Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis......................................................................................................................
Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevitš Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi loominguaastatel kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha
9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
audentset rahvalaulu, kuigi tema helikeelega, mis iseloomustab inspiratsioo-niallikateks on olnud suurepäraselt sealset rahvast. eepos, runolaul ja loodus. · Lemmikuteks väikevormid: · Loomingus valitsevad eeskätt laulud, klaveri- ja orkestripalad. suurvormid. · Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades. · Rahvuslik looming. · Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti. · On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme. · Romantilise loomusega, armastasid loodust, vaikust ja rahu. · Naised mängisid nende eludes suurt rolli. · Märksõnad: programmilisus, dünaamilisus, jõulisus. · On jätnud sügava jälje riigi muusikasse.
sündis rootsi keelt rääkivasse perre õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 abiellus 10. juunil 1892. aastal Aino Järnefeltiga abielus 65 aastat ja neil sündis kuus tütart omantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis Looming loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat kirjutas ka sümfoonilisi poeeme, orkestripalu, süite palju eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid üle 100 pala vokaalile ja klaverile tuntuim teos "Finlandia" Looming Kasutatud materiaalid https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius https://media.sandiegoreader.com/img/photos/2016/01/14/sibelius2-ba0 cd06db0302874832086c95cdc7c2124907d9e_t658.jpg?ff95ca2b4c25d2d 6ff3bfb257febf11d604414e5 https://static.thousandwonders.net/Sibelius.Monument.original.8425.jpg
(lk 78 ) Põnevatest seiklustest ja ajaloost said värsid. (lk 65, lk 76) Byron nimelt leidis aga oma eksootilisuse näiteks Kreekast. (lk 127) Byroni loomingut lugedes ei saa märkamata jätta poeedi looduseihalust, mis esineb väga tihti. Hoogne värss, priiusejanu, põlgus aristokraatia ja võimuiha vastu, looduse ülistamine ja eelkõige suured tunded need teevadki Byronist romantilise poeedi. Tsitaadid raamatust ''Luuletusi ja poeeme'' George Gordon Byron Tavaformaadis ja kõvas köites raamat. 214 lehekülge. Eesti Riiklik Kirjastus 1957
· Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. · Sakslaste seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. · 1917. aastal asutati dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. · Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. · Dada suubus 1920. aastate alguses sürrealismi.
2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5- 2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad)
ning puänteerib otsesõnaliselt sonett "Meistrile", mis peab silmas Ch. Baudelaire'i loomingut. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alveri edasises loomingus leiame esikteosest tuttava "valge varese" tüübi uuesti lühipoeemis "Ulla". Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Selles on väikekodanlik tüüp, kelle juhtmõtteks on: "Miks ei tohi õilis härra vahel toimida kui suli". Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. 1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata
abielluda kuid sai korvi. Samal ajal ebaõnnestus Leningradis tema stalinlikku bürokraatiat kritiseeriva näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Pettunud nii isiklikus kui avalikus elus sooritas Majakovski 1930. aastal Moskvas enesetapu. Teosed Esimene luuletus kirjutas ta ajakirjas "Porõv" 1913 a. ilmus esimene raamat "Ja" ,,Armastan: kolm poeemi." ,,Ameerikast." ,,Lutikas; Saun: näidendid." ,,Luuletusi ja poeeme." ,,Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga."
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
armastus (enamasti õnnetu armastus). Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse ballaadis dialooge ehk kahekõne.Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. Poeemid muutusid populaarseks romantismi ajal. Neid kirjutasid näiteks George Gordon Byron, Robert Burns, Eesti kirjanduses on poeeme kirjutanud Betti Alver ("Lugu valgest varesest") jne.
Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900- Sibelius abiellus 1892 aastal Aino Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha. Sibelius kirjutas 7 sümfooniat(1899-1924),viiulikontserdi(1904),legende,sümfoonilisi poeeme,kammermuusikat,klaverikompositsioone,koori- ja soololaule jne.Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud : Finlandia , Kurb valss(Valse triste), viiulikontsert , Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen.Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926)
ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused kodumaa saatuse le ning viimased kogud, mis on ilmunud vlismaal, pab autor silitada rahva mttelaadi ja videlda ebajumalatega. Luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Koorvik (1920), Hbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit vrsid (1924), Rnikivi (1925), Maarjamaa laulud
Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeemidest ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. JÄTKUB. Tal oli 29 mahukat romaani 3 köidet “Šotimaa ajalugu “ (1829) Tal oli huvi Šotimaa vastu kuni tema surmani. TÄHTSAMAD TEOSED W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose’i legend", "Ivanhoe",
esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks.. Mõned Teosed "Ankruhiivaja" (1962) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Kogutud luule" (2005) Tõlked "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused 1966: Juhan Liivi luuleauhind 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk 2007: Põhjatähe orden (Rootsi) Siin oled kasvanud. Tasasel maal… Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks
4.Schumann- Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10
eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lojaalsed oma isandale ja talle ustavusvande andma. Sellega kindlustas rüütel enda ja oma perekonna au. Reeturlikuks peeti oma isanda hättajätmist lahinguväljal. Samas röövisid rüütlid linnu ja põletasid külasid. Ja ka inimelude suhtes olid nad hoolimatud. Nad olid tugevalt pühendunud ristiusule. 13. Saj hakkasid nad kirjutama romantilisi poeeme oma südamedaamidele. RELVAD Relvade areng kiirenes 12-13 saj. Mõjutasid: ristisõjad, linnade kasvamine ja kaitse vajamine. Sõdimine, turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Sellepärast pöörati läbi kogu keskaja relvadele suurt tähelepanu. Relvad olid keskajal eelkõige võitlusvahendid, kuid nad tähistasid ka sotsiaalset kuuluvust: mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks, samas kui relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu
Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool on muusikalise suunaga riiklikkutseõppeasutus, olulisim muusikaõppeasutus Lõuna-Eestis. Elleri Muusikakooli on 1919. a. Eesti Helikunsti Seltsi poolt asutatud Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. 1971. aastast kannab kool Heino Elleri nime. Asub Tartus Lossi 15 Looming Ligi 300 teost: 3 sümfooniat, 3 sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisis pilte ja üheosalisi teoseid Tema stiilis oli impressionism, ekspressionism ja rahvuslikku koloriiti, mis oli omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega Tuntumad teosed "Kodumaine viis" "Koit" "Videvik" "Kellad" "Männid" Muusika https://www.youtube.com/watch? v=pWK7Fg3cGQA https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4o https://www.youtube.com/watch? v=jN09AJO7Kks https://www.youtube.com/watch?v=unDZEC3HrVU https://www
5) Ajalooline romaan sai alguse sotimaal väikses külakeses, mida hakkasid külastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema
Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas samal ajal kiidulaule imperaator Anastasiosele ja ka erinevaid retoorilisi ülesandeid, mis hõlmasid endas Euripidese tragöödia stseenide kirjeldusi ja sketse Aphroditest, kes leinas Adonise järele. Kuuenda sajandi lõpus kogus ja muutis advokaat, poeet ja ajaloolane Agathias erootilisi epigramme sama külma rahuga, nagu kristlikke ja isegi paganlikke poeeme. Ignatios, Tarasiose õpilane, kaasajastas Platoni dialoogi ikoonide teemal oma teoses ,,Life of the Patriarch Nikephoros," mis on nutikalt põiminud kristlikku ja klassikalise kirjanduslikkuse meetodid. 2) Nimeta viis erinevat võimalust hellenismi tähenduse selgitamiseks Bütsantsi kontekstis (eelkõige katkendi lk 184186 põhjal). Hellenismi võib Bütsantsi kontekstis tõlgendada geograafiliselt Kreeka mandrialana. Selline
Sõjategevust polnud koguaeg ja seepärast peeti turniire, kus oli ka palju hukkunuid. Haridus ei olnud aadlite jaoks tähtis ning raamatutarkuse õppimine polnud neile kohane. Sageli oldi ka kirjaoskamatud ning mõisate majandamine jäeti mõisavalitsejate hooleks. Naistesse suhtuti hästi, kuna tähtis oli meeldida oma südamedaamile või näidata oma oskusi sõdimise vallas. Noored rüütlid demonstreerisid ka oma mehisust daamidele. Kui 13. sajandil hakati looma romantilisi poeeme, siis seal ülistati kõrgest soost daame, keda nad kunagi ei saanud omale naiseks võtta. Võrreldes tänapäevaga, on näha palju ühiseid jooni, mida rüütlid täitsid või millised nad olid. Haridus on muutnud tähtsaks ning sõdimist pole peaaegu et üldse. Sõdimine ja maadevallutamine oli ilmselt tähtis rüütlite ajal, kuna nende jaoks oli tähtis usk, selle levitamine ja uute valduste haldamine, mida tänapäeval enam ei kohta.
Ta esineb parlamendi lordide kojas kõnega Iiri rahva vabaduse kaitseks. Ta taunis oma kõnes sotsiaalset ebavõrdsust ja ülemkihtide rikutust. See kõne tõi talle arvukalt vihamehi. 1815 ta abiellub ja tema isiklik elu ei läinud nii nagu ta lootis ja 1815 ta abielu lahutatakse. Lisaks sellele, et tema abielu ei kestnud kaua tekitas tema isiku ümber suhted oma poolõe Augustaga. 1816 otsustab ta Inglismaalt lahkuda ja minna ära Itaaliasse. Sellel ajal valmib tal rida nn ida-poeeme. Valmib rida poeemide sarju 1813-1816. See poeemide tsükli nimetus on tinglik ,,Ida-poeemid" sest poeeme ühendab eksootiline temaatika. Ta ei räägi ainult idamaade temaatikast vaid pöördub ka lõunamaade poole. Byron vastandab nendes poeemides kogu Euroopat ja idamaa temaatikat. Ta vastandab teistsugust elutunnetust. Just nendest nn Ida-poeemides võttis selgema kuju ka Byroni romantiline kangelane- see kangelane oli uhke üksik mässaja. Lisaks veendunud
valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme · Tõeline rüütel= head kombed, vapper, nõus end ohverdama · Rüütli kõrgeim väärtus tema au Turniir · harimatute ülikute toores meelelahutus · treening ja ettevalimstus sõjaks · võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid · tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine)
Püüti luua selge ülesehitusega teoseid, mille osad oleksid omavahel täpselt tasakaalustatud. Romantism Romantkute viisid olid enneolematult kaunid: tungelvad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleloluvarjundeid annavad romantikud edasi ootamatute harmoonianihetega. Meloodia väljendusrikkuseja avara hinguse taotlus viis lõpuks nn. lõputu meloodia tekkeni. Väga iseloomulikuks romantismiajastu zanriks oli poeem. Sümfooniaorkestrile kirjutatud poeeme nimetati sümfoonilisteks poeemideks. Lavamuusikas aga omandasid nüüd ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Tähtsamaks ooperiliikideks romantismi ajal olid nn. suur ooper ja lüüriline ooper. Koomilisele ooperile tekkis XIX sajandil ohtlik konkurent opereti näol. Kõige tihedam kokkupuude on mul olnud barokki aegse muusikaga, sealsed kuulsamad nimed on mulle juba mitu aastat tuttavad olnud ja nii mõnegi loo tundsin ma juba enne muusikas tunnis õppimist ära
rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv
Romaan ilmus 1927. aastal. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele. Tänu noorte poeetidega suhtlemisele hakkas ka Betti luulega tegelema, tema meelisautoriteks olid Marie Under ning Gustav Suits. Värsse hakkas Betti avaldama 1931 aastal ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Tema esikkogu `'Tolm ja tuli'' ilmus aastal 1936, mis üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". 1937 abiellus ta Heiti Talvikuga. Bettile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad ning kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus `'Jevgeni Onegini'' eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
Talle meeldis avarus ja üksindus. Byroni kohustuseks oli seltskonnaelu tema seisuse tõttu. Ta looming võeti vastu vaimustusega, reisinud oli ta Hispaaniast Türgini, selle põhjal ta ka kirjutas. Byron lahkus Inglismaalt jäädavalt 1816. Toetas Kreeka vabadusvõitlejaid Türgi vastases sõjas. Hiljem haigestus ta malaariasse ja suri. Kasuõde korraldas ta matmise inglismaale. Looming: Kirjutas lüürilisi luuletusi ja romantilisi poeeme. "Laps olla muretuna veel" kirjeldab ta lapsepõlve Sotimaa mägedes. "Maryle" on luuletus täditütrest, kellesse ta armus. "Ela hästi" oli abikaasale, lahkumineku puhul. "Mu hing on morn" kirjeldas tema hingevalu, ilma otsese põhjuseta. "Augustale" oli luuletus, mille ta pühendas kasuõele. Palju poeeme kirjutas ta Kreeka vabadusvõitlejatele, "Kain", "Gjaur", "Korsaar" räägib mereröövlist, kes merd sõites tunneb end vabana. Tähtis on "Childe Haroldi palveränd",
5. Kuidas jaguneb Shakespeare looming? Shakespeare looming jaguneb kolme perioodi: I 1590 1600 (komöödiate periood ,,Suveöö unenägu") II 1601 1608 (,,Hamlet") III 1609 1612 (,,Torm") 6. Missuguseid draamazanre kirjutas Shakespeare? Shakespeare kirjutas komöödiaid, ajalookroonikaid, tragöödiaid ja tragikomöödiaid (komöödia ja tragöödia koos). 7. Mitu näidendit, poeemi, luuletust + sonetti kirjutas Shakespeare? Poeeme 2; näidendeid 37; luuletust + sonetti 154. ,,HAMLET" 1. Nimeta ,,Hamleti" peategelasi. (4 vähemalt) Hamlet Taani prints Gertrud Taani kuninganna, Hamleti ema Claudius Taani kuningas, Hamleti onu, vana kuninga vend Ophelia Hamleti armastatu Horatio Hamleti sõber Polonius kuninga parem käsi, Ophelia isa 2. Kus ja millal toimus ,,Hamleti" tegevus. Hamleti tegevus toimub Taanimaal 12. sajandil. 3. Kust saab Hamlet teada isa mõrvari?
ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et mõistlikke inimesi seda taipama panna, tuli neid absurdsustega šokeerida ja endast välja viia. Naeruvääristati kõiki väärtusi – ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid kunstnikud oma tegevusele ka nime – dada
Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid. ,,Halasta ja kannata" poeem Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki.
mulje. Teose esimese osa, ehk esimesest kuni kaheteistkümnenda lauluni, on kreeka keelest eesti keelde tõlkinud Anna Öpik. Kogu eepose on kreeka keelest tõlkinud ning järelsõna lisanud August Annist, seda kahes jaos ning Eesti Riikliku Kirjastuse läbi. Lisaks sellele on Ervin Roos koostanud teosest sisulise, kunstikriitilise ja tekkeloomulise analüüsi. „Odüsseia“ põhjal luuakse tänapäevalgi erinevaid filme, lühijutte, poeeme, muinasjutte, näidendeid jne. See on teos, mis vaatamata uutele ning värsketele lugudele ei ole siiani unustustehõlma vajunud. „Odüsseia“ põhiline panus tänapäeva lõunamaade kultuuri on olnud selle viis anda edasi kunagisi väärtusi. Tänu antud teosele teavad inimesed, mida austasid ja pidasid oluliseks nende kunagised esivanemad.
Kui ma oleksin luuletaja... Ma arvan, et igal inimesel on kord käinud läbi peast mõte, et mis saaks kui ma oleksin loomeinimene. Kas siis kirjanik, kunstnik või luuletaja. Igaüks meist võiks olla see või teine, aga igale inimesele ei ole antud selleks annet. Väljendada ennast oskab meist igaüks, aga kas ka nii, et seda mõistaksid ka teised inimesed? Tõenäoliselt mitte. Olen korduvalt mõelnud sellele, et kui oleksin luuletaja, siis milliseid poeeme ma kirjutaks. Juurelnud ühe ja teise asja üle, aga sellist kindlat teemat ma ei oskakski enda peas paika panna. Enese jaoks olen ma väga mitmekesine inimene. Ma ei ole avanud ennast peaaegu mitte ühelegi inimesele. Iga pisema detaili avaldamine oleks nagu riideeseme eemaldamine mu kehalt, paljastav. Riietega inimene on petlik. Pole võimalik näha läbi riiete nahatooni, kriimustusi, sinikaid või arme. Nahatoon iseloomustab milline sa oled, kriimustused on sinu
,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii. Seal eksponeeriti ka mitmete
INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos
HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917
1863-1865 elas Taanis, kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Gade käe all. 2. Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, mille silmapaistvamateks esindajateks olid Sibelius Soomes ja Edvard Grieg Norras. Nad tundsid enim huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Lisaks on Edvard Grieg kirjutanud suure klaverikontserti “Peer Gynt”. Grieg innustus rahvuslikust muusikast. Sibelius kirjutas sümfoonilisi poeeme (3) (Näiteks “Finlandia”). Romantismi ajastul tõusis tähelepanu keskmesse programmiline muusika ning Sibelius kirjutas programmilist muusikat. 3. Kuidas on nende kodumaad toetanud nende panust riigi kultuuri (nii elu ajal kui praegu)? Eduard Grieg ei olnud väga kuulus kodumaal. Ta andis konsterte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, aga kodumaal ei peetud teda keskpärasest heliloojast kõrgemaks.
Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse käsitamatu ükskõiksusega. Ta oli jäetud lapsehoidjate, prantslastest eraõpetajate ja guvernantide hoolde. Oma lapsehoidjasse, Arina Rodionovnasse oli ta väga kiindunud. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumisse. Ta hakkas poeeme kirjutama juba varajases eas. Tema esimene avaldatud poeem oli kirjutatud vaid 14-aastaselt. Pärast kooli Lütseumi seinte vahelt sattus noor Puskin Peterburis poliitilise ja kirjanduslikku elu keerisesse tutvus tulevastest dekabristidest ,,vabamõtlejatega", Hüvanguliidu silmapaistvate tegelastega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Puskin määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja
2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5-2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad)
Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi. · Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised. · Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid on ka kaheteistrealisi salme. · Kirjutab ka poeeme ja ballaade. Ilmunud luulekogud koondkogu "Minekulaulud" 2005a 1. "...ja astud pääsematult pühadusse..." 2. "...armastanud armutumal kombel..." 3. "Keset kõrtside möllu ja mürinat" 4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral" 5. "Igal täiskuuööseljuhtub midagi" 6. "Laulud vanaemaga" 7. "Sünd on ime" 8. "Ballaadid ja poeemid" "Minekulaulud" toob kire, armastuse ja emaduse kõrval lugejateni ka luuletaja mure kogu meie riigi ja rahva pärast.
1860 1911 Sündis Böömimaa idaosas. Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini Konservatooriumis. Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija. Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat Richard Strauss 1864 1949 Sündis Münchenis. Tema isa oli metsasarve mängija õukonnaorkestris. Väga noorelt hakkas mängima viiulit, klaverit ja komponeerima. Kirjutas enamasti oopereid ja sümfoonilisi poeeme. Ta oli väga produktiivne. Rudolf Tobias 1873 1918 Sündis Hiiumaal. Esimesed muusikalised teadmised sai oma isalt. Õppis orelit ja kompositsiooni Peterburi Konservatooriumis. Eesti esimene professionaalne helilooja. 1910. aastal kolis ta Berliini. Tema pilt oli 50kroonise peal Artur Kapp 1878 1952 Sündis SuureJaanis. Esimesed oreli ja klaveriõpetused sai ta oma isalt.
? Hilisromantism Viin ja Berliin oli muusikas ühed tähtsaimad pealinnad. Ühised jooned sealsete heliloojate loomingus: hiigelkoosseisud, meloodia on väljendusrikas kuid ei pea olema ilus, muusika on programmiline. Zanrid on sümfooniline muusika, ooper. Programmiline muusika on sarnane joon. Programmiline muusika on teos, mille sisu on helilooja poolt antud, kas pealkirjas või pikemas seletuses. Richard Strauss (11 Juuni 1864 8 September 1949) Sümfoonilisi poeeme iseloomustab väga täpne programm. Armastab konkreetseid kujundeid. Armastab neid meisterlikult orkestri abil. Gustav Mahler (1860-1911) Saavutas tuntuse dirigendina. Oli viini ooperi peadirigent. Hüpnootiline isiksus. Uued reeglid: enne eesriide tõusu pimendas tuled ja sulges hilinejatele uksed. Heliloojana tuntust ei saavutanud, sest teoste tohutu maht ja kõrged nõudmised orkestrile-dirigendile. Looming sai tuntuks alles 1950ndatel. Sajandivahetuse suurim sümfoonik
Võõõrvõimu aeg, kui napoleon vallutas euroopat. Napoleoni ideed olid head aga ei läinud baironi mõtetega kokku iseseisvusest ja vabadusest. Pärast kolme aastat ära olnud, naaseb inglismaale, abiellub, ei klapi ja abielu ei kestnud aastatki. Tal tekkisid suhted oma poolõega isa esimesest abielust. Selle pärast ka teda kritiseeriti. 1816 lahkub inglismaalt jäädavalt ja ei pöördugi tagasi. Loomingu koha pealt jõuab inglismaal avaldada mitmeid poeeme. Neid kutsutakse idapoeemideks. Üks pealkiri on ,,Gjaur". Seal kesksel kohal romantiline kangelane, vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest. Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas
erinevaid vorme nii suur- kui ka väikevorme. Viimased meeldisid eriti Heino Ellerile, kes on kirjutanud ligi 200 instrumentaalteost; sümfoonilisi pilte (,,Videvik"), süite (,,Valge öö") ja poeeme(,,Koit"); kammermuusikat; palju klaveripalasid; vokaalmuusika puudub. Ta on kirjutanud ka kolm sümfooniat. Artur Kapi looming haarab enamalt-jaolt suurvorme: sümfooniaid (5, nt ,,Don Carlos"), oratooriume (,,Hiiob") jne; kuid seal leidub ka hulganisti kammermuusikat ja koori- ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne.
,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus. 1930.aastal ilmunud pikemas jutustuses ,,Invaliid" vahetab ,,Tuulearmukese" subjek- tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus. Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid: ,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939). Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.) ,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971) koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis
mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma romantilisi poeeme (vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest), mis olid suunatud kõrgest soost daamidele, keda nad ei saanud kunagi. Seega pidi rüütel olema heade kommetega, vapper, ustav ja valmis kaitsma abivajajaid ning ohverdama elu isanda, kuninga ja südamedaami eest. Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega.
ajast peale ei tea Voltaire’ ajust enam keegi midagi. FILOSOOFIA • Voltaire filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. • Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise
45 Pushkin suri. Tuhanded inimesed tulid tema kodu juurde au avaldama. Pushkini põrm sängitati muld ilma igasuguste auavaldusteta, tsaari käsul. Luule Pushkin avaldas oma esimese luuletuse juba 15 aastasena. 1820. aastal avaldas Pushkin oma esimese täispika luuletuse ''Ruslan ja Ljudmila'', mis oli eriline oma teema ja stiili poolest. Puskin kirjtas ka loodusluulet, mis said populaarseks: `'Sügis", "Talvine tee" ja "Talveõhtu". 1823. aastal kirjutas ta romantilisi poeeme nagu `'Kaukaasia Vang'', `'Bahtsisari purskkaev'' ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''.
5. Ajalooline romaan sai alguse otimaal vikses klakeses, mida hakkasid klastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani anri looja. Ta kirjutas enam kui kakskmmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse pneva, ajaloolises mbruses eriti lummava romantilise seiklusega
annaabi.ee 
