Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA kultuur 1940-85 (1)

1 HALB
Punktid
Ameerika kultuur 1945 80
Leila & Kribu
Muusika al. 40'ndatest
· John Cage (19121992)
John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid
esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John
lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutit vaikuses ja siis saigi lugu
läbi.
· 40'ndatel oli kuulus jazz, see muutus peagi aga bluusiks, mis oli sarnane
swingile. Peagi tekkis muusikasse Popmuusika ja rokk bändid. 70'ndatel
tekkis Elekronmuusika. Tuntuks said ka muusikalid ( Väiksem variand
ooperist ja operetist ). 80'ndateks võib öelda tehakse kõike ja kõik on sama
tähtsusega... Alates jazzist, lõpetades elektronmuusikaga.
Hipid
· Tegutsesid 1960 ­ 1970 aastatel.
· Enamused olid teismelised , kes moodustasid omaette protesti
liikumise vietnami sõja vastu.
· Hipide hüüdlause oli : " Make love not war. "
· Nad on pikemate juustega , tarbivad narkootikume , kannavad
omapäraseid riideid , kuulavad rocki.
· Kõige menukam hipide liikumine oli Woodstocki muusikafestival
(1969a.) . Sajad tuhanded noored elasid kolm päev laagris.
· Vanematel inimestele tekitasid nad hirmu ja narkootikumide tõttu tegid
huvi politseile. See tõttu nad kadusid 70'ndatel.
Make love, not war!
1960.
2008.
Leiutised
1960 ­ Corvette, USAs
Telekas magnetofon
Varajane varajastel 80'ndatel
· Külma sõja aegne IdaLääne vastasseis kandus üle ka
kultuurivaldkonda.
· Ameerika saavutati suuri saavutusi teaduses ja tehnikas.
· Loodi võimsaid relvi, mis suutsid hävitada väga palju inimesi,
hooneid ja linnu.
· Samal ajal aitasid teadlased muuta paljude inimeste
igapäevaelu paremaks ja mugavamaks,
· Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel
kasutada kultuurisaavutusi.
· Raadio ja TV, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid tõid
igast üritused kodusse.
· Tekkisid erinevad moesuunad.
· Meelelahutuste sissetulekud suurenesid ja inimesed hakkasid
rohkem tegelema meelelahutusega.
· 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest,
näiteks feministlik liikumine.
· Naiste osa ühiskondlikus elus kasvas, kuid mõned ebavõrdsusega
seotud probleemid on seotud tänapäevani.
· Veel oli probleeme rassilise võrdsusega ja seksuaalmoraali
küsimusega.
Massikultuur
· Tuli käibele mõiste "massikultuur."
· See tähendab keskmise tarbija maitse vastavas kultuuris.
· Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami.
· Hakati ka tegema tarbijate maitse järgi asju.
· Tänu reklaamile levis see väga kiiresti.
· Hakati tegelema massitootmisega.
· 20. sajandi keskel hakkas majandus kiirelt kasvama.
· Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti ning see soodustas ka massilise
tarbimise tekkimist.
· Inimeste kodudesse ilmus üha rohkem uusi asju ja täiustati juba
olemasolevaid kaupu, näiteks autosid, mööblit, riideid. Juurde tekkisid
pesumasinad, külmkapid, mikrolaineahjud ja mitmesugune sidetehnika.
· Seoses arvuti turuletulekuga hakati pakkuma üha uusi teenusteliike,
näiteks internetipank. See kujundas inimestele uute väärtushinnangute
tekkimist.
Sõjatehnika
· Pärast Teist maailmasõda pandi rõhku sõjatehnika täiustamisele.
· Tuumapommist saadi ideid, kuidas selle tööpõhimõtet kasutada
igapäevaelus.
· Tekkisid esimesed aatomielektrijaamad. Tänapäeval on need
maailmas laialt levinud.
· Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul
eesmärgil.
20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks.
USA saatis esimese kosmoselaeva (Apollo 11). Kosmoselaev jõudis
Kuu pinnale 19.juuli 1969. aasta õhtul.
Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaaniti
üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele.
Mood
· Naiste kleidid muutusid lühemateks ja avaramateks.
·Meeste suured torukübarad muutusid mugavateks
soliidsetekskaabudeks.
·Noored kandsid erksaid ja kirjusid riideid ( enamused
olid hipid )
Vasakule Paremale
USA kultuur 1940-85 #1 USA kultuur 1940-85 #2 USA kultuur 1940-85 #3 USA kultuur 1940-85 #4 USA kultuur 1940-85 #5 USA kultuur 1940-85 #6 USA kultuur 1940-85 #7 USA kultuur 1940-85 #8 USA kultuur 1940-85 #9 USA kultuur 1940-85 #10 USA kultuur 1940-85 #11 USA kultuur 1940-85 #12 USA kultuur 1940-85 #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sheikit Õppematerjali autor
uued leiuised ja sündmused

Sarnased õppematerjalid

Globaalprobleemid ja tehnikasaavutused
3
doc

Globaalprobleemid ja tehnikasaavutused

3 Globaalprobleemi 1) Globaalne soojenemine Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuooneefekti suurenemist. Kahjuks on aga erinevaid statistikaid vaadates Eesti olukord teps mitte kiiduväärt ­ süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu is

Ajalugu
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma. Kuid see ei ole ka nii ühesuunaline: eriti Ameerikas collectibles: osta asju nüüd, et need muutuksid singluaarseteks (müüdamatuteks) ning siis saaksid sa need kalli raha eest maha müüa. Näited objektiklassidest: Kuna komplekssetes kultuurides (vs primitiivsed kultuurid) ei ole

Tarbimissotsioloogia
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS Nagu varasematel aegadel, on Eestimaa ka viimase saja aasta jooksul olnud väga erinevate kultuuride mõjusfääris: 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli meie kultuur tugeva saksa mõju all, sellele lisandus Vene tsaaririigi venestamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika, mille toimel tugevnesid vene mõjutused, siis paarkümmend aastat afroameerikaliku džässi 1 mõjusfääris, peale II maailmasõda uuesti poole sajandi pikkune venestamissurve, sajandi lõpukümnenditel aga ingliskeelse lääne popkultuuri sissemurre. Neid tegureid ei saa küll vaadelda samal tasandil, sest osa neist (džäss) on toiminud vaba leviku printsiibil, mõjutades

Muusika ajalugu
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (1)

pantrike12 profiilipilt
Mirjam Pikki: suht nõme, kui isegi mitte ei ava seda faili.:(
18:57 31-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun