Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Pneumaatika ja elektrompneumaatika kodutööd - sarnased materjalid

kolb, miinus, liikumiskiirus, silinder, vajutades, lesanne, kaudselt, pneumaatika, liimiga, juhtima, pneumo, seej, elektropneumaatika
thumbnail
2
pdf

Elektropneumaatika kodutöö

Elektropneumaatika kodutöö Z1 B1&S1-->Z1+ B2(p)-->Z1- B2 S1 1 2 3 4=1 + D1 D2 _ B1 B2 p 14 12 4 2 Y1 Y2 5 1 3 +24V 1 2

Hüdraulika ja pneumaatika
42 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Pneumaatika kodutöö

Pneumaatika kodutöö Z1 S1 S2 D1 D2 V1 4 2 14 12 2 12 2 51 3 V2 P1 1 3 S1 1 3 D3 2 2 S0 1 3 S2 1 3

Hüdraulika ja pneumaatika
39 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Hüdro- ja Pneumoseadmed

- vedeliku tihedus (kg/) g- raskuskiirendus (9,81 m/) 5. Kuidas toimub jõu ülekandmine vedelikus. Millest on sõltuv rõhu poolt pinnale avaldatava jõu suurus? Jõu ülekandmine vedelikes toimub pinna kaudu, sest vedelik on niivõrd väikese tugevusega keha, et ka väikseima punktjõu mõjul ta puruneb ja jõuülekannet ei toimu. Jõu ülekandmiseks tuleb vedelik sulgeda anumasse, silindrisse, sulgeda silinder vedeliku vabal pinnal tihedalt kaanega, kolviga ja rakendada kolvile välisjõud. Välisjõu toimel tekib vedelikus surveolukord, mida nimetatakse rõhuks. Rakendades silindris tekitatud rõhu p teises temaga ühendatud silindris olevale kolvile, mille pindala on A, saame viimasel jõu F= pA, mis on rakendatav mingi konkreetse toimingu realiseerimiseks. 6. Mehaanilise- ja vedelikmanomeetri töötamise põhimõtted. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse

Hüdraulika ja pneumaatika
147 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 400 kg = 0,95 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 400kg= 400*10=4000N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Kasutan hüdrostaatilise rõhu põhivalemit:

Hüdraulika ja pneumaatika
283 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused

võrreldes suurema silindri käiguga, mis on tehniliselt raskesti realiseeritav. Kasutatakse nt: autode ja muude sõidukite pidurisüsteemis. 15) Millest on sõltuv silindris mõjuva rõhu suurus? Kuidas see rõhk mõjutab rõhku pumba väljundis? Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Rõhk pumba väljundis tuleneb pumba võimsusest, süsteemis olevast rõhust ja rõhukadudest. 16) Vooluhulga mõiste. Keskmise kiiruse mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga.

Hüdraulika ja pneumaatika
326 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Iseseisvad tööd: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA

ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed...................................................................................

Hüdraulika ja pneumaatika
77 allalaadimist
thumbnail
47
rtf

Automaatika alused

Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee

Automaatika alused
101 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Hüdraulika ja pneumaatika töö kordamine

10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse. Kompressor-Jahuti-Suruõhu reservuaar- trassifilter- kuivati- Pneumotorustik-Õhu ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu väljalaske ventiil-suunaventiil-vooluventiil- Pneumosilinder Kompressorid: seadmed, mis mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks. Jahuti: Suruõhu jahutus pärast kompressorit Suruõhu reservuaar: Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada

Pneumaatika ja hüdraulika
101 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hüdro- ja pneumoseadmed

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdro- ja pneumoseadmed Iseseisva töö ülesanded Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-31 Üliõpilane: Indrek Kaar Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2008 Ülesanne 1. Avaldage rõhk 250 mHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600kg/m³. Anuma põhjale mõjub vedeliku kaalust tingituna surve, mis on sõltuv vedeliku samba kõrgusest h anumas ja vedeliku tihedus Antud: p= 250 mmHg = 13600 kg/m3 1 mmHg = 133,322 Pa 1 bar =105 Pa

Hüdraulika ja pneumaatika
83 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hüdraulika ja pneumaatika koduse töö lahendatud ülesanded

Kasutatud allikad:  http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on 0,85ηm? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder . Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk bar ? Lahendus Minimaalse silindri läbimõõdu arvutamine: pmax = 200 bar = 200x105 Pa F = 1000 kg = 10000 N η = 0,85 dmin = ? F  pA , kus p – rõhk silindris F F – kolvile mõjuv jõud Avaldan A

Hüdraulika ja pneumaatika
335 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Elektropneumaatika alused

10. Kasutatud kirjandus 44 Sis'sejüĮrätg3:'' :"'' FESTO DtrDACT : l:".'' !:': "" " I., Į.Sissejuhatus Kaasaegsetes automaatįkaseadmetes on laialdaselt kasutusel automaatika- vahendid, mis ei baseeru ainult pneumaatika komponentideĮ, vaid sisaldavaa lisaks ka elektrilisi komponente. SelĮine kombinatsioon annab mitrneicļ eeĮiseid võrreldes nn. "puhaste'' pneumaatikaseadmetega nagu : l. Seoses sellega, et elektropneumaatikaseadmetes otr täitruitena kastrtuseĪ pneumoajamid säilitavad antud seadmed kõik pneumaatiliste ajamite poolt pakutavad eelised (tundetus ülekoormusele, lineaarsete liiļąrmistt, Įihtne realiseerįm ine, lihtne reņleeritavĮļS, jne. ) ; 2

Automaatika
28 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Pneumaatika töö

Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt

Pneumaatika
56 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Hüdro- ja pneumoseadmed kodune töö

Isesesvad tööd Õppeaines: HÜDRO – JA PNEUMOSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3  Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Ma

Hüdraulika ja pneumaatika
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pneumaatika ülesanded

Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder

Pneumaatika
115 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Pneumaatika alused

suruõhu võib lasta välisõhku. Suruõhu varu saab koguda mahutisse, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Suruõhuseadmeid temperatuuri kõikumised ei mõjuta. Suruõhu kasutamisel pole plahvatus- ja süttimisohtu, ei pea kasutama erilisi turvavahendeid. Suruõhk on puhas energiakandja. Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1 . Suruõhu puudused Suruõhk peab olema puhas ja kuiv, vastasel korral põhjustab ta seadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab filtrite, kuivatite jne kasutamist Suruõhuga ei saa tekitada suuri jõudusid. Sõltuvalt töörõhust (tavaliselt kuni 7 bar e. 700 kPa), liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N

Automaatika
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Hüdraulika kontroltöö vastused

*kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud

Hüdraulika ja pneumaatika
355 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

Tehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kompressorid

Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor ­ kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb.

Pneumaatika
64 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Pneumaatika projekt

....................................................................................26 Kokkuvõte.................................................................................................................................27 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 28 2 Sissejuhatus Käesoleva projekti eesmärkiks on rakendada pneumaatika kursuse käigus omandatud teadmisi praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad. 3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N

Pneumaatika
94 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdraulika kodune töö varjant 14

250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p ­ rõhk silindris F ­ kolvile mõjuv jõud A ­ kolvi pindala ­ kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt F 3600 10000 p min = = = = 14,63MPa = 146,3bar A × 0,000804 × 0,9 0,0006834 Ülesanne 5 (variant 14) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm

Hüdraulika ja pneumaatika
110 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdraulika kodutöö varjant 12

250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 2800 kg = 28000N = 0,86 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p ­ rõhk silindris F ­ kolvile mõjuv jõud A ­ kolvi pindala ­ kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk F 2800 10000 pmin = = = = 5,81MPa = 58,1bar vähemalt A × 0,002 × 0,86 0,00172 Ülesanne 5 (variant 12) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm

Hüdraulika ja pneumaatika
72 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ehitusmasinad

füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne); 4. Psühholoogilised nõuded, mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt. 12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded? 13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? Struktuurskeem, Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid, Konstruktiivne skeem 14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? määrab agregaatide, mehhanismide, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide vahelised struktuursed seosed. 15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? annab täpse ülevaate masina konstruktsioonist

Ehitusmasinad
360 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Automaatika konspekt

Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Komp

Elektriaparaadid
109 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Pneumaatika: juhtimiskomponendid ja täiturid

Kasutatakse kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. c) Erikonstruktsiooniga kahepoolsed silindrid: läbiva kolvivarrega silindrid; tandemsilindrid (kaks järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrid); mitmepisitsioon-silinder (kaks omavahel seotud tavalist pneumo- silindrit, mida juhitakse kumbagi eraldi); lööksilindrid; kolvivarreta silindrid; trosssilindrid. Sele 6. Ühepoolse toimega silinder Sele 7. Ühepoolse toimega silindri kasutamine ülestõstetava tõkkepuu puhul C A B Sele 8. Kahepoolse toimega silindri kasutamine ukse avamise sulgemise süsteemis 2.1.2 Pöördliikumisega täiturid Pöördliikumisega täiturid jagatakse pöördsilindriteks ja suruõhumootoriteks. 2.1.2.1 Pöördilindrid

Tööstustehnoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pneumoautomaatika eksam 2013

energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid 8. Kompressorid, liigid ja nende iseärasused 9. Mis on kolb, membraan, tiivik kompressorid, iseärasused Kolbkompressor on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. Membraankompressor on kolbkompressori erivariant

Pneumoautomaatika
30 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Arvestustöö hüdraulika

33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur. 34. 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine) 36. Loogikaelemendid 37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid 38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid 39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk 40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk 41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine.

Hüdraulika ja pneumaatika
88 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Elektro-pneumaatika praktikumi ülesanded

el-pneumo praktikumi lahendatud ülesanded, kontrollitud

Elektrotehnika
57 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hüdraulika Ülesanne 3 (variant 3)

Ülesanne 3 (variant 3) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 320 kg = 0,94 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 320kg= 320*10=3200N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Valemid: F =mg F=pa A =r 2 d =2r=2 P ­pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F ­mõjuv välisjõud, N; A ­jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Arvutuskäik: F=320kgx9,81=3139,2N A==0,000166979=166,979m d=2=14,6mm Arvutame tööv

Hüdraulika ja pneumaatika
80 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

3 Ülesanne 3. Variant 4 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m = 400 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d [mm], kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur on m = 0,95 ? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk p [bar] ? Hüdrosilindrite standardsete normaalläbimõõtude rida [mm] : 12; 16; 20; 25; 32; 40; 50; 63; 80; 100; 125; 160; 200; 220; 250; 280; 320; 360; 400. Valemid. Vajalik silindri poolt arendatav jõud F antud massi vertikaalsuunas tõstmiseks : F = mg F = pA m Siit saame valemid vajaliku kolvi pindala ja töövedeliku rõhu arvutamiseks : F A= p m F p= A m

Hüdraulika
233 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Pneumaatika ja hüdraulika alused

liigsetest abrasiivosakestest. Sõna pneumo on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist tuult Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete filtrid kuivatid jne kasutamist Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Sellest sõnast pärinebki sõna PNEUMAATIKA kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes.

Pneumaatika
40 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hüdraulika - Koduse tööde lahendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: nr. 30 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Dmitri Himotshka Õpperühm: KMI-31 Õppejõud: Rein Soots Tallinn 2011 Ülesanne 1 Antud: = 13600kg/m3 h = 8400 mm = 8,4 m g = 9,81 m/s² Leida: p1 = ? Pa p2 = ? Ba p3 = ? MPa Lahendus: 8400 mmHg = 8400 Tr = 133,3 * 84000 = 1119720 Pa p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar

Hüdraulika ja pneumaatika
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun