Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski, kellel oli Gounoud´iga loomelaadilt palju ühist, pidas Gounoud´ esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süngusest. Ma ei oleks arvanud, et oskan ooperit nautida, sest nooremana ooperit kuulates ja vaadates ei pakkunud see mulle üldse huvi. Kuid
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu.
arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). 6/ Muistend Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. 7/ Vanasõna Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Näited: Käbi ei kuku kännust kaugele. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Võlg on võõra oma. 8/ Kõnekäänd Kõnekäänd on piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks. 9/ Mõistatus Mõistatus on teadlikult konstrueeritud väljendus, mille tähendus pole selgesti arusaadav (kuid on konstrueerijale teada), ja
NT: ... KULLASE VALGUSEGA OLED SA, SINITAEVA SILM! PEAMISELT SELLEKS,ET ISELOOMUSTADA TEGELASI,NENDE MILJÖÖ KÄITUMIST JA AUTORI MÕTTEID. EEPIKA VÄIKEVORM. ISELOOM.LÜHIDUS,NAPP SÜNDMUSTIK,DETAILNE MINIATUUR SÕNASTUS,LÜÜRILINE MEELEOLU,POEETILISUS. NT: L.KOIDULA ,,TALVINE METSASÕIT" KIRJANDUSTEOSE TEGELASE MINAVORMIS ÜKSIKKÕNE KAS MONOLOOG JUURESOLIJALE VÕI OMAETTE. NT: J.SMUULI ,,MUHU MONOLOOGIDES" MUISTEND RAHVALUULE LIIK -LÜHIKE,HUMORISTLIKU VÕI NALJAND SATIIRILISE SISUGA RAHVAJUTT. VALDAVALT TÕSIELULINE.
Utrillo mõjutasid teda impressionistid ja postimpressionistid, sellepärast on ta võrreldes teistega rohkem seotud modernistliku kunstiga. Linnavaated, maalimisviis kuivem õhuvaesem ja joonistuslikum, erksad ja kaunikõlalised värvid. SÜMBOLISM 1880-ndad Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küü...
ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum Miniatuur-iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus Muinasjutt-pajatab väljamõeldud sündmustest: imemuinasjutt-hea võidab kurja tänu imeesemele; loomamuinasjutt-loomad asendavad inimesi ja neid kujutatakse iseloomudele vastavalt; tõsieluline muinasjutt-tegevus areneb tavaelu raamides; Seadused- kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud Muistend-sündmustik on seotud kindla koha, aja, tegelaste või sündmustega: tekkemuistendid-sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise
ja sümf.ork, tegi Boulez 30 aasta jooksul korduvalt uusi versioone. Veel teoseid: "Messagesquisse" (1976, pealkiri tõlkimatu: sõnum+eskiis) soolotsellole ja 6 tsellole, "Notations" algselt 12 klaveripala, 1978. a. 4-st esimesest teosed sümf.orkestrile, "Dérive" (1984, tõlk. kõrvalekalle) instr.ansamblile, "Mémoriale" (1985) flöödile ja 8 instr-le. Boulez ise on sõnastanud oma muusika ideaali organiseeritud deliirium. Ühelt poolt poeetilisus (Debussy, Messiaen), improv.laadsus, postekspressionistlik väljendus (Berg), teiselt poolt ratsionaalne komp.tehnika, ülim korrastatus kõigis teose komponentides. Need kaks aspekti on tihedalt seotud. Tema muusikaline mõtlemine kulgeb lineaarselt, meloodiliselt. Meloodika on väga ornamenteeritud, sageli keerutab ühe noodi või nootide grupi ümber. Temaatiline materjal koosneb meloodilistest `rakukestest' või `zestidest' (sarnaselt hilise Weberniga)
Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Karl Ristikivi ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku"). Vanasõna on üks rahvaluule zanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 48-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu. Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised (16.17. sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega
rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules. Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei
ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi, põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette. Muinasjutt- rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nede iseloomudele vastavalt.
lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt
Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Mingis mõttes võime Uutmaa (ja muidugi mitte ainult tema) sõjajärgsete aastate loomingut vaadata kui omamoodi kompromissi kunstniku enda tahtmiste ja esitatud kunstipoliitiliste nõudmiste vahel. Ent kuidagi ei saa väita, et see kompromiss oleks olnud sedavõrd suur, et oleks varjutanud kunstniku ande. Meie nõukogudeaegsed kunstiteadlased on väitnud, et Uutmaa viiekümnendate aastate esimese poole töödes
Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik'' Tema uusromantismi põhiteemad olid tundeelu rõhutamine, stiili poeetilisus, mõtte- ja tundeelu väljenduse täpsus. Päritolu: Tõenäoliselt oli ta vanaisa poolt liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?"
õukonnas, et miski tema tööd ei segaks. Viimastel eluaastatel elas Schubert majanduslikust olukorrast tingituna oma sõprade juures, ta oli koormatud ning kirjutas traagilist muusikat. 1828. aastal haigestus tüüfusesse ning 19. novembril suri. 2.2. Looming Franz Schuberti looming on romantiline, lüüriline, hingestatud ning rahvuslikus võtmes. Schuberti laul kujunes saksa klassikalise luule alusel. Omane on meloodilisus, poeetilisus, üldmõistetavus ja realistlikkus. Müstika maailm ning fantastika jäid talle täiesti võõraks. Schuberti loomingus võib märkida rea suundi: esiteks laulu ja klaveriminiatuuri suund, teiseks sümfooniad ja instrumentaalteosed, kolmandaks koori- ja lavamuusika. Ajalukku on läinud eelkõige laulukirjutajana, kuid oli ka esimese romantilise sümfoonia autoriks. Seetõttu peetakse Franzi esimeseks tõeliseks romantikuks. Vokaalteostest üle 600 laulu, enamus Goethe ja Schilleri tekstidele
Ühend vana+sõna on väärtustatud kasvõi «vana» tõttu, st minevikku kuulumisest tingituna. Lisaks juba mainitud vana tarkuse vahendamisele saab vanasõnakasutaja - näiteks poliitik - ka rahvamehe rolli; kuigi laenulise loomusega, tunduvad vanasõnad kuuluvat meie rahva sfääri. Seega püüab poliitik paista rahva hääle kuuldavakstegijana.(R. Järv ,,Vanasõna ei ole varnast võtta")1 Vanasõna tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja didaktilisus. Peale lühiduse on vanasõnades taotletud ka kontsentreeritud sõnastust. Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest)
muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H.Chr.Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: "Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.". Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja
Teiseks püüab Koort vastandada oma loomingut rahvusliku omapära teadliku rõhutamisega kosmopoliitilise modernistliku kunsti rahvuslikule nihilismile. Kolmandaks, Koort vastandab oma sarja kitsarinnalistele natsionalistlikele tendentsidele, rahvusromantilise suuna esindajatele, kes tuletasid rahvusliku vormi mehaaniliselt ja otseselt talurahvakunsti vormielementidest, langedes sealjuures primitiivsesse stilisatsiooni ja lihtsustamisse. Sarja tööde kõige suuremaks väärtuseks on poeetilisus, romantiline muinasjutulisus. Sarjas elab rahvaluule, rahvaeepose vaim. Seeria ühed paremad skulptuurid on ,,Eesti taat" ja ,,Piibumees". Vaatamata seeria üksikute tööde erinevale väärtusele on mainitud teoste sari Koorti tähtsamaks panuseks eesti rahvuslikku kunsti. Sisu ja vormi ühtsus, kindel ideelis-kunstiline kontseptsioon, üksikute peade lõpetatus ja kompositsiooniline selgus kõik need koorti talendi parimad jooned kehastuvad selles seerias. 1921
Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki miljöökirjeldusi kasut. kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Miniatuur - eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest
endine usaldus taastus. Bella ei püüdnudki enam väljst kombekust säilitada ning külastas Marci ateljees. Mõne aja mõõdudes nad ka abiellusid. Abielu toimus 25. juulil 1915, Rosenfeldide saalis. Rõõmuhõisetest oli asi kaugel, mõlemad perekonnad silmitsesid teineteist külmalt. Kuid sellest koolimata kujunues abielust liigutav armastuslugu. Bella tahtis saada näitlejaks ning valmistus selleks juba keskkoolipäevil. Ta oli erakordselt võluv naine, kelle tundeline temperament ja poeetilisus harmoneerus täiuslikult Chagalli omaga, nende kolmekümne abieluaasta jooksul jäi naine mõtlevaks peaks. Bella suutis oma peensuse, kannatlikkuse ja otsustusvõimega juhtida meest niisama kindlalt nagu pihiisa oma koguduseliiget. Chagall läks revolitsioonilise liikumisega kaasa. Marc oli nii närviline, ahistatud ja pinge all, et ei saanud enam töötada. 1917 taheti teda määrata kultuuriministeeriumisse kunstielu juhtima
meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. 10 Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu)
süzeestruktuur; sotsiaalne funktsioon. Üleminek harjumuspärasest situatsioonist tundmatusse. 34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. Vanasõnaga tegeleb parömioloogia. lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või - jutuga lühike. Allvormid: vanasõna modifikatsioonid – õmbertegemine, põhi ideeks pole enam õpetamine,vaid vaimukus nt Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas või häda ajab härja raevu. Vellerismid: ütlused vormiga A ütles B kui juhtus/tegi C nt Palju kisa vähe villa ütles kurat, kui pügas siga, eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu posti. 35
Tartu 1997, lk. 149; 168-171; Mall Hiiemäe. Kodavere pajatused. Tallinn 1978, lk. 51-62.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.7. Sünkretism Sünkretism rahvaluuleteaduses tähendab: kunstiliikide põimumist (näiteks: regilaul on nii luule, muusika kui ka esitus koos ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit) pärimustekstide funktsioonide põimumist (neis tekstides on koos nii usundilisus, poeetilisus kui ka tavaelu teate edasiandmine jms. Ei saa väita, et rituaal on ainult usundiline toimimine, ja ei saa ka öelda, et regilaulus või vanasõnas on peidus vaid poeesia. (Vt ka: Ülo Tedre. Sünkretism rahvaluules. -- Keel ja Kirjandus nr 7, 1983, lk. 337-341.) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana.
Sa arutu, nimetu mees"! Kes karjus ,,ma kõike võin"! Nii selged piinad su silmade ees, et taltub hulluse võim. Sina, looduse kroon- läks nuttes, rentslis su troon. Modigliani maalis 19161917 aastatel umbes 30 aktimaalist koosneva seeria. Tema aktide poeetilisus ei peitu üksens soojade , ihulike ja helendavate värvide sünteesis, vaid ka selles värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette
Järjekindlalt viljeles seda näiteks Evi Tihemets.Valge kuninganna-julge ja leidlik,samas õrn ja uje.Üheks silmapaistvamaks nõukogude graafikuks kujunes Vive Tolli-esmajoones söövitustehnika meister.Vaskjala silla piiga-iseloomustab hästi kunstniku sageli muinasjutumaailmast ainet leidva fantaasia suunda ning tema loomingu mõnigi kord etnograafilist motiivistikku töötlevat kujunditemaailma.(Olemuslik on muinasjutulisus ja poeetilisus).P.Ulas on seevastu oma loomingus märksa teravam,kaasaja eluprobleemidesse tungida püüdev,mehine ja julge.Oskab luua mõjuvaid kujundeid. 1960 aastate graafika ilmet aitasid kujundada veel teisedki graafikud-Günther Reindorff,Aino.Bach,Richard Kaljo,Märt Laarman jne. Skulptuuris oli kaalukas osa keskmise ja vanema põlvkonna tegijatel.Noori kujureid astus kunstiellu märksa vähem kui maalijaid.Vanema põlvkonna kujurite hulgast oli keskse tähtsusega Anton
6. LAGERLÖF, UNDSET, PEATEOSTE PÕHIPROBLEEMISTIK Lagerlöf Gösta Berlingi saaga kurjuse ja headuse võitlus, headus võidab. Jeruusalemm põhikonflikt johtub vastuolust kodukihelkonna ja Jeruusalemma vahel. Nils Holgerson- töö austamine, looduse ilu, loomade ja lindude armastamine. Hüljatu- sõjavastasus. Triloogia Löwnsklodi sõrmus, Charlotte Löwensköld, Anna Svärd armastuse tähtsus. Undsted ilustamata kujutamine. Uusromantiline poeetilisus ja süüvimine tegelaste hingemaailma. Oluliseim teema naise armastus , mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmed siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. ,,Jenny" tema kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutav romaan. ,,Kristiina Lauritsatütar" naise ürgne elujõud, haprus, armastus. Naine on kodu ja elu sümbol. Üle aegade kestev tundeühisus. KURISTIK RUKKIS Kuristik rukkis"
8.raamat. Sinuhe ei karda midagi, kuna temaga on Minea. Sinuhe ei taha, et Minea lahkuks tema juurest. Kreeta kirjeldus. Kreeta kultuuri omapärasused.Härjade võistlus. Sinuhe ja Minea tahavad salaja abielluda. Kaptah kuulas neid pealt. Suur surnud elukas. Minea surm. Sinuhe joob end uimaseks. Vanasõna see on üks rahvaluule zanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 48-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu. (lk.288) Härg see on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis. (lk.290) Kuningas - see on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav
meie eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus. See moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tehnika kaks tähendust. Techne esialgne tähendus poeetilisus. Tehnika instrumentaalsus eeldus kausaalsuse vältimiseks, seadmed tehnika kui seade- stu. Avaldub hermeneutiline lähenemine. Heidegger läheb tagasi antiiki ja otsib, mis see sõna tähendas. Kr. Keeles looming, ladina k. instrumentaalsus. Keskaegne puusepp on Heideggeri meelest tehnika alla kuuluv, aga hüdroelektrijaama projekteerimine ja ehitamine mitte. Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema. Inimene mõtleb endale vajaliku
kõnekeeles üle 10%, aga reklaamikeeles mitte). Reklaamikeeles on palju imperatiivi. Ajalehereklaamides on sina-vorme üle 5%, teie-vormid vähem sagedased. Televisioonis esineb imperatiivi tunduvalt rohkem. Teksti kvalitatiivsed tunnused näitavad reklaamikeelele iseloomulikke jooni. Reklaamikeele üks eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev, silmapaistev. Reklaam võib olla kas sisuliselt erinev või vormiliselt erinev. Poeetilisus ja riim teevad tarbija reklaamile vastuvõtlikumaks, tihti ka naljad jäävad meelde, „kummitama“. Toote nimi või kõla võivad jääda pikalt kõlama, näiteks Kyyrix on tähenduse poolest koristamisega seotud, tegu on koristusfirmaga. Kõige enam kasutatakse alliteratsiooni. Reklaamide koostajad lähtuvad sarnasuse vaatepunktist: hävitada konsonantide kordamine. Eesti reklaamikeeles väga levinud, sest on lihtne moodus.
tamist, vaid nende sidemete jätkamist iseäralikul viisil. Sommeril on see eriti selgelt Uku Masingu viisil. Lauri Sommer elab vahelduva eduga Võrumaal ja Tartus, Viljandis üles kasvanud. Isa töötas Jämejalal. Tema luules on omaelule viitavust. Kasutab vahelduva eduga murdekeelt. Keel ja koht on Sommeril kindlasti seotud, kuidas keel hakkab kohaga koos mängima. y-täht on luules, mis on Uku Masingult üle võetud. Hiljem on näha, kuidas tema loomingus Uku Masingu poeetilisus taandub. Asemele tuleb proosapärane, käega katsutavam, lihtsam maailm. Müstiline tendents jääb alles. Luules veel: Ilus keel, aga ka natuke hämara võitu ilus kujundilisus. Tema luules on tunda lapselikult naiivset ja enesekindlat mängurõõmu. Samuti on tal värsse kirjutades õnnestunud pühkida oma mälutahvlilt suur hulk täiskasvanud inimese elukogemust. Sõnad muutuvad tema jaoks sageli pigem mänguklotsideks, ta kogub neid,
ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. miniatuur eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Näiteks Lydia Koidula (18431886) "Talvine metsasõit" või Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Poiss ja liblik". minnesinger armastuslaulik, kurtuaasne luuletaja keskaegsel Saksamaal. miraakel keskaegne draama, mille sisuks on apostlite ja jumalaema imeteod. Miraaklitesse on põimitud rohkesti legende, need sisaldavad ka seiklusmotiive ja fantastikat. Näiteks prantsuse kirjanik Rutebeufi (umbes 12481285) "Miraakel Theophile'ist" kujutab inimese lepingut saatanaga, s.t
Algab I MS ja ta puhkus jääb pooleli. On uuesti Soomes, mobiliseeritakse, kuid mitte rindele teeb kirjatööd. Pöördub üsna pea Eestisse tagasi. Ilmusid ka luuleraamatud ,,Ohvrisuits" 1920 armastusluule, ,,Lapse sünd" 1922, ,,Kõik on kokku unenägu" 1922. Suitsu ajal kogu Euroopa vaimustus F. Nietzschest, tema filosoofiast > jumalatapja. Inimene võib justkui kõike teha, miski/keegi ei keela. Kuid Suits kogu tema filosoofiat omaks ei võta, talle meeldib just mõne Nietzsche teose poeetilisus, vähem sisu. Esimed luuletused 1899st aastat. Katsetab ka novellidega, jääb luule juurde. ,,Elutuli" on esikkogu. Parasjagu lootust andev, rõõmustav aeg, oli Venemaal revolutsioon, loodeti vabadust. See on 79 optimistlik, hoogne luulekogu. 43 luuletust. 6 nendest on Eino Leino tõlked. Tiitelluuletus ,,Elutuli", kus on sümbolit, elutuld, kasutatud elule mõtte andmisena
võtluse teema on «Tasujas» saanud haarava, ajalooliselt konkreetse käitluse, julge ja ilma mingisuguste kompromissideta lahenduse. Milliseid subjektiivseid kiindumusi kangelasel ka ei oleks --vaenuliste leeride vahel ei saa olla kokkulepet, ei saa olla isiklikku õne, kuni pole vabaks saanud rõutud rahvahulgad. «Tasujat» iseloomustab üev revolutsiooniline romantika, mille aluseks on reaalne elutegelikkus ja rahva vabadusvõtluse paatos. Jutustusele on omane süav poeetilisus ning ütlasi nii kujude kui südmustiku ja väjenduslaadi teatav poeetiline stilisatsioon, kõge teisejägulise ja väemtätsa hügamine, kogu täelepanu koondamine kesksele, peamisele, mis annabki jutustusele tema ereduse ja haarava dramatismi. Ka kompositsiooniliselt on «Tasuja» iseäasuseks, et otseselt nädatakse ainult toimuva südmustiku kõge olulisemaid sõmpunkte, sageli üna pikki ajalõke vahele jätes.
annaabi.ee 
