(plastset) defor-matsiooni pärast väliskoormuse lakkamistViskoelastsus Nihkeviskoosus väljendab vastupanu voolamisele (nihkepinge ühe nihkekiiruse ühiku kohta) Reoloogilised omadused: Voolavuspiir - tõmbekatse väikeste pingete piirkonnas alluvad materjalid hooke'i seadusele, st deformatsioon suureneb proportsionaalselt pinge suurenemisega; pinge tõusul üle teatud piiri (igale polümeerile iseloomuliku) proportsionaalne sõltuvus lõpeb, materjal hakkab muutuma plastseks ja saabub ülemine voolavuspiir, mis iseloomustab pingepehmenemise algust (viskoosne voolamine, roome, kaela teke) ja tähendab katsekeha pikenemist koormust suurendamata Reoloogiliste omaduste võrdlus: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega. Savi leidumine Eestis kaevandatakse savi Kallaveres, Kundas, Arumetsal, Joosul ja Küllatovas. Savi omadused Head: Halvad: Põlemisel kivistub Vesi muudab Tugev plastseks Loodussõbralik Hästi vormitav Savi kasutusalad Tsemenditööstus Ehituskeraamika Keraamika Savi välimus Värvus võib varieeruda hallist pruunini. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi. Eesti suurim tellisetööstus asub aseris. Telliste omadused Head: Halvad: Tugev Rasked
savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700...1000 oC juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 oC juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub 1100...1700 oC piires. Savitellise tootmine savi ettevalmistus toote vormimine kuivatamine ja põletamine mõnel juhul glasuurimine Savitellise omadused Survetugevus 5 55 MPa Paindetugevus moodustab ca 2025% survetugevuse näitajast
* ühik on 1N/m * tähis k Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. 16. Keha deformatsiooni liigid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Valemid:
pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon
Seda moodust võib kasutada pinnasevee vähese liikumiskiiruse puhul. Ternukusek töötamisel Surutakse pinnasesse 600...800kraadi kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnased tugevamaks. Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased
25. Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged? Kutsub esile elastse deformatsiooni ja seejärel purunemise 27. Millised tõmbediagrammid on tüüpilised tugevate materjalide korral: voolavusplatvormiga või ilma? Tugevad sest tugevamad materjalid purunevad ilma elastse deformatsioonita. 29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=? E=200/0,001=200000 N/mm2 Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2. 31. Vertikaalselt kinnitatud vabalt rippuv metalltraat diameetriga 1 millimeeter moodustab selle kinnituskohas pinget, mis on proportsionaalne traadi massile. Kui suur võib olla maksimaalne traadi
muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma kuju jõu mõjul, nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni järgi saame liigitada kehasi kaheks: elastsed kehad ja mitte elastsed ehk plastsed kehad. Elastsed kehad võtavad pärast jõu mõju lõppu oma algse kuju tagasi. Plastsed kehad seda ei tee. Näiteks kokku kortsutatud paber on plastne keha. Kuid kummi pall on elastne keha. Samas, kui kummist palli noaga lõigata, siis muutub ka see plastseks. Reaalselt on kõik kehad väikeste jõudude korral plastsed, siis kui jõud läheb piisavalt suureks, siis muutuvad nad plastseteks ning lõpuks väga suure jõu mõjul purunevad. See kus mingil kehal need jõu piirid on sõltub kehast. Kui me rakendame jõudu, et keha kuju muuta, siis tekib keha sees jõud, mis üritab esialgset kuju taastada. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsete kehade korral kirjeldab seda elastsusjõudu Hooke’i seadus
a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii
*KIU TUGEVUS TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS), MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid) *KIU VÄRVUS JA LÄIGE *ELASTSUS *KIU TERMILINE PÜSIVUS MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS MUUTUSED KIU PÕLEMISEL *KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL HÜGROSKOOPSED(NIISKUST IMAVAD)/MITTEHÜGROSKOOPSED, HÜDROFIILSED(MÄRGUVAD)/HÜDROFOOBSED(MÄRGUMATUD), KUIVAMISKIIRUS, NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME, KIU MUUTUMINE PLASTSEKS, KIU LAHUSTUVUS VEES, NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHAPINNALT *KIU KEEMILINE PÜSIVUS REAGEERIMINE HAPETE,LEELISTE VM KEEMILISTE AINETE TOIMELE *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE *ELEKTRISEERUVUS *VÄRVITAVUS Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*KIU PIKKUS Kõik looduslikud kiud peale loodusliku siidi on lühikiulised. Nende pikkus on 10-900 mm ja see ei ole ühtlane
9. Kuidas jaotatakse materjale tulepüsivuse järgi? Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks. 10. Mis on deformatsioon? Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. 11. Kuidas jaotatakse materjale deformeerumise järgi? Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. 12. Mida nim. Plastseks deformatsiooniks? Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. 13. Mida nim.elastseks deformatsiooniks? Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist. 14. Mis on kõverus? Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. 15. Mida mõistetakse materjali hõõrduvuse all
Puudused: *Kui liivatükikesi hõõruda, hakkavad nad pudenema ja muutuvad tagasi liivaks. Kasutusalad: *seinad *aiateed; *põrandad; *trepid; *monumendid; *fassaadid jne. Eelised: *Lai värvivalik; *dekoratiivsus. Looduslik savi Savi on segu looduslikest savimineraalidest,mis sisaldavad looduses pika aja jooksul stabiilseks muutunud hüdrosilikaate ja-aluminaate ning vähemal määral muid mineraale. Eelised: *Vesi, mis tungib saviosakeste vahele,muudab savi plastseks. *Plastses olekus savi on hõlpsasti töödeldav. *Kuumutamisel toimuvad savi molekulaarstruktuuris pöördumatud muutused ja ta muutub veekindlaks. *Savil on võime ruumi õhust kiiresti niiskust siduda ja seda kuival ajal tagasi anda. Kasutusalad: *Oluline materjal keraamikatööstuses; *Põhisideaineks ahjude ja pliitide ladumisel; *Kasutatakse palju ökoehituses; Savi ehituses: *Reguleerib õhuniiskust; *Ehitamine on energia säästlik *Taaskasutatav materjal; *Konserveerib puitu Kruus
Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk
Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk
· Lõpptoote suurus Enamik plastide töötlemisprotsess koosneb järgmistest operatsioonidest: · Kuumutamine töötemperatuurini · Vormimisprotsess · Jahutamine · Toote eraldamine Termoplastide töötlemisel kasutatakse järgmiseid meetodeid: · Ekstrusioon puhumisvormimine. Kasutatakse järgmisi polümeere: polüetüleen, polüpropüleen, polüvinüülkloriid ja polüetüül-tereftalaati. Protsessi käigus muudetakse plastid plastseks. Plasti suurendatakse torukujulises õõnsas vormis, sulatatakse niikaua, kui on saavutanud õige pikkuse. Vorm pannakse teise asendisse, kus puhutakse õhk sisse, mille käigus plast võtab vormi kuju. Kui vorm on jahutatud, võetakse plast vormist välja. · Survevaluvormimine. Üks levinuim ja arenvaim plastide töötlemismeetod. Selle meetodiga saab töödelda peaaegu kõiki termoplaste. Protsess ise on
enam kui 100 000 võitlejat mõlemalt vaenupoolelt. Oletatakse, et Vaivara Sinimägede puhul on tegemist kohapealsete kergetega ja nende teket kujutatakse järgmiselt: Sinimäed jäävad mitme tektoonilise rikke poolt piiritletud nn tihelõhelisuse vööndisse, kus aluspõhjakivimid olid tihedalt läbitud lõhedest, mis omakorda võimaldas põhjaveel ligipääsu pae- ja liivakivilasundi alla jääva sinisavilasundi. Märgunud ja plastseks muutunud sinisavi hakkas kuni 2 km paksuse mandriliustiku surve all voolama, moodustades niiviisi paksendeid ehk nn savidiapiire. Viimased omakorda murdsid lahti ja tõstsid ning langetasid nende peal asunud pae- ja liivakivist hiidplokke. Selliseid sinisavilasundi paksendeid ja õhendeid on täheldatud ka sarnaste struktuuride levialal Ingeri klindil St.Peterburgi regioonis Krasnoje Selo lähistel. Tornimägi, Sinimäe küngastest läänepoolseim, on kitsas (kuni 150 m), kuni 35 m kõrgune
Nt madalsüsinikteras, vask, alumiinium. Plastse materjali käitumise lähendamisel on levinud 2 mudelit. Ideaalselt elastoplastse materjali mudel, Prandtli keha, kirjeldab madalsüsinikteraste omadusi. Materjal käitub väikeste pingete korral nii tõmbel kui ka survel Hooke’i kehana. Kui aga edasisel deformeerumisel pinge tõuseb voolepiirini, siis materjal muutub plastseks ja muutub ja hakkab käituma Saint-Venanti kehana, mille moone kasvab pidurdamatult ja pöördumatult. Kui pinge langeb, muutub materjal elastseks ja omandab Hooke’i keha omadused. Pinge vähenemisel elastne moone vähehaaval kaob. Pinge täielikul kadumisel ilmneb jääkmoone. Plastse metalli teise mudeliga, kalestuva elastoplastse materjali mudeliga, lähendatakse paljude kesksüsinikteraste ja legeerteraste käitumist mõõdukate moonete piires
täidab kogu vormi.Vormi pandud plasti pulber või graanulid muutuvad temperatuuril 170 200 °C ja rõhul 15 75 Mpa voolavaks, täidavad vormi ja muutuvad keemiliste reaktsioonide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Levinuim pressimisskeem on otsepressimine, mis toimub analoogselt metallidele. Ekstrusioon toimub plastide puhul analoogselt metallide töötlemisele. Termoplastid muudetakse ekstruuderi kuumas (140 240 °C) silindris pöörleva teo toimel plastseks ja see võimaldab suruda neid läbi vormiva kanali, misjärel toode jahutatakse. Lehtmaterjalide vormimine on ainult plastidele omane töötlemisviis. Termoplastse lehtmaterjali vormimisel soojendatakse see temperatuurini 100 200 °C ja surutakse või imetakse kuni 2,5 Mpa rõhu juures vaakumi abil vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab (Angelstok 2002: 44-46). 1.3. Tuntumad tehnoplastid ja nende kasutus 1. Polüetüleen (PE)
tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite elemente lahti võtta(keevis-,joote-,liim-,neet- ja pressliited),b)lahtivõetavad liited,mis on korduvalt lahutatavad ja koostatavad,ilma et liite kvaliteet halveneks(keermes-,liist-,hammas-,tihvt- ja profiilliited. 12.Keevisliide,selle saamisviisid ja iseloomustus. Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle koha tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2
Tuntuimad on järgmised tooteliigid tellised: täis- ja kärgtellis, fassaaditellis, klinkertellis jne; katusekivid; ahjukahlid (ahjupotid): ahjude ja kaminate välisvooderduseks; seina- ja põrandakatteplaadid: ehitiste sise- ja välispindade katmiseks; kanalisatsioonitorud: roiskvee ära juhtimiseks. Peeneteraline polümineraalide kompleks - veega segades moodustavad plastse massi. Kuivatamisel säilitab toode oma kuju, veega niisutamisel muutub uuesti plastseks. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali - savi koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes ruumides, savitellised, millest ehitatakse ahjusid, klinkertellised- mida kasutatakse välisfassaadis 6.1 Keemiline koostis · Toorsavi (põletamata) kui ehitusmaterjal massiivsavi, krohvid, värvid
nimetatakse nihkeks. • Kui lisaks eelnevale rakendub jõud ka risti mingisuguse uuritavat keha läbiva teljega, siis toimub keha eri osade pöördumine ümber nimetatud telje erinevate nurkade võrra ning tekkivat deformatsiooni nim. väändeks. • Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju taastub, siis nim. deformatsiooni elastseks. • Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju ei taastu, siis nim. deformatsiooni plastseks. Liikumise üldmudelid • Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu muutumine. • Füüsikaliselt rangelt võttes muutub kuju kui muutuvad keha punktide vahekaugused (k.a. paisumine ja kokkutõmbumine). • Võnkumised – perioodilised ehk kindla ajavahemiku (võnkeperioodi) tagant korduvad liikumised, keha perioodiline liikumine tasakaaluasendi ümber. • Kehale mõjub tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist
Need kuuluvad gruppi, mida nimetatakse kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid. Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks. Kui on vaja survetöötlusoperatsioonidega valmistada terasdetaili, siis sobib selleks mangaanteras. KAHJULIKUD LISANDID. Nendeks on Väävel (S) ja fosfor (P). Nende protsent terastes on soovitavalt minimaalne. Malmide juures võib see olla ligi 10 korda kõrgem, sest fosfor parandab vedelvoolavust ja malm täidab nii paremini vorme. Aga igal juhul on ta kahjulikuks lisandiks, mistõttu eesmärk on viia nende sisaldus miinimumini kuni 0,05%. Tavaterastes
Saviliiv (savi 5-10%), Liiv (savi alla 5%) Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis-keemilisi muutusi: Kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; Üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700-1000 °C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid.
terased: kuni 1,4% süsinikku, mikrostruktuur austeniit. jagunevad vähelegeeritud ja paljulegeeritud terasteks, sõltuvalt teiste koostisainete sisaldusest, nt nikkel, kroom jne. 18. Nimetage külm- ja kuumtöötluse eelised ning puudused. Põhjendage. kuumtöötlus - deformatsioon saavutatakse ülalpool rekristallatsiooni temperatuuri, külmtöötlusel allapoole seda temperatuuri. kuumtöötluse korral on võimalikud suured deformatsioonid ja protsessi võib korrata, sest materjal jääb plastseks, puuduseks on pinna oksüdatsioon. külmtöötlusel suurenevad materjali tugevus ja haprus (halb), eeliseks on paremad mehaanilised omadused ja parem pinna kvaliteet (väiksem oksüdeerumine) 19. Milliste materjalide ja toodete korral on valu kõige eelistatum valmistamisviis? kasutatakse juhul kui 1) toorainest metalli tegemisel valatakse tulem valuplokkidesse 2) valmistatav asi on nii suur, et teised meetodid ei ole praktilised
vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm Plastsus on pinnase omadus vastava veehulga puhul muuta välisjõudude mõjul oma kuju ja säilitada seda pärast välisjõu mõju kõrvaldamist.Teatud vee sisalduse piirides muutuvad kõik savid plastseks. Seega on pinnaste plastse oleku määramiseks vaja teada, millise vee sisalduse korral pinnas muutub plastseks või voolavaks.Plastsuspiir Wp on veesisaldus, mille vähendamisel muutub algselt plastne savipinnas kõvaks. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des
Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis- keemilisi muutusi: · kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; 8 · üle 200 C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; · 400...700 C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; · 700...1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; · üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); · temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides 1100...1700 C. 2.2. Savitellise tootmine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmis- tsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja
olekusse, nii et ta täidab kogu vormi. Kasutatakse järgmisi pressimismeetodeid: 1) Otsepressimine: - külmpressimine (T < 170°C; p < 45 MPa) - kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) 2) valupressimine: pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa) Ekstrusioon Ektrusioonil töödeldakse termoplaste järgmiselt: ekstruuderi kuumas silindris muudetakse plastid pöörleva teo toimel plastseks, see võimaldab neid suruda läbi vormiva kanali. Seejarel toode jahutatakse. Põhilised polümeerkomposiittoodete valmistustehnoloogiad Käsitsi lamineerimine - kasutatakse ühepoolseid vorme, sobilik suurte mõõtmetega toodete (näiteks vannid, paadid) tootmiseks, kõvenemine toimub ruumitemperatuuril. Pihustamismeetod - sideaine ja kiudude segu pihustatakse vormile Vormimine vaakumkoti abil - selle meetodi korral surutakse käsitsi asetatud materjalikihid
Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega.
(osale rakendatud jõudude projektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nendes telgede suhtes võrduvad nulliga) Sisejõud on alati lõikepinna ulatuses jaotatud ja võivad pinna eriosades mõjuda erineva intensiivsusega, mida mõõdetakse pinge kaudu: F = 0; M = 0 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsioonid liigitatakse elastseks ja plastseks. Deformatsioon-detaili kuju ja mõõtude muutus (koormuse mõjudes). Pikideformatsioon: Põikdeformatsioon: tõmme-; surve- Väändedeformatsioon: Paindedeformatsioon: Läbimõõdu suurenemine on pos 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Varutegur on oluline tehniline ja majanduslik tunnusarv, mis peab konstruktsioonile andma nii töökindluse kui ka ökonoomsuse. Varuteguri valikul arvestatakse tarindi vastavust, materjali
Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis- keemilisi muutusi: · kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; · üle 200 C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 9 · 400...700 C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; · 700...1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; · üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); · temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides 1100...1700 C. 3.2. Savitellise tootmine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse võilaborimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: toormaterjali kaevandamine savi ettevalmistus, toote
Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha
Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha
Seda on oluline teada kasutamisel, hooldamisel, pesemisel. Kiu tursumine võib olla ka soovitud omadus. Näiteks linakiu kasutamine tuletõrjevoolikute valmistamisel oli hästi läbi mõeldud, kuna kiud märjaks saades tursus ja tihenes, muutudes vett läbilaskmatuteks. Töötlemata linane kangas märjalt ja kuivalt. Märg kiud on tursunud ja lühenenud. Vesi võib muuta ka kiu plastseks, see tähendab, et materjali saab märjalt venitada ja vormida. Samuti mõjub ka veeaur. Veeauru kasutatakse ka viimistlemisel, just plastsuse andmiseks materjalile selle kokkutõmbumisvastasel ja pehmendaval viimistlemisel. Tsellulooskiud muutuvad veega kokku puutudes plastseteks. Vastupidavus välismõjudele Kandmisel alluvad tekstiiltooted mehaanilistele, keemilistele ja füüsikalistele mõjudele: õhk, vesi, aur, valgus,
mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid onvenitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. 24 Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline.
- h = b = 250 mm; - tf = tw = t = 6,0 mm; - ristlõikeklass 4. Ristlõike lõikepindala: Ah A Av = = = 2881 mm2. b+h 2 Seina kõrguseks hw võib võtta profiili külje puhaslaiuse (vt EVS-EN1993-1-5): hw = c = b 3t = 250 3×6 = 232 mm. hw 232 72 235 = = 38,7 < = 48,8 tw 6 1,2 355 - nihkestabiilsus on tagatud. Ristlõike plastseks lõikekandevõimeks saame V pl,Rd = ( 2881 355 3 ) 10 -3 = 590,5 kN. 1,0 Teras 1 29 4.5 Paindemomendi ja põikjõu koosmõju
Sobiva veesisaldusega savi on plastne ja hästi vormitav materjal. Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis-keemilisi muutusi: - kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; - 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; - 700-1000 juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu. - üle 1000 juure kõige kergemas saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb(paakub) -temp edasisel tõstmisel sualb kogu savimass. Savide lõplik sulamistemp kõigub suurtes piirdes (1100-1700C) Keraamiliste materjalide valmistamine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistes etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine
Saab raskendada pulbermetallurgia võtteid 6-22% sisaldava Al2O3 paagutamisel rõhu all temp kuni 500 saadakse kerge, tugev, hästi töödeldav, küllaltki kuumuskindel materjal, kuni 1000, peaaaegu kõik teised Alsulamid kaotavad 300-350 kraadi juures tugevuse-liitmaterjal. Korrosioonikindluse parandamiseks kaetakse Al kihiga- plakeeritakse. Marine alloys korrosioonikindlad, hästi keevitavad ja vormitavad. Cryogenic alloys 4-5% Mg, jäävad plastseks ka väga madalatel temp-idel. Klaasi tootmisel on peamiseks lähteaineteks kvartsliiv, marmor, kriit jt võimalikult puhtas CaCO3-st koosnevad mineraalid ja sooda. Segule lisatakse ka sama sorti klaasi jäätmeid, lähteained peenestatakse, segatakse ja kuumutatakse. Klaasi keedetakse, ehk karbonaadid lagunevad ning tekivad silikaadid. Süsihappegaasist tekkinud mullikeste eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli,
Kõveras aeg- ruumis liiguvad kehad kiirendusega, mis on seda suurem, mida kõveram on ruum. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- 12 matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
surutud kuum materjal tardub jahtudes (vormi temp. 30...90°C) ning omandab vormipesa kuju. Termoreaktiivide korral on silindri temp. 80...95°C ja rõhk 100... 200 MPa. Nende survevalu põhineb asjaolul, et termoreaktiivid käituvad lühikese aja vältel nagu termopalstid. Hiljem materjal kõveneb kuumas vormis (140...180°C) kulgevate reaktsioonid tulemusena. c)Ekstrusioon Ektrusioonil töödeldakse termoplaste järgmiselt: ekstruuderi kuumas silindris muudetakse plastid pöörleva teo toimel plastseks, see võimaldab neid suruda läbi vormiva kanali (ekstrusioonipea ehk suulise). Seejärel toode jahutatatkse. Ekstruuderi silindri temperatuur (140...240°C) oleneb eelkõige plastist. Ektrsiooniprotsessi staadiumiteks on - materjali plastifitseerimine ekstruuderis - plastses oleksus materjali vormimine suulises, - vormitud materjali jahutamine - vastuvõtt, lõikamine, kerimine. Põhisõlmed ekstruuderite ehituses on järgmised: tiguvõll (tigu), silinder, kütteelemendid,
A d2 AC d min Vahelduvkoormustel viiakse läbi arvutus samade meetoditega, vähendades lubatavaid pinged , kus – dünaamikat arvestatav tegur. 13.2. KEEVISLIITED Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevitusviisid: Kaarkeevitus – metalli sulamiseks vajalik soojus saadakse elektrikaarelt. Masstootmisel või pikkade õmbluste korral kasutatakse automaatkeevitust. Lühikeste või järsult suunda muutvate õmbluste korral aga käsikeevitust. Elekter-räbukeevitus – põhi- ja lisametalli sulatav soojus tekib elektrivoolu läbiminekul kahe keevitatava detaili vahel olevast vedelast räbust. Meetod võimaldab ühe läbimiga
80...95 °C ja rõhk 100...200 MPa. Nende survevalu Toode põhineb asjaolul, et termoreaktivid käituvad lühikese aja vältel nagu termoplastid. Hiljem materjal kõve- neb kuumas vormis (140...180 °C) kulgevate reakt- sioonide tulemusena. Ekstrusioonil töödeldakse termoplaste järg- nevalt: ekstruuderi kuumas silindris muutub plast seda pöörleva teo toimel plastseks (plastifit- seeritakse), mis võimaldab seda suruda läbi vormiva kanali (ekstrusioonipea ehk suudmiku). Seejärel Sele 1.45. Survevalumasinate skeemid. toode jahutatakse. Ekstruuderi silindri temperatuur a- kolbsurvega, b- tiguvõlliga (140...240 °C) valitakse plasti järgi. Ekstrusiooniprotsessi staadiumiteks on: Leht- ja torumaterjalist toodete vormimine
annaabi.ee 
