Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mootori remondi labor Autode remont Transporditeaduskond Õpperühm: AT-81 Õpilane: Janar Lehtmets Rain Kala Madis Merk Õppejõud: Marko Jets Tallinn 2009 Töö eesmärk: Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilt...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Keermesliited õ.a 2007/2008 Ülesanne 2.1. Terasplaadid (S235J2G3) on ühendatud poltidega ning koormatud tõmbejõuga Ft. Plaatide ristlõike b x mm. Plaadi laiusest lähtudes valime kinnitamiseks i poldi. Koormus on staatiline (püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm. Lubatud tõmbepinge []SeHRt=8,0, kus S = 1,5... 3,0 varutegur. Määrata poltide nimiläbimõõt d ja kontrollida plaadi tugevus tõmb...
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka ...
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestad...
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada. 18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon, tekkis jä...
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Väntmehhanism Õppeaines: Sisepõlemismootorid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori väntmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: O...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _________________________________________________________________________ Harjutustunn...
Tac Mic näide kandekonstruktsiooni osast Asukoht: Rapla, Sadolini Spordihoone Pildil on tegemist spordihoone kandekonstruktsiooni põhi osadega. Konstruktsioon on valmistatud liimpuidust. Kahe detaili kinnitamiseks on kasutatud terasest plaate, mis asetsevad postide sees, antud pildil vasakult teise posti üla osas on seda hästi näha. Terasplaat on kinnitatud kahe posti kokkuhoidmiseks poltkinnitusega (joonis 1). Postil on ka jäik kinnitus vundamendi külge, mille ühendamiseks on samuti liimp...
Tõmbeteimide katsetulemused Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL , A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242 Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine ABS 10 3 30 50 2,6...
Rehvivahetus MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS 2016 Kõigepealt tuleb ajada auto garaaži Seejärel ajad auto tõstukile Võtad rattad alt ära ALGUL KEERAD POLDID ÕRNALT LAHTI, TÕSTAD AUTO KÕRGEMALE, MUGAVALE KÕRGUSELE, ET OLEKS MUGAV VELG ÄRA TÕSTA, ET MITTE ENDA SELJALE LIIGA TEHA. Võtad rehvi maha Algul eemaldad rehvi ilma velge vigastamata montaažipingi küljel oleva abitööriistaga. Vahetad ventiili ära Paned uue ventiili, sest kunagi ei tea kui vana võib vana ventiil olla, seega et kindel olla et rehv ikka õhku pidama jääb tuleb uus ventiil panna Siis asetad uue rehvi veljele Tuleb määrida „rehvi seepi“ rehvi äärtele, et see läheks sujuvalt velje peale ning et vältida rehvi purunemist. Lased rehvidele õhu sisse. Seda kui palju õhku või kui suur rehvi rõhk olema peab, saab teada autodatast, kuna igal autol on erinev. Nii kaua pumpad, kuni käib tavaliselt 1-2 tugevat pauku mis on mär...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keermesliide A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 11.11.2010 1. Ülesanne Valida ääriku mõõtmed ja arvutada poltliide. Andmed Keevisliite mõõtmed 70 mm x 50 mm M = 1872 Nm q = 2,6kN/m = 2600 N/m l = 1,2m Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1....
Kolvirõngaste kontroll ja vahetus Kui mootoritöös esineb suur õlikulu ja summutis väljub sinine suits siis võivad olla kulunud kolvirõngad või klapisääretihendid, klapisääretihendid vahetatakse ilma mootorit mahavõtmata autolt. Kolvirõngad kuidas kunagi. Eksplotatsioonis kulub kolvirõngaste lukupilu liiga suureks ning rõngad võivad ise ka oma pesas loksuda. Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes. Rõnga õigeks pingutamiseks on tavaliselt ülespoole kirjutatud TOP. Et teada täpset rõngaste õiget asendit tuleb jälgida vanasid rõngaid. Kui paigaldatakse vanale kolvile uus rõngas siis puhastatakse eelnevalt vana rõnga soon ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 Riho Rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: AS13 Kuupäev: 15.10.13 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Vastus: Auto töökorras hoidmist, autot lammutamata. Parameetriteks on aja kulu, tööjõud ja varuosade hulk. Nt: õlivahetus filtrite vahetus tulede kontroll pidurite kontroll jahutusvedeliku kontroll osade ehk detailide määrimine 2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Vastus: Detailide osaline või täielik töö lakkamine mis pärsib auto kasutamist. Rike aga os...
Mootori lõplik koostamine Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koos...
KORROSIOON! Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall an...
Tartu Kutsehariduskesus AUM13 Siim Lõhmus Autokere ja sisustuse osandamine, koostamine Kinnitusvahendid Iseseisevtöö Tartu 2013 Mutrid Kuuskant mutter (Hex ja Heavy hex) - kasutatakse seal kus ei ole vaja et mutter ennast fikseeriks Nailon stopperiga mutter (Nylon insert lock) kasutatakse kohtades kus on vibratsioon, nailon rõngas fikseerib mutri Madal kuuskant mutter (Jam ja Nylon insert jam lock) Kasutatakse seal kus kinnitus pind on väike ja stopperiga mutrit kasutatakse seal kus on väike kinnitus pind ja vaja mutter ära fikseerida Liblikmutter (Wing) Kasutatakse kiirühenduste kohtades Kübarmutter (Cap ja Acorn) Kasutatakse selleks et nähtav ühendus oleks ilusam Kraega kuuskant mutter (Flange) - kasutatakse seal kus poldi auk on ovaalne või suurem Nelikant mutter (Square) Kasutatakse kuskile pessa pan...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus: Antud: Terasleht S235 [S] = 1,5 l 900 mm - 5 mm F 5,6 kN h 300 mm 1 - 10mm ( karpprofiili seina paksus) Poldi tugevusklass 8.8 Vaja leida õiged poldid ning leida a, b, t mõõtmed 2. Lahenduskäik Koostan keermesliite koormusskeemi, kõik jõud koondatakse liitse tsentrisse : Konstruktiivselt valin a- 200 mm Koormus F jaotub ühtlaselt sümmetriliselt jaotatud poltide vahel. Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik F 5,6 FPõik = = = 1,4kN i 4 Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M= iFm r M = FL= 5,6*0.9 =5,31kNm Jõu Fm jõuõlg r 2 2 ...
Tallinna Tehnikaülikool Masinaelemendid I Üliõpilane: Oliver Saare 112611 Teostatud: Õpperühm: MATB33 Variant : A = 1, B = 1 Töö nr. 2 OT: KEERMESLIITMED Töö eesmärk: Arvutada liide Töövahendid: joonis, tabelid (ruukki) (poltide läbimõõt ja pingutusmoment). Ülesande andmed Konsooli materjal : teras S235 (EN 10025)Koormus F staatiline, Poltide koguarv z = 8 Konsool kinnitatakse kolonnile poltidega (avas lõtkuga) A 3 l, mm 600 , mm 7 B 1 F, kN 12 UPE, INP 180 Ruukki tabelist võetud UPE ja INP profiilide andmed UPE 180 h, mm 180 b, mm 75 INP 180 h, mm 180 Ülesande lahendus Koormusskeem- Koormusskeemi on kõik mõjuvad j...
PRESSLIIDE on liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme p...
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioo...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Keermesliide A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Valida lõtkuga ja lõtkuta poldid ning leida a, b ja t mõõtmed. Karpprofiili number (U-nr), koormuse F ja koormuse F õlg l väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. F = 7 kN l = 1000 mm U = 350 (1 = 15 mm; h = 350; b = 100; S235JR) = 5 mm Lahendus 1. Joonis 2. Ülesande lahendus Valin a konstruktiivselt vastavalt U profiili laiusele. Kuna tegemist on U35...
SISUKORD PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Pneumaatilised tööriistad PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE TÖÖVAHENDID KASUTATUD ALLIKAD 1 PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Elektrilisteks tööriistadeks nimetatakse tööriistu, mille elektriallikana kasutatakse elektrimootorit. Elektrilised tööriistad on kerged, mugavad ja kiirendavad oluliselt tööd, mistõttu kasutatakse neid tihti. Elektrilised tööriistad ei talu ülekoormuseid ja niiskust ning nende kasutamisel tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Mõningatel töödel on elektrilised tööriistad asendamatud. Põhilised elektrilised käsitööriistad: Nurklihvijat ehk ketaslõikurit kasutatakse lihvimiseks ja metalli lõikamiseks. Elektritrelli kasutatakse aukude puurimiseks. Elektrilised plekikäärid lihtsustavad pleki lõikamist. Taldli...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A-3 B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Mahb32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] ...
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Et kõik oleks õigesti arvutatud, välja mõõdetud ja sobiks ja töötaks omavahel... Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb väga-väga-väga paljudest komponentidest. Paha lugu... Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(t...
Õlitussüsteemi tehniline hooldus Tänapäeva mootoritel vahetatakse õli ja õlifilter diislitel 15000 ja ottomootoritel 20000 kilomeetri järgi.Kuid mitte harvem kui kord aastas.Õlivälp ei ole alati ettekirjutatud vaid see sõltub mis tingimustes auto sõidab(linnasõit, haagisevedu, mägedes sõit, talvesõit jne).Kui mootor on varustatud turbolaaduriga siis peab olema täissünteetiline õli.Tavaliselt on kõigis hooldusvihikutes antud täpne õli mark.Õlivahetus toimub sooja mootori korral, et vana õli paremini väljuks, alati vahetakse koos õlifiltriga.Paljudel autodel tuleb eemaldada karterikaitse, õlikork keeratakse spetsiaalse võtmega, õlikorgi vastaspool on magnet ja sellelt tuleb eemaldada metallipuru.Õlifiltri vahetamisel kasutatakse lahti keeramiseks spetsiaalset võtit, õlifiltrit ei panda õlisse. Need õlifiltrid millel on vahetatav element eemaldakse kaas, siis element ja siis puhastatakse filtrikorpus seest.Mõne filtri e...
PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõl...
Kool Grupp Sinu Nimi Autode jõuülekanded Iseseisev töö Juhendaja: nimi 1 Sisukord 2Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja?.............................................................3 1Sidur......................................................................................................................... 4 1.1Siduri ehitus....................................................................................................... 4 1.2Sidur libiseb........................................................................................................ 4 2Käigukast.................................................................................................................. 5 3Peaülekanne............................................................................................................. 6 4Diferentsiaal.......................................................
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, frees...
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühen...
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
Konstruktsioonide montaaz -On industrialiseeritud ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest. Trantsporditöö On konstruktsioonide kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks laoplatsile. Ettevalmistustöö Konstruktsiooni kinnitamine tropi, traaversi või konksde külge, samuti varustamine töölavade ja seadmetega konstruktsiooni rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks Montaazitöödest On konstruktsiooni haaramine tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutune ja lõplik kinnitami...
Mootoriplokk Mootoriplokk (engine block, block) on mootori kõige suurem osa, mille külge kinnitub enamus ülejäänud juppe ja mille sisemuses suur osa tegevusest aset leiabki. Plokk on enamasti valmistatud kas malmist või alumiiniumisulamist. Klassikalistel muskelautodel kasutati peaaegu eranditult malmplokke (iron block), mis olid odavamad ning vastupidavamad. Alumiiniumplokke kasutatakse rohkem tänapäeva mootorites, näiteks Chevy LS1, mis liigutab alates 97. aastast Vette'i, 98. aastast Firebirdi ja Camarot. Eeliseks on eelkõige väiksem mass ning mõnedele eriti tõsistele vendadele see, et alumiiniumplokki tekkinud auke on märksa võimalikum parandada, kui läbi raudplokki lööduid. Ploki üheks omaduseks on see, kui suurt mootorit tema sisse ehitada võimalik on, s.t. kui suur maksimaalne silindri läbimõõt, mida on võimalik plokki puurida, ilma et silindrite seinad liiga ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Koostaja nimi AT-207 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Praktika aruanne Juhendaja: Tartu 2009 LISAD Lisa 1 Olen koostanud aruande oma praktikapäeviku alusel iseseisvalt praktika juhendi alusel. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Tartus, " .... "........................ 2008 .a. Oma enda...
Kodutöö nr 2 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keermesliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 01.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkava...
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt JALGRATTA- JA KANUUMATK Erinevad matkatehnikad Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 1. MATKA ÜLDINFO Matka pikkus 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk). Piirkonna kirjeldus ja põhjendus Piirkonnaks on Otepää, sealne mets ja jõed-järved. Valikuks osutus Otepää, sest seal on juba olemasolevad sobiva pikkusega matkarajad, mida läbimine pakub erinevaid katsumusi ning loodusvaateid. Lisaks kanuumatk on juba eelnevalt paketina valmis ning pakkuja on nõus seda muu matkaga (sel juhul rattamatkaga) siduma. Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk ...
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapet...
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 2 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Põikkoormatud keermesliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 18.02.17 P.Põdra Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida t...
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD ...
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mu...
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...
Sergei Dikarev MARETJALID LENNUKIEHITAMISEL REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21(B) Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 23.03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium...................................................................................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID......................
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
annaabi.ee 
