3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010, eesti 2030pluss, asusstus,transport jne 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering
20 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; · olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; · maa-alade kruntideks jaotamise korral (sealjuures on krunt planeerimisseaduse järgi ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal). Lisaks on detailplaneering kohustuslik koostada üldplaneeringus määratud aladel või juhtudel. 12. Mille poolest erinevad üld- ja detailplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. ÜP-1) valla ja linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) regionaalse ja kohaliku arengu analüüs; 3) kohaliku arengu vajaduste kujundamine;; 4) maakasutuse juhtotstarbe määramine;
meelel ka poliitikud ning tuumajaama rajamiseks teeb komisjon juba esimesi samme. Eesti on enda tuumajaama alast seadusandlust alles kujundamas. Hea eeskuju on meile rahvusvaheliselt usaldusväärne Soome tuumaenergia alane seadusandlus. Siiski tasub analüüsida mitmeid aspekte ja ka Euroopa Liidu viimaseid suundi tuumaenergia alaste reeglite ühtlustamisel. Diskussioonides Eestis asutakse tihti küsima, kuhu tuleks tuumajaam rajada. Eestis peab tuumajaama planeering järgima Planeerimisseaduse sätteid, kus § 32. järgi on "elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest" riikilikult tähtis ehitis, mille "asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub". § 32.2 sätestab "Asukohaettepanekud koostatakse üldjuhul mitme asukoha kohta". AS Eesti Energia teostab uuringuid praegu Suur- Pakri saarel, kuid ennatlik on pidada seda lõplikuks tuumajaama asukohaks. Suur-Pakri pole
Planeeringualal paiknevad juurdepääsud ehitistele hoida aastaringselt vabad. Planeeritavad 6 hooned peavad vastama TP-2 tulepüsivusklassile. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates ja rekonstrueeritavates hoonetes lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (avaldatud RTI, 09.11.2004,75,525) ja selle lisadest. 1.11. Kuritegevuse ennetamine Planeerimisseaduse (RTI 2002, 99,579) kohaselt tuleb planeeringutes käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine", 29.11.2002.a. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Tagada ümbruskond heakorrastatus
KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE ÜLESANDED – finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste likvideerimiseks vajalikke projekte KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE RAHALISED ALLIKAD – pakendiaktsiis, saastetasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering
biolagunev; prügi 7. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks või kõrvaldamiseks; ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vaja. Jäätmekäitluskohta/ prügila asukohta määratakse planeerimisseaduse sätestatud korras. Deponeerimine- taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Prügi kuhjamine prügimäele, prügi ladestamine spets. ettevalmistatud paika, võimalikult väikesele alale. Tihendatakse õhukeste kihtide kaupa, kaetakse pinnasega iga tööpäeva lõpus. Lademesse infiltreerunud vihmavesi ja lademes tekkinud prügilagaas kogutakse ning käideldakse. Suletud prügila kaetakse tiheda pinnasekihiga ja rekultiveeritakse. Ragn-Sells. Keskkonnateenused. Epler&Lorenz 8
Ülesannete selgitamisel on kasutatud planeerimisseadust. 1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit ,,Via Baltica teemaplaneering" või ,,teemaplaneering" 3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg]
Tee kaitsevöönd suurused (teeseaduse järgi) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Valla teede kasutamise ja kaitse eeskiri. Maantee klass – maantee tehnilist taset ja põhiparameetreid iseloomustav tunnus I klassi maantee on kattega ning mõlemas liiklussuunas vähemalt kahe sõidurajaga tee, mis ristub raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil. Teele sõidetakse
Õppelaen 113.100 31.000 Eluasemelaen 160.200 602.000 Tarbimislaen 235.300 41.000 Arvelduskrediidi leping 128.300 5000 Krediitkaart 470.600. 6000 AVALIKU SEKTORI SEKKUMINE Eluasemelaenu intresside tagastamine (kuni 50000.-EEK aastas kõik tagastused) Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond) 2004.a
-kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke (vt joonis 3). [13] Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus [17]. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on: veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle
KOV muutmine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku üksuste koostöö: Üleriigilised liidud ehk Eesti Linnade liit, väljakuulutamine;detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning Eesti Maaomavalitsuste liit ja Omavalitsusliitude Koostöökogu. sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul Maakondlikud Liidud ja Ühisasutused. Euroopa kohaliku planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine omavalitsuse harta(14.10.1985Strasbourg): KOVi planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega põhiseaduslik ja õiguslik alus;KOVi põhimõtet tuleb tunnustada määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; valla või linna riigisiseses õiguses ning kui võimalik, siis põhiseaduses; KOVi
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 31) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 33) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning
kaitsealana või hoiua lana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Ala õtab püsie lupa igana ka itse alla keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loete lu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Looduse üksikobjekti võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse a lla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või deta ilplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti ka itsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline õi tä ielik, ala line või a jutine kehtivus vööndite kaupa
Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud
ja kknõudeid. Kui ta neid ei arvesta, peab andma motiveeritud põhjenduse. - tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik nõudeid täita. Strateegiline keskkonnamõju hindamine eesmärgiks on integreerimisprintsiibi elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. Esemeseks on strateegiline planeerimisdokument, milleks on üleriigiline, maakonna, üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, mille kehtestab mõni valitsusorgan õigusaktiga. Strateegilise kkmõju hindamise regulatsiooni aluseks on EÜ direktiiv 2001/42/EÜ Hindamist on vaja ka siis, kui strat planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või sellega kavandatakse tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. KESKKONNAALANE VASTUTUS Eestis liigitatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on sätestatud üksnes
kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 7 Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa
Kui pärast avalikku väljapanekut viiakse sisse suuremaid parandusi ja täiendusi, peab toimuma uus avalik väljapanek. Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalikud ettepanekuid ja vastuväiteod esitanud isikutele teatab kohalik omavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta andes ühtlasi teada avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Seda tuleb planeerimisseaduse järgi teha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Posti teel saadud ettepanekute ja vastuväidete puhul antakse seisukoht teada tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu ajal ei ole omavalitus enam kohustatud uusi ettepanekuid vastu võtma. Peale avalikku väljapanekut toimuva arutelu
27) VP valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine; 34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;
Kui pärast avalikku väljapanekut viiakse sisse suuremaid parandusi ja täiendusi, peab toimuma uus avalik väljapanek. Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalikud ettepanekuid ja vastuväiteod esitanud isikutele teatab kohalik omavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta andes ühtlasi teada avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Seda tuleb planeerimisseaduse järgi teha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Posti teel saadud ettepanekute ja vastuväidete puhul antakse seisukoht teada tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu ajal ei ole omavalitus enam kohustatud uusi ettepanekuid vastu võtma. Peale avalikku väljapanekut toimuva arutelu
27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28. valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 31. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 33. valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34. valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35
- kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist; (KMS § 16 lg 2 p 3) - Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; (KMS § 16 lg 2 p 4) - väärtpaber, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule KMS
eeskirjaga. (4) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 32. Raadamine (1) Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. (2) Raadamiseks annab kirjaliku nõusoleku keskkonnaminister või tema volitatud isik: 1) planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu või selle puudumise korral kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) ehitusseaduse või maaparandusseaduse kohase ehitusprojekti või elektriohutusseaduse kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub; [RT I 2007, 12, 64 jõust. 20.07.2007] 3) kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitseeeskirja või kaitsekorralduskava alusel.
käitumine jm) Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne) Avaliku sektori sekkumine Eluasemelaenu intresside tagastamine (koolituskulud, intressid, annetused ja kingitused kuni 1920EUR aastas) Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele (kuni 15.a. lapsed) , noorele spetsialistile, tagastatud majas elavale üürnikule, Kaitseväe või Kaitseliidu veteranidele mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul (2013 lõpp) on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 24 832 peret). Eluasemeprobleemid:
kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks
pädevuses./Planeerimisseadus/ Detailplaneeringu algatab omavalitus ja see koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta, et viia seal lähiaastatel läbi ehitustegevus või maa kruntimine. Detailplaneeringu algatamisele kuluv aeg peaks üldjuhul jääma ühe kuu piiridesse. Algatatud planeeringust tuleb teatada kuu aja jooksul peal selle algatamist vastava ajalehe kaudu, tuues teadaandes ära maa-ala suuruse, asukoha ja algatatud planeeringu eesmärgid. Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala
plaanid ja programmid (mille töötavad välja avaliku võimu organid; mille väljatöötamine on kohustuslik); hinnata tuleb plaaneprogramme (valdkonnad: põllumaj, turism, energeetika, maakasutuse planeeringud jne millel vo oluline KM); otsus plaani/progr mitte hinnata tuleb avalikustada. Strat plan.dok üleriigiline, maakonna ning üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või KOV organ õigusaktiga. KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument: 1) koost põllumaj, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi,
13.2. Planeerimis- ja ehitusalased ülesanded Planeerimisvõimukandjatena on KOV üksustel ülesanne kujundada oma haldusterritooriumi. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on KOV pädevuses. KOV volikogu ainupädevusse kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. Planeerimisülesanded · üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; · üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; · detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul PlanS-i kohane
kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse. (4) III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister nende loetelu sisaldava määrusega. (5) Eesti looduses esineva haruldase mineraali ja haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. (6) Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148) kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. 69. Kaitse-eeskiri (1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse- eeskirjaga.
annaabi.ee 
