole suutelised seda
politoloogiat, mis uurib ühiskonna poliitilist korraldust, väärtuste ja võimu küsimusi ning riikidevahelisi suhteid, ning avaliku halduse uuringuid, mis tegelevad riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimustega; Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana; Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine keelatud ja salastatud. 5. Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. Argimõtlemine erinevalt teaduslikust on sallimatu, valikulise tähelepanuga, liialt üldistav, põhjendamatu ning pinnapealne. Teaduslik teadmine seevastu on objektiivne, salliv, tõestatav, kontrollitav, täpne ja süsteemne. Ühiskonna- ja poliitikauuringud annavad ühiskonnas toimuvale teadusliku seletuse ning aitavad seda mõista, samuti on oluline see, et uuringud lükkavad tihti ümber laialtlevinud uskumusi, mis tegelikult on valed. 6
omavalitsused peavad tagama abivajajale erinevaid abistavad meetmeid ja toetavaid tegevusi, on kohalike omavalitsuste suutlikkus erinev ning abistamise ulatus ei pruugi olla piisav tegelike vajaduste rahuldamiseks (nt elukoha kohandamise korral, 15 transporditeenuse pakkumisel jms). Vigastatu igapäevane toimetulek sõltub aga just nende kohanduste tegemisest ja kulude katmisest. 2011. aastal SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS poolt läbi viidud uuringust ,,Kohaliku omavalitsuse poolt isikult ja/või perekonnalt sotsiaalteenuste eest tasu nõudmine"2 selgus, et rahapuudusel jäävad sageli osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused või pakutakse neid minimaalsel tasemel (nt loobutakse puudega inimese eluruumi ja sellele ligipääsu põhjalikust ümberehitamisest, piirdudes hädavajalike kohandustega nagu lävepakkude eemaldamine ja vannituppa käetugede paigaldamine).
Journal of Sociology and Social Welfare, 2013, 40(3), lk 105-133. 24. Johnson, R., Browne, K., Hamilton-Giachritsis, C. Young Children in Institutional Care at Risk of Harm: A Review. Traume, Violance and Abuse 2006, 7(1), lk 34–60. 25. Julle, A. Perekondade taasühendamine – tühimik Eesti sotsiaaltöö maastikul. Sotsiaaltöö 2/2010. 26. Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin, H. Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Laste ja täiskasvanute küsitluse kokkuvõte. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2012c. 27. Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin, H. Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Täiskasvanud elanikkonna küsitlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2012a. 28. Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin, H. Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Laste küsitlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2012b. 29. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate haridus. Uuringu aruanne. ESTA sotsiaaltöö koolituse ja
probleemidest. Saadav nii paberil kui ka võrguväljaandjana www.riigikogu.ee. Sotsiaaltöö. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ajakiri, sisaldab materjali sotsiaal- ja tervisepoliitika kohta. Acta Politica. TLÜ Riigiteaduste Instituudi eestikeelne kogumik, mis kajastab väga erinevaid teemasid poliitikateadustes. Tasemelt keerulisem kui RiTo. Saadaval paberil ja RI kodulehel http://riigiteadused.tlu.ee/. Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaanded (http://www.praxis.ee). Lühiülevaated ja mahukad raportid Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitikast, ent ka demokraatiast ning kodanikuühiskonnast. Ministeeriumide ja riiklike ametite (Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Haigekassa, Statistikaameti jne) kodulehed. Nendel leidub statistikat ja ülevaateraporteid oma valdkonnapoliitika arengust. Tavaliselt asub see lingi ,,Uuringud" või ,,Uuringud ja statistika" all. Eesti Panga koduleht (http://www.eestipank
Ettekanne. X Kommunikatsiooni Aastakonverents. Tallinn, 7. mai. - Oja, S. (2010). Mari-Liis Rüütsalu, Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht: ''Kõige kuluefektiivsem turunduskanal e-mail'', URL (kasutatud mai 2010) http://est.best- marketing.com/?lang=est&main_id=156&id=57. - Pruulmann-Vengerfeldt, P. & T. Kalvet (2008). Infokihistumine: interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Praxise toimetised nr 41. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. - Rüütsalu, M. (2010). Autori intervjuu. Tallinn, 31. mai. - Sotsiaalne meedia ON oluline. Eriti firmadele. (2008). URL (kasutatud mai 2010) http://www.kommunikatsioon.com/2008/10/sotsiaalne-meedia- on-oluline-eriti.html. 81 - Tammeoks, K. (2010). Turundus sotsiaalmeedias: eesti ettevõtete kogemus – põhjused, info ja tulemused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. - Tammert, T
tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=887&). 81 Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=969&). 82 Poliitikauuringute Keskus Praxis. Euroopa Sotsiaalfond. (2011). Metoodikaraport. RIIGI- JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE ASUTUSTE KOLLEKTIIVSETE TÖÖSUHETE UURING. Tartu Ülikool. Võrgulehel www.sm.ee (03.01.2012) 83 Tööinspektsiooni põhimäärus (RTL 2010, 80, 11; 29.10.2010, 6) 84 Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal
annaabi.ee 
