Tuleviku kosmosereisid Tänapäeva kiires maailmas areneb inimkond kiiresti. Ka tehnoloogia areng on märgatavalt suurenenud. Uuenevad elektroonikaseadmed ning muud vidinad. Kuna ka kosmose- tehnoloogia areneb paremuse poole, siis ei tasu imestada, et tulevikus on võimalik teha kosmosereise mitmetele erinevatele planeetidele. Juba praegu mõeldakse kosmosereisist Marsile ning kuidas oleks see võimalik lähistulevikus täide viia. Kui esimesed inimesed kunagi tulevikus Marsile peaksid minema, siis võivad nad seda teha lendava taldrikuga. USA kosmoseagentuur NASA katsetab Hawaiil uut lendava taldrikuga sarnanevat sõidukit, millega on plaanis tulevikus Marsile lennata. Katselennud ulatuvad stratosfäärini, kus õhurõhk vastab ligikaudu rõhule Marsi atmosfääris. Plaani järgi peaks
saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugele, et kosmoselaevad liiguksid valguskiirusest kiiremini, rääkimata valguskiiruse saavutamisest. Kosmose kolonisatsiooniga kaasneb liiga palju probleeme, kulutusi ja sellega peaksid juba paljud valitsused ja erasektorid tegelema hakkama, sest aega meil on vähe. Nagu Stephen Hawkins on öelnud: "kas me koloniseerime
Aegajalt tekivad sellel täpid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub välja gaasi, mis annab tunnistust võimsatest plahvatustest Päikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetvälja muutusi), virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal on siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevendavad. Päike kiirgab maailmaruumi tohutult energiat, millest langeb planeetidele vaid umbes sajamiljondik, Maale sellest omakorda vaid kümnendik. Sellele ''väheselegi'' võlgneme tänu oma olemasolu eest! Päikese koostis: Vesinik (73,46% massi järgi) Heelium (24,85% massi järgi) Kõik ülejäänud elemendid (1,67% massi järgi) Päikese andmed: läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit mass on 1,9891×10 (astmes 30) kg raadius on 6,9599×10 (astmes 8) keskmine tihedus on 1409 kg/m³ efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K
Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal.Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. 9.klass Kasutatud Kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury. html
koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased„. Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksemateleobjektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest.(2) 3 PÄIKE – SÜSTEEMI PEREMEES Päike on meie süsteemi täht mis on Maal heledaim täht. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikeselt paiskuvad völja laetud osakeste vood, mis levivad üsna kaugele. Päikese pinna aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa
Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutustavad, õpetaja ainult vajutab nupule ja kuulab, keda kuulata tahab. Kirjutamise asemel loevad õpilased vastused magnetofonilindile või annavad edasi raadiosaatja abil. Vene keelt õpitakse magnetofonidelt või unemeetodite abil. Keemias ja füüsikas korraldatakse ekskursioone teistele planeetidele. Kodus on emal õppeainete kontrollimiseks nupp, ta vajutab vastava õppeaine nupule ja saab teada, kuidas seda ainet omandatud. Pärast tunde toimuvad klassidevahelised helikopterite vigursõidu võistlused, kolmele parimale on ekskursioon asustatud planeedile. Koolis näidatakse iga päev kolme põnevusfilmi, mis õpilastele kõige enam meeldivad. Minu unelmate koolis võiksid olla elektroonilised õpetamismasinad. Masin on kiivritaoline ese, mis pannakse pähe
panuse annab ka Euroopa Lõunaobservatoorium, ESO. 4 Kosmonautika Kosmonautika on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Eduardovich Tsiolkovski. Ta põhjendas esimesena teaduslikult rakettide kasutamise võimalust lennuks väljaspoole Maa atmosfääri ja teistele planeetidele. Oma 1903. aastal ilmunud töös "Maailmaruumi uurimine reaktiivaparaatide abil", tuletas ta valemi, mis seob raketi kiiruse gaaside voolukiirusega, raketi massiga ja kütuse massiga. Ta põhjendas teaduslikult, et kosmoselendudeks vajalikku
mitte midagi. Planeedi Muailaa elanikeks ei saaks mitte tavapärased inimesed, vaid nad oleksid kõik vähemalt kaks korda suuremad ning tugevamad. Kõik nad oleksid mustanahalised ning suure kondiga, et oleks lihtne põllutööga tegeleda. Kõik elanikud saaksin endale ise valida juuksevärvi ning iseloomuomadused. Seega on kogu planeedi heaolu nende enda teha. Annaksin neile võimaluse kasvatada tiivad, et soovi korral saaks vabalt lennata ka teistele planeetidele, et sealt uusi tutvusi ning miks mitte ka tulevast elukaaslast leida. Ennast jätaksin ma aga kõiki Muailaa elanike valitsejaks. Kui mõni üleannetu proovib teistele kurja teha, saaksin teda hõlpsasti mõne valguskiirega pimedaks muuta. Seega jääks säilima ka kord. Looduse looksin samuti täiesti ainulaadse. Puud peaksid olema mitmeid kordi pikemad nagu ka inimesed. Seega oleks kõig proportsioonis. Annaksin puudele liikumisvõime, et nad ei
youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1 Päikesesüsteemi stabiilsus PÄIKESESÜSTEEM ON STABIILNE, seda tõestavad järgmised rehkendused: Tänu gravitatsioonile liiguvad planeedid ja nende kaaslased. Kogu päikesesüsteemi mass on koondunud aga kerakujulisse Päikesesse. Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteemis mõjuvad planeetidele aga täiendavad jõud ja seetõttu ei pruugi planeetide liikumine gravitatsiooni tõttu igavesti kesta. Samuti mõjutab planeetide liikumist gravitatsiooniväli. Tegu on konservatiivsete jõududega, mis arvatavasti ei vähenda liikumise energiat, orbiit võib küll pisut muutuda, aga põhiparameetrid (kaugus päikesest ja ekstentrilisus) on püsivad suurused. Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemisel välja allikast
igapäevaelus. · Tekkisid esimesed aatomielektrijaamad. Tänapäeval on need maailmas laialt levinud. · Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. 20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. USA saatis esimese kosmoselaeva (Apollo 11). Kosmoselaev jõudis Kuu pinnale 19.juuli 1969. aasta õhtul. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaaniti üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele. Mood · Naiste kleidid muutusid lühemateks ja avaramateks. ·Meeste suured torukübarad muutusid mugavateks soliidsetekskaabudeks. ·Noored kandsid erksaid ja kirjusid riideid ( enamused olid hipid )
Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise
Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline
sarnased meie maaga või hoopis hingelised, pole aga vastust. Islami pühakiri koraan räägib hoopis Jumalast kui maailmade valitsejast, kes on loonud Maa ja taevad ning mõlemasse elusolendeid paigutanud. Samuti ütleb koraan, et kui Jumal tahab, võib ta nad kõik kokku tuua, mida võib käsitleda kui maavälise eluga kontakti asumist. Sellel kõigel ei ole aga mingit teaduslikku alust. Tänapäeval ei keskendu maavälise elu otsingud Päikesesüsteemis mitte ainult planeetidele, vaid ka nende kaaslastele, eriti Jupiteri ja Saturni kuudele. Paljud uurijad on leidnud Kuult ja Marsilt anomaalseid objekte mis võivad viidata seal minevikus tegutsenud mõistusega eluvormidele. Väidete aluseks on kosmose uurimise agentuuride poolt tehtud ülesvõtted nendest taevakehadest. Iga päev tegeletakse agentuurides kunstlike signaalide otsimisega, mille ei oleks maist päritolu, aga senini ei ole veel midagi leitud.
erinevaid eksperimente ja töid. Osalt on nende eesmärgiks teha ka tulevased mehitatud kosmoselennud turvalisemateks ning õppida kosmost piisavalt tundma, et selle ohtudega paremini toime tulla. Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud, kuid Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud oma kavast saata taikonaut – Hiina astronaut – millalgi vahemikus 2025-2030 Kuule. Reise teistele planeetidele ei ole seni toimunud ei nende kulukuse ega kestuse pärast – reis Marsile kestaks lühikese stsenaariumi puhul, kus Maa ja Mars on üksteisele kõige lähemal, 500 päeva ning planeetide üksteisest eemal asumise korral 2 aastat. Inimese kosmosesse viimiste peamisteks takistusteks Maa gravitatsiooni üketamise kõrval on kosmose ülikarm keskkond ning inimese sõltuvus oma elukeskkonnast. Need asjaolud seavad kosmoselendudele ülikõrged tehnilised nõudmised ning
eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru.Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel
3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. SUURUS Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres, kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto.
siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.
ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidivöö- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak. Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas.
Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani .Päikesesüsteemi teke on osa tähe enda tekkimisest. Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat , millest langeb planeetidele umbes sajamiljondik , Merkuur on Päikesele lähim planeet , natuke suurem , kui Kuu. Ta liigub kiiremini , kui teised planeedid . Atmosfääri Merkuuril prakktiliselt pole . Veenus on kauguselt teine planeet Päikesele . Veenuuse pind on tahketest kivimitest koorik , kaetud meteoriidi kraatritega . Atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust . Atmosfäärirõhk Veenuse pinnal on selline nagu ookeanis 900m sügavusel. Marss paistab meile suure punaka tähena. Tal
Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning
Third level Fourth level Fifth level http://www.theplanetstoday.com / Pluuto planeet või mitte? Pluuto on piklik Pluuto orbiit, mis teiste planeetidega võrreldes on tugevasti kaldu, on rohkem sarnane komeetide kui planeetide orbiitidega Pluuto on palju väiksem Pluuto läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi (ehkki mõnevõrra väiksemaid) objekte Planeetidele (va Pluuto) kehtivad reeglid Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas
maakera. Sellel on paks atmosfäär, palju paksem, kui Maal. Veenus on alaliselt kaetud paksude pilvedega. Veenusel on Pildil on Veenus. kuumus umbes +500 kraadi kuuma. Maa ja Kuu Maal leiavad aset maavärinad ja vulkaanid. Tähtsamad Maa pinda kujundavad tegurid on tuul, jää ja vesi, kuid ka tahketele planeetidele iseloomulikud meteoriidikraatrid ja vulkaanid pole siin tundmata.Kuu pinnal säilivad kraatrid praktiliselt igavesti, Pildil on Maa ja Kuu. sest kuul puudub atmosfäär. Kuu kraatritest saab välja lugeda kogu Päikesesüsteemi tormilise ajaloo esimese aastamiljardi pöörastest meteoriidi sadudest kuni suhteliselt rahuliku nüüdisajani. Marss Marss on Maast palju väiksem, kuid tema pinnal ei ole
sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisi objekte, millest suurema osa katavad endast kaheksa planeeti. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli lähimat planeeti, Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nimetatakse ka Päikesesüsteemi siseplaneetideks. Neile järgnevad Jupiter, Saturn, Uraan ning Neptuun, kuid need on võrreldes esimestega hiiglaslikumad, mistõttu nimetatakse neid Päikesesüsteemi välisplaneetideks. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. 1.2 Päikese omadustest Päike asub Maast ~150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330 000 korda suurem kui Maa mass). Päike asub Galaktika keskmest 25 000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230
Asi liikus kenasti edasi ning peale Venemaa hakkas ka USA tegelema astronoomiaga. Lõppudelõpuks suutis USA viia esimesena maailmas kuule inimesed aga mida aeg edasi, seda enam mõisteti et aina raskemaks läheb, kuna programmid olid liiga kallid ning planeetide avastamine polnud sugugi lihtne. Peale selle on lennud ka eluohtlikud, kuid sellest hoolimatta pole neist loobutud. Hetke seisuga on saadetud ka kaugematele planeetidele mehitamata laevu. Lend marsile on aga praeguse aja järgi juba toimunud. On jutud ka sellest, et sealt üritatakse leida vett ja ka võimalusi, et kas saaks seal kunagi elada ja olla. Kolmandaks märkimisväärseks faktiks on kindlasti küberneetika, mille alla kuuluvad arvutid ning kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt. Kõik see poleks aga olnud midagi
Päikese pind on tavaline, aegajalt tekivad sellele täpid ja laigud. Pinnalt purskub välja aasi, mis annab ........ võimsatest plahvatustest. Päikese laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, mis avaldavad mõju ka elusloodusele. Et Päikese mõju Maale leevendada on Maal mitu kaitsekilpi. Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat, kuid enamik sellest hajub ,,kasutult". Planeetidele langeb sellest vaid umbes sajamiljondik, Maale sellest omakorda vaid kümnendik. Astrofüüsikute hinnangute järgi on Päike ühtlaselt kiiranud juba 5 miljardit aastat ja kiirgab veel umbes sama kaua. Päikeseenergia allikaks on termotuumaprotsessid. Päikesel on tohutud temperatuurid ning selle pinnal aurustuks silmapilkselt iga keeruline element. 18. Tähtede ehitus Tähed on kõik väikesed Päiksed, lihtsalt Päike on planeetidele kõige lähemal
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad.
Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte , mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääbKuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Geotsentriline maailmapilt
võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust, neil arvatakse olevat ka tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks". Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike
2) Inimene kuul 20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Juhtiv riik oli NSV Liit, sest seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. USA-l õnnestus esimest korda laskuda Kuu pinnale. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaanitakse üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele. 3) Kloonimine Pärast Teist maailmasõda arenes kiiresti ka keemiatööstus. Eesmärgiks oli luua uute omadustega materjale. Mida võis vaja minna igapäevastes eluvaldkondades. Tehti vapustavaid avastusi. 20.sajandi viimastel aastatel õnnestus esimene loomade kloonimine. See pani inimesed täiesti uude ja segasesse olukorda. Sellega kaasnes ka teave ,et kloonida saaks siis kõiki elusolendeid,ka inimesi
mõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele ning tulevikus ka teiste tähtede juurde. Juri Gagarin. nõukogude kos monaut, ke lle s t 1961. aas tal s ai e s im e ne kos m os e s käinud inim e ne . Galaktika · Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest.
See ala kuulub antiikteaduste hulka. Juba vanad kreeklased uurisid taevast. Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja saadavad need teistele Päikesesüsteemi planeetidele. Astronoomia ajalugu: 3. sajandil enne Kristust oletas Kreekast pärit teadlane, et kõik planeedid, kaasaarvatud Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop
See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub antiikteaduste hulka. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja saadavad need teistele Päikesesüsteemi planeetidele. Astronoomia ajalugu Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak.Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid. Renessansiajal esitas Kopernik Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja
Siledad tasandikud on veel nooremad ja neil on vähem kraatreid. Nad paiknevad Palavuse nõo ümbruses ning on võib-olla moodustunud ülespaisatud materjali allalangemisel pärast suurt kokkupõrget. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Nad meenutavad Kuu meresid. MESSENGER-i foto Merkuuri pinnast Päritolu (e. tõenäoline teke) Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle
gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid.
ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust heeliumist. Jupiterist oleks võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Planeedil on ka vägev raadiokiirguse allikas, ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsev kiirgusvöönd. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem
astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle
· kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab
natuke koomale. Väike prints oli aga väga hämmastunud. Planeet oli imepisike. Mida see kuningas küll valitseda võis? "Teie kõrgus, " ütles ta kuningale, "andestage, kui ma teilt midagi küsin ..." "Käsin sul mind küsitleda," sõnas kuningas. "Teie kõrgus... mida te valitsete?" "Kõike," kostis kuningas suures lihtsameelsuses. "Kõike?" Kuningas osutas tagasihoidliku liigutusega oma planeedile, teistele planeetidele ja taevatähtedele. "Kõike seda?" küsis väike prints. "Kõike seda," kostis kuningas. Ta polnud mitte ainult piiramatu ainuvalitseja, vaid ka maailmavalitseja. "Ja tähed kuulavad teie sõna?" "Aga muidugi," ütles kuningas. "Nad kuulavad otsekohe minu sõna. Korralagedust ma ei kannata." Väike prints pani nii suurt võimu väga imeks. Kui see oleks olnud tema päralt, siis oleks ta
täht, mis moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2
eraldi kirjutatud põnevik-romaan. Raamatu ilmumisaasta on 2010. Raamatut lugesin umbes nädal või kaks ning see pani mind paljudele asjadele mõtlema. ,,Keha ’’ on kirjutatud väga teistmoodi ja paeluvalt... 3 Lühikirjeldus raamatu sisust Raamat räägib sõjast maalesaabunud Hingede ja Inimeste vahel. Nimelt on olemas Hinged, kes ühe oma kesta eluaja lõppedes teistele planeetidele edasi rändavad. Hinged ei valeta, on soojad ja südamlikud, neis puudub kurjus või mingi pahe, vastupidiselt inimestele. Alguse said Hinged algtähelt. Ka selle raamatu peategelane Rändaja (hiljem Wanda) sai alguse algtähelt. Rändaja oli eriline sellepoolest, et kui teised hinged olid olnud umbes kahel või kolmel planeedil enne sinna paika kindlaks jäämist, oli rändaja rännanud juba kaua, paljude erinevate planeetide vahel, sellest ka tema nimetus.
aatomisisesed jõud kallutavad neid kõrvale. Ta mõõtis alfakiirguse kõrvalekaldumist õhukese ainekihi läbimisel ning jõudis 1911 järeldusele, et aatomid peavad koosnema raskest positiivse elektrilaenguga tuumast, mida ümbritsevad kerged negatiivse elektrilaenguga elektronid (ainsad tollal tuntud negatiivse elektrilaengu kandjad), mis tiirlevad ümber tuuma sellest suhteliselt väga kaugel. Nõnda meenutab aatom Päikesesüsteemi: aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. See nn Rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodünaamikaga, mille järgi kiirust või liikumissuunda muutev 6 elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ära andma, nii et elektron peab lõpuks langema tuumale. Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr (Bohri aatomimudel). Bohr võttis
Schmidlap kinnitas suure kanderaketi tippu väiksemad raketid. Kui suuremas raketis oli kütus läbi põlenud, langes kest alla ning järgmine rakett süttis. Sel viisil on võimalik saavutada suurem kõrgus. ("Space Shuttle" töötab samuti mitmeastmelise raketi põhimõttel paisates kanderaketi ning kütusemahutid tagasi kohe, kui kütus on põlenud.) Schmidlapi leiutatud rakette nimetatakse astmelisteks. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik lennata avakosmosesse, Kuule ning teistele planeetidele. Kasutatud kirjandus. Internet: · http://www.google.ee/search?q=reaktiivliikumine&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a · www.fyysika.ee/foorum/read.php?3,4343,4343,quote=1 · http://miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/lend.htm · http://vaatleja.obs.ee/node/659 · http://www.5ka.ru/88/19675/1.html
Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maataoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Meie teadmised Jupiteri sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt jäävad selliseks mõneks ajaks Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa-massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri sisemuses
................................................................. 13 Viited.............................................................................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks valisin tähed, sest nad on väga tähtsad taevakehad. Nad kiirgavad soojust ja valgust ning on olulised planeetidele. Kui tähti poleks, lendleksid taevakehad, mis on tavaliselt orbiidil, niisamuti ringi. Ilma ühe tähe – Päikeseta – poleks inimkonda ega elu maal. Samuti pean mainima, et tähtede all ei mõtle ma näiteks järgnevaid objekte: lendav täht, staar, kirjasümbol jne. Referaadis kirjutan tähtedest astronoomilisest, mitte astroloogilisest vaatepunktist. Lisaks räägin siin ka pikemalt meile olulisimast tähest, mis on Päike. Tähed ei saa kunagi otsa
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on? Arvatakse, et ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi moodustus tihedast gaasipilvest Päike. Päikese
kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Vaata ka suurimate asteroidide tabelit (Lisa 5 ). ASTEROIDIDE KUJU Asteroidid on ebakorrapärase kujuga , nende pinnal leidub meteoriidikraatreid ja nad on igati suurte planeetide väikeste kuude sarnased. Väikeste läbimõõtudega, sellepärast sarnanevad nad teleskoobis tähtedega, planeetidele iseloomuliku ketast pole näha. Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat, moodustades seega Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel asteroidide vöö. Heledamad asteroididest on vastasseisu ajal ka binokliga vaadeldavad, kuid nende leidmine tähtede hulgast nõuab vilunud ja head tähistaeva tundmist. Antud läbimõõdu juures on asteroid seda heledam, mida rohkem ta päikesekiirgust tagasi peegeldab (st. mida suurem on tema