Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2. Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult paljude ekspeditsioonide lugemine, ka Nansenilt
Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse...............................................................................................
............................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Antud referaat räägib maadeavastaja Roald Amundseni elust ning selle referaadi mõte on ennast harida. Referaadi isikut valides otsustasin Roald Amundseni kasuks sellepärast, et tema elus oli pidev võistlemine ning enesetõestamine. Roald Amundseni elu Unistus polaaruurija elust Roald Engelbregt Gravning Amundsen oli sündinud 16. juulil aasta 1872 Norras Sarpsborgi lähedal. Ta oli sündinud laevomanike ja kaptenite peres. Ema püüdis teda merest eemale hoida ning saatis ta arsti teadust õppima, aga Roald oli juba poisieast huvi tundnud Franklini Loodeväila ja Fridtjof Nanseni ekspeditsioonist Gröönimaale. Kuna Roald unistas polaaruurija elust karastas ta oma nõrka tervist sellega, et magas lahtise akna all ja käis koos venna Leoniga eluohtliku talveretkel Hardangervidda mägiplatool.
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Roald Engelbregt Gravning Amundsen Referaat Koostaja Mark-Eerik Kodar VIIa Klass Tallinn 2010 Sisukord · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Referaadi põhisisu · Kokkuvõte · Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb maadeavastaja Roald Amundseni elu ja selle referaadi mõte on harida ennast ning teisi. Referaadi teemat valides otsustasin Amundseni kasuks sellepärast, et
Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve. Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja kummutas varasema oletuse Niiluse algamise Tanganjikast. David Läks 1873. aastal uuesti Bangweulu järve piirkonda ning suri seal troopikapalavikku. Tema reisikirjeldused äratasid Euroopas laialdast tähelepanu, humaanse suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse. Amundsen 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. Nende seas sooritasid lõunapoolusele esimese retke norralane Roald Amundsen ja inglane Robert Scott. Lõunapooluse vallutamist alustasid mõlemad Rossi mere jääbarjäärist. Lõunapoolkera suvel 1911. aastal algas "tormijooks" poolusele. Ekspeditsioonid startisid peaaegu üheaegselt. Amundsen oma rühmaga asus teele oktoobris
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks.
Norra maadeavastajad Rebeka Kübard 11.klass Roald Engelbregt Gravning Amundsen · Norra polaaruurija (16.juuli 187218.juuni 1928) · Ta läbis 19031906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. · Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. · 1911. aastal suundus ta laeval "Fram" Antarktisele. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. Roald Engelbregt Gravning Amundsen · 1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil Teravmäedpõhjapoolus
-AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT. KIRDEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD. LOODEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER P-AMEERIKA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE NORRALANE AMUNDSEN. 4) 18-19. sajand arvati, et L-poolkeral asub hiigelmanner TERRA AUSTRALIS, kuigi keegi polnud kunagi seda näinud. Esimesena purjetas sealkandis hollandlane Abel Tasman, kelle järgi tasmaania nimetati. Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat. Aafrika sisealade uurija DAVID LIVINGSTONE tahtis leida Niiluse algust, kuid ei leidnud. Ta avastas NJASSA JÄRVE, KONGO JÕE ja VICTORIA JÄRVE.
F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail. Bellinghausen, Lazarev Eestlased, jõudsid aastatel 1819-1821 Antarktise lõunarannikule. R. Amundsen jõudis 1911. aasta detsembris esimesena lõunapoolusele. R. Scott jõudis 1912. aasta jaanuaris teisena lõunapoolusele. R. Peary jõudis a. 1909 esimesena põhjapoolusele. D. Livingstone, R. Burton uurisid Aafrikat. Tjan-sanski, Prezelvalski, G. Everest, Toll, Middendoff (viimased 2 olid Balti-Sakslased) uurisid Aasiat. Darwin, Humboldt uurisid Lõuna-Ameerikat. J. Davis, Mackenzie uurisid Põhja-Ameerikat. Eyre, Dickens, Burke uurisid Austraaliat. J. Casteau elas 20
Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus).
Kingsley maeti merel tema viimase soovina. Louise Arner Boyd: Artika Avastaja Louse Arnet Boyd (1887-1972), Tuntud ''Ice Woman.'' oli Ameeriklane kes avastas korduvalt ja pildistas Artika ookeani; ta oli veel esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse. Sündinud San Rafael, California (San Francisco ligidal), Boyd päris oma pere varanduse (tehtud tema isa investment compani poolt)kui ta 33 aastaseks sai (aastal 1920). Otsides Amundsen: Aastal 1928, Boyd finantseeris ja juhtis ekspeditsioni et leida Norra avastaja Roald Amundsen kes oli kadunud samal aastal kui lendas päästmise misjonil et leida itaallaste avastaja Umberto Nobile. Boyd reisis umbes 16,100km risti Artika ookeani, avastades Franz Josef maa kuni Gröönimaa mere. Kuigi Boyd ei leidnud ühtegi jälge Amundsenist. Tale anti Chavalier Cross of the Order of Sain Olav Norra riigikogult. Gröönimaa ekspeditsion: Aastal 1931, Boyd alustas mitmeid iga aastaseid
Pilt 4 :Oaasi maastik. 10 Antarktise avastamine 1820 jõudis antarktise ranniku lähedale F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi uurimisrühm. 1821 avastati Aleksander Imaa jt. saari. Esimesena talvitus mandril norra uurija C. E. Borchgrevinki ( 1864 1934 ) ekspeditsioon 1899 1900. Mandri sisealasid uurisid 20 saj. Alguses R. F. Scott (1901- 1904, 1910-1912) E.Shackleton (1907 1909), R. Amundsen (1911 1912, jõudis 15. XII 1911 esimesena lõunapoolusele ), D. Mawson ( 1911- 1913 ) jmt. Antarktist 1928 kasutati Antarktise uurimisel lennukeid (H.Wilkins 1928 1930, L. Ellsworth 1935, 1938 1939, R. E. Byrd 1928 1930, 1933 1935, 1939 1941, 1946 1947 , jt.). Ulatuslik töö Antarktises algas rahvus geofüüsika-aasta (1957 1959 ) uurimisprogrammi järgi. 12 riiki rajasid 51polaarjaama, kus tehti meteoroloogilisi, enamasti
ekspeditsiooni ettevalmistamine. Eesti tahab rajada suvejaama Woodi lahe kaldale Rossi mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt uurivad. · Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise. Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti. Probleeme osooniaugud Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid Polaaruurijad F. G. von Bellingshausen 1821. R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912. Kordamiseks 1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? 3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika? 4. Mida tähendab mõiste külmapoolus? 5. Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku? 6. Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega? 7. Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid? 8
Battuta. Indiasse Vasco da Gama. 3. Meretee ümber Euraasia Atlandi ookeanist 3. Arvatavasti Orkney saari nimetas THULEks Vaiksesse ookeani on Loodeväil. antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5. Esimesena kirjeldasid uusi maid 5. Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6. Itaalia kaupmees Marco Polo kirjeldas 6. Marco Polo on Portugali maadeuurija, kes põhjalikult Hiinat. kirjeldas 13. sajandil Aafrikat. 7. Esimesena kandis Eesti .......... aastal 7
Tänavu võitis Eurovisiooni Norras. Seda esindas Aleksander Rybak. Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Kultuur Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl.
Esimesed liustiku-uuringud keskendusid peamiselt mägiliustikele, mis on levinud nii keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid aga ühed viimased paigad Maal, kuhu uurijad ja maadeavastajad jõudsid. Esimesi uuringuid tehti juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid laialdasemalt hakati polaaralasid uurima siiski 20.saj teisel poolel. Esimesed polaaruurijad olid Norra polaaruurija Fridtjof Nansen, iirlane Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott. 5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka. Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani. Seetõttu on liustikujää väärtuslik keskkonnarhiiv, millesse on salvestunud andmed globaalse temperatuuri, aurumise, taimestiku ja vulkaanipursete kohta. Näiteks on vulkaanipursetega õhku paiskuvat tolmu leitud nii Gröönimaa kui ka Antarktika mandrijääst, mis tõendavad võimsate vulkaanipursete üleilmset mõju
Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916 Kuulsad maadeavastajad: Roald Amundsen See, et kaks kuulsat Norra polaaruurijat Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen olid kaasaegsed, on üks ajaloo kokkusattumusi. Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale – laevale, mis 1897–
pikaajalised muutused). Magnetvälja pööre toimub u 700000 aastaga. Lühiajalised muutused on nn magnettormid (perioodiga 6-12 h). Neid seostatakse Päikese aktiivsusega. Viimase 20000000 aasta jooksul iga 300000 a järel Viimati 780000 a tagasi Täpset põhjust ei teata Magnetväli on juba aastaid nõrgenenud Kui kiiresti poolused liiguvad? Maa magnetilise põhjapooluse asukoha määras esimest korda James Ross 1831. Juba siis, kui Roald Amundsen 1904 põhjapoolust külastas, oli see 50 km nihkunud. 20 saj on poolus nihkunud umbes 10 km aastas, jõudes 1990ndatel kiiruseni 40 km/a. 2013: Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub 100000 kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250000 a, teadlaste arvamused selles osas on vastuolulised). Viimane pooluste pööre toimus teoreetiliselt 780000 a tagasi (tardunud laava uuringute alusel). Pööre ise võib samuti kesta tuhandeid aastaid.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal ...
7. Kultuur 7.1 Tuntud norralased Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Üks Oslo peatanävaid rahvuspühal 17. mail - vaade Kuningalossi poolt 7.2 Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. 7.3Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli
Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norras antakse igal aastal Nobeli rahupreemiad kätte. Sel aastal pälvis selle preemia endine Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore aktiivse võitlemise eest kliimamuutuste vastu.
lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. Kultuur Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl. Kirjandus Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele. Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
