Galapagose saared (0)

Galapagose saared
Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust , Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin , kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tagasi tekkisid ookeanist vulkaanilised saared kus puudusid taimed ja loomad. Seega pidid loomad saartele kuidagi saabuma , mille aga teeb keeruliseks asjaolu, et saared asuvad väga kaugel mandrist, keset ookeani. On kaks meetodit, kuidas loomad ja taimed sinna sattusid. Esimeseks viisiks on õhu kaudu lennates või tuulega kandudes ning teiseks merel ujudes või millegagi saartele uhtudes. Mõlemal juhul on siiski tegu väga pika ja raske teekonnaga, mille elasid üle vähesed liigid. Saarele jõudmine oli aga vaid üks osa, peale seda tuli nii taimedel kui loomadel sealsete elutingimustega kohastuda. Näiteks on saartel ülekaalus tuultolmnevad taimed ning putuktolmlejaid on vähe. Seda selle tõttu, et oli ebatõenäoline taime ja teda tolmendava putuka sattumine ühele saarele ning selle tõttu ei suutnud need taimed ellu jääda. Samuti on saartel rohkem roomajaid kui imetajaid , sest roomajad on paremini adapteeruvad kliimaga ning vajavad vähem toitu.
Tänaseks on sealsetel saartel elavad liigid ainulaadsed ning haruldased , kuid algupäraselt on siiski kõik kohalikud taime- ja loomaliigid pärinenud nii Lõuna-Ameerikas kui ka mujal rohkem levinud liikidest. Saartel isoleerituna on liigid väga kiiresti omandanud täiesti eripärased jooned ja erinevad nii algliigist kui ka tihtipeale teisel saarel elavatest liigikaaslastest eraldi liigiks . Näiteks Galapagosel elav meri-iguaan pärineb algselt Lõuna-Ameerikas elutsevast iguaanist, ent ainsana saartel on see liik kohastunud eluks vees. Saartel elutseb ka 13 erinevat liiki vintlasi, igaüks eri saartel, kuid pärinevad ühisest esivanemast. Neid liike eristab üksteisest nokk, mis on kohastunud vastavalt toitumisele.
Tänapäeval on saartel ka palju inimeste poolt sisse toodud liike, kes seda ainulaadset loodust hävitavad. Samuti on ohuks ka turism ning loodus ise, seda mere taseme tõusu näol. Saared ei ole mere pinnast palju kõrgemal ning ka paarikümne sentimeetrine vee taseme tõus, seab tugevalt ohtu sealsete liikide säilimise.
Veel seal elutsevaid liike: Lennuvõimetud kormoranid, Elevantkilpkonnad (saared on nende järgi nime saanud), Galapagose pingviin, Laavasisalik, sinijalgsed suulased, fregattlind,
Huvitav tähelepanek sealsetest loomadest, mida avastas juba Darwin, on see, et loomad ei karda inimesi. Neile võib vabalt minna väga lähedale ilma, et nad eemale jookseksid.