Neptuun ja Jupiter. Hiidplaneedid koosnevad üldiselt jääst ja erinevatest gaasidest, kuna neil pole tahket pinda. Neil on arvukalt kaaslasi ja rõngaid. Uraan Uraan on avastatud Saksa päritoluga amatöörastronaudi poolt. Välimuselt on Uraan hõbevalge. Saturn Saturni puhul hakkavad esmalt silma tema rõngad. Need on tekkinud miljardeid aastaid tagasi. Saturn on kuues planeet. Tal on vähemalt 60 kuud, millest enamik on väga väikesed. Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturn on värvuselt kollakas. Neptuun Neptuun on järjekorras kaheksas planeet. Neptuunil tekkivad tuuled on päikesesüsteemi kõige kiiremad. Planeet avastati 1846 aastal. Neptuun on välimuselt väga sarnane Uraanile. Neptuun liigub kellaosuti vastassuunas, kui selle tuuled vastupidi. Neptuun on Uraanist sinisem, selle järgi on seda võimalik eristada. Planeedil on teadaolevalt 13 kuud. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öö...
Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud. Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun Neptuun on gaasilistest planeetidest kaugeim. Ta on Päikesest üle miljardi kilomeetri kaugemal kui Uraan ning teeb täistiiru ümber Päikese 165 aastaga. Praeguste teadmiste kohaselt on Neptuunil kaks kuud.
liikuvaid gaasimolekule. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi.
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Müüte universiumi tekkest on miljoneid, kui tänapäeval on jäänud uskumine, et universium tekkis suurest paugust, ning sellest ajast saati jätkab ta laienemist. Kindlalt ei osata öelda millal suur pauk toimus, kuid arvatakse, et kas 13.7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17.1 miljardit tagasi. Tänapäeval peetakse esimest aega õigeks. Universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püündud ennustada Universumi tulevikku on Kosmoloogia. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub(Kukkub gaaside ja gravitatsiooni tõttu kokku) (Suur Kollaps). Päikesesüsteem: Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüste...
Maa on lapik. Nüüdseks teame aga, et Päikesesüsteemi keskmeks pole mitte Maa vaid Päike ise. Maa on üsna tähtsusetu, meile on ta tähtis vaid selleks, et see on meie kodu. Muidu omab Maa täpselt sama tähtsust nagu kõik ülejäänud 8 planeeti. Maa liigub koos teiste planeetidega ümber Päikese, moodustades süsteemi mida me kutsume Päikesesüsteemiks. Järgnevalt annangi ülevaate Päikesesüsteemist, selle olemusest ja sealsetest ,,elanikest" ehk süsteemi kuuluvatest planeetidest ja väikekehadest. 2 1.PÄIKESESÜSTEEM 1.1 Päikesesüsteem- mis see on? Nii nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. (1:8)
Pinnatemperatuur Marsil +25°C kuni 125°C, keskmine temperatuur Maa pinnal 15°C Gravitatsioon Marsil umbes 40% Maa omast Atmosfäär mõlemal läbipaistev (ka Marsil esineb pilvi) Õhurõhk Marsil vaid 1/70 maapealsest rõhust Hapnik Marsil puudub, Maal olemas Vesi Marsil vedelas olekus puudub, Maa pinda katab 80%liselt Kaaslased Marsil 2 (Phobos ja Deimos), Maal 1 (Kuu) Aastaajad ning kliimavöötmed esinevad mõlemal 10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Maa-rühma planeetidest tunduvalt suurem. Puudub tahke pind. Tiirlemisperiood on väga aeglane. Jupiter pöörleb kiiresti kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest". Pöörlemistelg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga...
19ndast sajandist eksisteerib hüpotees, et Merkuur moodustus Veenuse kaaslasena ja lahkus iseseisvale Päikese orbiidile. See hüpotees lubaks seletada nii kui ka Veenuse aeglast pöörlemist. Vastavalt teisele hüpoteesile, päikesesüsteemi varasel etapil Merkuur põrkus Veenusega (seejuures puudutades ainult Veenuse pealmisi kihte). Selle hüpoteesi abil saaks seletada Merkuuri suurt rauaküllust. Maa-tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Maatüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja väikseim. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähemal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6% Maa massist. Merkuuri on vöiksem kui Jupiteri kuu Ganymedese ja Saturni kaaslase titani omad; Tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurima tihedusega. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 4. VEENUS Veenus on Päikesest teine Maa-tüüpi planeet pärast Merkuuri. Ta on oma füüsiliste
atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Alates avastamisest kuni 2006
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on
Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.' Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed"). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 10. Jupiteri erinevus Maa- rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu. Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire
Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Referaat Juhendaja : Heda Hanson 2009. õa Sisukord : 1. Sisukord 2. Päikesesüsteem 3. Maa areng 4. Maa kuju ja ehitus 5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid
Institute of troololol Troll McMuffin 1b Saturn Referaat Võru 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Saturn 3.1. Saturni iseloomustus 3.2.Võrdlus teiste planeetidega 3.3. Saturni eripärad 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud allikad 2 2. Sissejuhatus Saturn planeet, mis on hõredam kui vesi. Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht.Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Aga sedagi on rohkem, kui sajandialguse astronoom unistada julges
hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmastik. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad
Veenus on üldiselt tasane. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane. 9. Võrrelda Maad ja Marssi Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe. Sarnasusteks nende kahe planeedi vahel võib pidada aastaaegade ja kliimavöötmete esinemist. Samuti atmosfääri läbipaistvust ning mägede ja orgude esinemist. 10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Jupiter on teistest Maa-rühma planeetidest kõige suurem, liigub aeglasemalt, asub Päikesest kaugemal ning omab erinevalt teistest Maa-rühma planeetidest 4 kaaslast, mis on suhteliselt suured. Jupiter pöörleb üsna kiiresti ja planeedi telg on planeedi telg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Io Kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Paikneb Jupiterile kõige lähemal.
ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi.
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15
Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte
MERKUUR 1.Nime saamine Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. 2.Põhiinfo Maa-tüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja kõige väiksem. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähedamal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid
1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50km.1 Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks 1 astronoomiline ühik
poolest.Teleskoobis paistab ta pigem tähenda kui planeedina.Tal on kitsasast rngast koosnev rõngaste süsteem.Uraani päärlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis.Telje kaldenurk on orbiidi suhtes vaid 8 kraadi.Uraan ei päärle Päiksega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti.Pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülessanne,selle väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. Neptuun-kaheksas ja viimane suurtest planeetidest on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Tema asukoha arvutas 1846. a välja Prantsusmaa matemaatik Verrier,püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga.Ta mõõdud on väga lähedased Uraanile:läbimõõt 0,96,mass 1,2,tihedus 1,3 Uraani omast.Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil.Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu.Triton on üks massiivsemaid kaaslasi
samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR
Referaadi teemaks Pluuto valimine oli põhjustatud huvist Päikesesüsteemi kaugeimast ja väikseimast planeedist ning Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev. Selles referaadis selgitan Pluuto olemust, iseärasusi ja Pluuto avastamist. Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas.
....………………...................................................... 5 3. Planeet Neptuun ....................…………………………….............................. 6 Kokkuvõte ......………………………………...................................................... 6-7 Kasutatud kirjandus ................................................................................ 7 Sissejuhatus 2 Valisin päikesesüsteemi planeetidest referaadi koostamiseks välja kolm järgnevat planeeti, kuna: - Marss on Maa naaberplaneet ja sarnaneb oma suuruselt ja olekult kõige rohkem Maaga - Saturni ümber on ebatavaline rõngas - Neptuun asub suurtest planeetidest Maast ja Päikesest kõige kaugemal Joonis 1. Päikesesüsteemi planeedid 1. Planeet Marss Marss on neljas ja kõige rohkem uuritud planeet. See planeet on mõõtmetelt Maast natuke väiksem. Marss on tahke kiviplaneet
Mõõtmed Merkuur on Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Päikesesüsteemi planeetidest on Merkuurist väiksem ainult Pluuto. Maa-sarnastest planeetidest on ta kõige väiksem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti
URAAN Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka paljasilmaga, ei märganud seda vanaaja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil PLUUTO Pluuto keskmine raadius on 1195 km ning mass 0,002 Maa massi. Pluuto on saanud oma nime VanaRooma jumala Pluto järgi. Merkuuri edelaosa Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma
ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? On ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide
Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri. Meteoriit- on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Boliid- taevas lendav tulekera. Maa atmosfääris põleb ära või kukub meteoriidina maale. 8. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Saturn Referaat Juhendaja: ................ Koostanud: ............... 9. c klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht. Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel.
Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) Nende pinnal on võimalik olla Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks. (Vesta, Eros, Mathilde) Neptuuni tagused objektid (Kuiperi vöö, Pluuto) 6. Maa tüüpi planeedid. Vähemalt kaks peamist erinevust teistest planeetidest. Merkuur Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeetidest väiksem. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt
31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Gliese 581 on küll muutlik täht, tähisega HO Lib, kuid ta muutlikkus on väga väike ning jääb vaatlusvigade piirimaile. Uurimistulemused näitavad, et Gliese 581 c on süsteemi planeetidest kõige põnevam, sest ta jäävat oma tähesüsteemi nn elamiskõlblikku alasse ehk ökosfääri, milleks peetakse tähte ümbritsevat ala, millel planeedi pinnatemperatuur võimaldab leiduda vedelat vett. Glise 581: Planeetide võrdlused: Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Gliese_581_c
Atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust . Atmosfäärirõhk Veenuse pinnal on selline nagu ookeanis 900m sügavusel. Marss paistab meile suure punaka tähena. Tal on kaks umbes 20 km läbimõõduga kaaslast. Marsi pind on kivikõrb . Marsil on pinnavormid , mis on tekkinud vee voolamisest.Marsil võis kunagi voolata vesi , tegutseda vulkaanid , ja võibolla ka oli seal mingi primitiivne elu. Marsi kliima on võrreldes maaga karm , aga siiski teistest planeetidest leebem. Marsi atmosfäär koosneb 95% süsihappegaasist ja 3% lämmastiukust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnale 60 korda väiksem , kui Maal.Maa on päiksesesüsteemi unikaalne planeet ja ilmselt ainus , kus võis tärgata elu. Maa on kõige olulisem iseära on kolme faasi olemasolu .Tahke pinnakihi (maakoore) , küllalt tiheheda gaasilise õhkkonna atmosfääri ja vedela keskkonna (hüdrosfääri)samaaegne olemasolu
täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Nad erinevad oluliselt Jupiteri-tüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest (gaashiidudest) Maa tüüpi planeedid Neli esimest planeeti moodustavad Maa rühma: Merkuur Veenus Maa Marss Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed
JUPITERI KAASLASED Kokku 67 kaaslast Nendest 51 on raadiusega 10 km või ka väiksemad Neli suuremat kaaslast Io - Europa Ganymede - Callisto Need avastas Galileo Galilei SUUR PUNANE LAIK Tuntuim Jupiteri nähtus Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, kui Jupiter KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Punane_Laik http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/pildid/jupwsmap.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2e/Jupiter_Earth_ Comparison.png/300px-Jupiter_Earth_Comparison.png http://space-facts.com/jupiter/ https://aglae89.files
Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. See on suhteliselt püsiv 12,000 - 25,000 km suurune keeriseline moodustis. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiter pöörleb kiiresti. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub üsna intensiivne energiatoodang. Maa rühma planeetidest erineb ta eelkõige selle poolest, et ta on oluliselt suurem, ta tihedus on tunduvalt väiksem, ta asub Päikesest kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet. 11. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on Jupiterile lähim ning teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Seda
Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab (pilvedes on temperatuur -140 °C). Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid (7). 2.6 SATURN Saturn on päikesesüsteemi kuues planet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi (8). Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit, tiirlemisperiood 29,5 aastat. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens. Saturni rõngaste süsteem koosneb praegu teadaolevalt seitsmest rõngast, mida
Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturni kaaslased Saturnil on vähemalt 22 kuud. Kuus neist on kesmise suurusega kuud ja ülejäänud on tillukesed, mõned neist vaid 30 km läbimõõduga. Kahte kuud, mis tiirlevad teine teisel pool rõngast nimetatakse karjasteks, sest nad suunavad osa rõngaste ainest. 26. oktoobril 2000 teatati ametlikult 4 uue Saturni kaaslase avastamisest. Sellega tõusis teadaolevate Saturni kaaslaste arv 22-ni, mis tähendab, et Päikesesüsteemi planeetidest omab Saturn kõige rohkem kaaslasi. Teisele kohale langes nüüd Uraan oma 21 kaaslasega. Nüüdseks on neid nelja uut objekti jälgitud väga paljudes observa-tooriumides üle kogu maailma. Kaaslased paiknevad umbes 15 miljoni km kaugusel Saturnist ja nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km. Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati. Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada.
asukohtade arvutamiseks laialdaselt kuni 17. sajandi keskpaigani Heliotsentriline maailmapilt Esimene, kes geotsentrilisust matemaatiliselt eitas, oli Mikołaj Kopernik. Ta pakkus välja Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber Maa. Kuigi
VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud: Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud e. Lõhangorud Kanjonorud Sängorud Koosnevad ainult voolusängist Esineb tasastel aladel
Juurikaru Põhikool Neptuun 2009 õ.a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised
Silmapaistev ringide süsteem Kaaslasi vähemalt 60 Saturn Uraan Päikesesüsteemi seitsmes planeet Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal Uraani atmosfääri temperatuur on teiste planeetide hulgas kõige madalam Sisemus koosneb kivimitest ja jääst Uraan Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil) Neptuun Tänan kuulamast!
kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturn Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu.Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide
ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal);
annaabi.ee 
