...............................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Lisad.....................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin just sellepärast Jaapani muusika , sest see tundus mulle kõige huvitavam ja ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Tahtsin ka teada , miks jaapan on nii tihedalt seotud Hiinaga. Kirjutan Jaapani traditsioonilisest muusikast , pillidest jne. Mina ise jaapani muusikat ei kuula , ma kuulan pigem tänapäeva muusikat. Jaapani muusikal on väga ilus kõla . 3 Jaapani muusika Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülem...
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch? v=zAPvwIjB0RY HUMAN ARTS ENSEMBLE Muusikakollektiiv; Algas tegutsema 1971. https:// www.youtube.com/watc h?v=fC-zBjHwwCY&list =PLtLlUc8WoDhxzq0Cis NvGnmyxiaDEUXt8 AITÄH KUULAMAST!
Nõrgemad eespool,tugevamad tagapool. 11. Kes on kontsertmeister? Orkestri esimese viiulite rühma juhtmängiat nimetatakse konsertmeistriks. 12. Nimeta tuntumaid Eesti sümfooniaorkestreid ja nende dirigente. Eesti riiklik sümfooniaorkester:Nikolai aleksejev.Tallinna kammerorkester:Eri klas 13. Mille poolest erineb kammerorkester sümfooniaorkestrist? Kammerorkestris on vähem inimesi,aga neile võib lisanduda lisapillid,vastavalt teosele. 14. Millistest pillidest koosneb puhkpilli- ja kammerorkester? Puhkpilli:Vaskpillidest,puupillidest ja löökpillidest.Kammerorkester:Nii vokaal kui ka instrumentaalmuusikat.
1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab resonaatori keelehoidjat eemaldada ilma pilli lõhkumata. Tsitter on arenenud üle 2000 aasta tagasi mängitud pillidest. Kõige primitiivsem pill sellest perekonnast on maatsitter, mis on lihtsalt 2 maasse löödud posti vahele tõmmatud keel, resonaatoriks on selle all olev puukoorega vooderdatud kraav. Vastu keelt lüüakse puutükkidega ja seda kasutatakse laulusaateks lihtsalt rütmi tugevdamiseks. Maatsitritest on leitud tõendeid juba kiviajast ja neid mängitakse veel praegugi mõnel pool Aafrikas ja Kagu-Aasias. Maatsitrist arenes moldtsitter, mida leidub samuti Aafrikas. Seda harilikult sõrmitsetakse
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er ...
SOS-pillid Ülenurme Gümnaasium Hanna-Liisa Sarv Janeli Rosenthal 10a Kes tohivad SOS-pille kasutada? · Neid võivad kasutada pea kõik naised. · Tuleks kasutada üksnes erijuhtumil, nagu näiteks kaitsmata vahekord ja kondoomi äratulek või purunemine. · Imetamise ajal võib SOS-pille kasutada. Kuidas toimib? · Võib takistada munaraku viljastumist ja liikumist munajuhadesse. · Võib pidurdada munaraku väljumist munasarjadest. · Võib põhjustada viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumist takistavaid muutusi emakas. Kuidas kasutada? · Esimese tableti peab võtma vähemalt 72 tundi peale vahekorda. · Korraga võetakse sisse 1,5 mg levonorgestreeli nimelist kollaskehahormooni. SOS-pillide plussid · Sobivad kasutamiseks harva suguelu korral. · SOS-pillid tagavad rasestumisvastase kaitse 98% juhtudest. · Vähe vastunäidustusi ja kõrvaltoimeid. SOS-pil...
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
TAIKO-TRUMMID on hiigelsuured löökpillid, millega saadetakse rituaalseid tantse. Väga omapärane on jaapanlastel geisade kultuur. GEISA on haritud jaapani neiu, kes laulu, tantsu ja pilli- mänguga teenib elatist teemajades ja jõukates kodudes. Geisad peavad tundma kirjandust, kunsti ja muu- sikat ning pakkuma huvitavat seltskonda. Nad peavad olema targad vestluskaaslased, lõbustama inimesi oma pillimängu, laulu ja tantsuga. Pillidest eelistavad geisad SHAMISENI. Jaapani muusikateatril on väga pikad traditsioonid. Jaapani teatriliikidest on tuntuimad: KABUKI lihtrahva teater; räägib lihtrahva elust-olust. Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad pillimehed. Näitlejateks ainult mehed. Publik võib saali tulla ja lahkuda, millal tahab. Tehakse vahele- hõikeid laval toimuvale. NO on aga samuraide ja ülikute teater. Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske
muusika üldiseloomustus, pillid, heliloojad). Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika
selle on ta õppinud muusikat mitmeid aastaid. Kõlav muusika oli saanud rohkelt inspiratsiooni sügisestest meeleoludest, armastusest ning ka tükikesest huumorist. Peale eestoodud Titanic'u laulu, võis kuulda ka biitlite ning erinevate jazzistandardite loominguid ning ka solisti oma loomingut ,,Sinu kõrval on hea". Luuletustest sai kuulda Tuuli Vellingu nagu ,,Poeet" ja ,,Lootustandvand surevad esimesena", ,,Sa olid valu" ning paljude teiste Eesti luuletajate luuletusi. Laval olnud pillidest oli kuulda nii kitarri, elektriklaverit, seikerit, tinavile ja luuperit. Kuulatud pillidest olid minule uueks luuper ning ka seiker, mis olid tegelikult hea kõla ning rütmiga pillid. Kuigi solisti enda sõnul oli ta veel alles paar päevad tagasi haige olnud ning artist pidi mitu korda laulu keskel pooleli jätma, suutis ta ikkagi rahvast kaasa elama panna. Suurepärane ja tempokas hääl ja kõla olid esimesed, mis mu kõrvu jõudsid. Ainuke asi mis mulle kontserdil
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS
Kontrabass Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Selle sõrmlaual ei ole krihve nagu viiulilgi. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele.
Dzembe ja kora Dzembe on liivakellakujuline trumm, mida mängitakse kätega. Selle nimi tuleb ütlusest "Anke djé, anke bé" mida saab tõlkida kui ,,kogunege kõik kokku rahus". Dzembe on valmistatud lehtpuust ning peale on tõmmatud kitsenahk. Dzembega saab luua mitmeid erinevaid häälekõlasid, seega see on väga mitmekülgne pill. Mängitud heli on väga vali, tänu millele saab seda väga hästi eristada teistest pillidest. Malinke hõim väidab, et hea trummar on see, kes ,,paneb dzembe rääkima", ehk suudab räägida väga emotsionaalse loo. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Lenke_djembe_from_Mali.jpeg/166px-Lenke_djembe_from_Mali.jpeg Kora on harfikujuline pill, mida mängitakse Lääne-Aafrikas. Kora teeb harfile sarnast häält, kuid kui mängides seda traditsiooniliselt, see on sarnasem flamenko kitarritehnikale. Pilli
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona
Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube.com/watch?v=_ FzEpXNOjCY&index=2&list=PLcxaWAfluA48yWZz 4IJiZtL5j1sbLWawT https://www.youtube.com/watch?v=Ix-_ 3JhHjcA&list=PLcxaWAfluA48yWZz4IJiZtL5j1sb LWawT&index=3 ( ° °) (_) Küsimused 1) Mis on Saami tüüpiline laul? 2) Kes mängis võrutrummi?
v Tooras on juttu ka muusikast Iisrael Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v Pillidest kasutatakse: viiul, tsimbel, klarnet, tromboon, akordion Muusika kuulamine v http://www.youtube.com/watch?v=vHSNZK4Je-Y rahvalaul Havah nagilah v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI Iisraeli eurovisioonilaul 2011 v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI rahvalaul Hevenu shalom alechem Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid 10.02.14 Muusikaõpik 7. klassile. Kirjastus Avita TÄNAME ESITLUST VAATAMAST! Mõned küsimused v
harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra, burdoon, raamtrummi, puusatrumme, tamburiini, kellad.
lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga. Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt. Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud
aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan
Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv).
estampii. Kirikus tähendasid kõik pillid peale oreli paganlust ning olid keelatud. Kirikulaule lauldi oreli saatel ja laulud olid tugevalt mõjutatud jumalausu poolt. Orel tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erinevate vilede. Orelil võib olla kuni viis klaviatuuri. Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest
Suur osa valgetest õnneotsijatest siirdus aga põhja poole ja pühendus kulla otsimisele. Kõigest selles hakati jutustama ka oma lauludes. Tekkis COUNTRY & WESTERN MUUSIKA. See on valgete ameeriklaste muusikastiil, mis rääkis kaugest kodust, armastatud neiust, koduigatsusest, samuti uutest maadest, mida nähti oma loomakarjaga ringi rännates. Oma laule saadeti kitarrimänguga või lauldi neid bändzo (banjo-keelpill, mille kõlakast on keelte poolt kaetud nahaga) saatel. Pillidest kasutati veel ka viiulit ja suupilli, ühesõnaga - saateks sobis iga pill, mis oli nii kerge, et ta reisile kaasa üldse võeti. Iseloomulik oli, et viiulit ei mängitud mitte lõua all hoides, nagu ,,korralikule" pillimehele kohane, vaid pilli uljalt rinna vastas hoides. Tihti iseloomustab kantrilauljat veidi ,,läbi-nina-hääl". banjomängufänn on näiteks Stiv Martin
Grunge Martin Ilsin 11A Rapla 2012 Ajalugu Teise sõnaga ,,Seattle Sound". Stiil tekkis USA loodaosa linnades nagu Seattle, Olympia ja Portland. Tuntuimad bändid tulid Seattle´ist. Valitsusaeg jäi 1980-ndate aastate lõppu ja 1990-ndate algusesse. Suurima populaarsuse saavutas aastatel 1991-1994. Omadused Pillidest kasutati enamasti elektrikitarre, akustilis kitarre, bass kitarre ja trumme. Omane hääl on tugevalt moonutatud kitarr, kontrastne laulu dünaamika ja ükskõikne või vali vokaal. Paljud grunge muusikud olid kuulsad oma ükskõikse esinemisviisiga. Nirvana Click to edit Master text styles · Bändi liikmeteks olid Kurt Cobain, Second level
laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopassejõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki (''rebec'', Pärsias rabab või rebab). Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli
tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb tihti kõrva mõni puuoksal istuv linnuke, kes oma noka vahelt midagi lõõritab. Ma ei tea, kas kõik sellest muusikat välja loevad, aga mina küll. Olen muusikaga seotud ka läbi oma bändi. See on hobiks olnud juba meil umbes 4 aastat, millest ühe aasta olime isehakkajad, kes pillidest ja nootidest ei teadnud mitte tuhkagi. Nüüdseks on asi paremuse poole liikunud ning me hakkame vaikselt üksteist mõistma ja saame aru mida me üksteiselt ootame ja leiame peaaegu alati lugusid tehes kompromissi. Muusikat tehes läheme me kui teise maailma, kus rajame oma küla ja linna. Mõnikord võib see muusika olla täis jõudu ja agressiivsust, mõnikord aga pisaraid ja kurbust. See kõik oleneb hetke olukorrast ja emotsioonist. Muusika on nagu maailma rahvaste ühine keel
intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal. Gremona traditsiooni kandsid edasi kaks Andrea poega, Antonio (1540-1607) ja Girolamo (1561-1630), tuntud kui Amati vennad. Girolami poeg Nicola (1596-1684) oli ainuke viiuli meister Gremonas kes elas üle 1628 aasta näljahäda ja katku mis võttis Gremonas asu kaks aastat peale näljahäda.
Selline kõlakasti kuju kergendab mängimist moodsa tehnikaga. Ajalooliselt sarnanesid kontrabassid selles osas siiski rohkem viiulile. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele. Pilli päritolu probleem on ikka veel arutluse all ja väide, nagu pärineks kontrabass otseselt viola da gamba perekonnast, pole veel täielikult tõestatud. Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Laias laastus on kontrabassi välisele kujundamisele kaks lähenemist: viiuli kuju ja viola da gamba kuju. Kolmas, vähemtuntud kuju on busetto. Väga harva on kontrabass kitarri- või pirnikujuline. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Kindlaksmääratud standardite puudumine tähendab seda, et erineva kujundusega
Ta mängib ka ühe loo selle pilliga. Kontsert lõppeb väga huvitava looga, kus lõpus imiteerivad laulja ja puhkpillimängija omavahelist kaja. Sellest kontserdist ei saanud ainult kontserdielamust vaid sai ka teada palju pillide, tantsude kui ka moe ajaloost. Kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud ning iga hetk sellest oli huvitav. Need lood, mis nad mängisid tõid väga huvitava tunde, sellise nagu oleksidki ise barokiajas. Kõige rohkem meeldis mulle pillidest klavessiin, kuna tal on nii huvitav ja erinev kõla.
Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet, Meelika Mikson- metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav. Pärast poolteist tundi kestnud muusikaelamust valdas mind suurepärane tunne. Sügavamõttelised, rahulikud ja kaunikõlalised laulud muutsid olemise palju rõõmsamaks-
Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika.
Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse.
olid: Mesopotaamia, Egiptus, Palestiinia, Assüüria ja Babüloonia. Miks just need maad? Aga nendes maades oli muusika tähtsal kohal, mis täitis kultuslikku rolli. Tänu sellisele suhtumisele arenes välja rikkalik instrumentaarium (pillid) ja kutselise muusika seisus. Peamiseks lauludeks olid hümnid. Lauldi harfi saatel, helirida oli 5 astmeline. Eksisteeris templiorkester, kus olid esindatud suurem osa pillidest, mida sel ajal üldse kasutati. Vanaaja muusik oli nii laulja, tantsija, pillimees, luuletaja, näitleja ja dirigent. Vana-Kreeka muusikaõpetus Kreeklaste helisüsteem jaguneb oktaavideks. Oktaav koosneb 7 heliastmest. (Vanaaja muusika koosnes 5 heliastmest.) VanaKreeka muusika käsitleb helisid seoses arvudega. Mida arvas Pythagoros? Tema fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas, et muuusikahelid alluvad kosmos
talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks
Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia.
tänapäevaks palju muutunud ning rahvas, kes elab Kreekas on praeguseks segunenud teiste rahvastega. Sealne teater oli nagu meil on tänapäeva ooper, näitlejad laulsid, oli olemas orkester ning koor. Phytagoros, kes oli helleni rahvusest pani aluse muusikale, mõõtes ära noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga hingeline ning vaikne muusika. Roomlased kasutasid väga palju Kreeka traditsioone, kuid aja jooksul need hääbusid. Pillidest jäid kasutusele lärmakamad. Nad leiutasid kõige võimsama kõlaga pilli vesiorel, mida kasutati gladiaatorite võitlusel. Roomlaste muusika muutus aina rütmikamaks ja sellel oli meelelahutuslik funktsioon. Tänapäeval on juba igasuguse rütmiga lugusid. Need kolm kultuuri on väga musikaalsed, nad on ka väga sõjakad. Seda aega võrreldes tänapäevaga oli neile muusika üks osa elamisest, tänapäeval kuulatakse ka palju muusikat, aga luuakse ise vähem
Millega tegelevad erinevad autorikaitse ühingud. Laekunud tasud jagatakse heliloojate, arranzeerijate ja tekstiautorite vahel. Kes kaotavad või võidavad autorikaitsega, miks? Kirjelda oma sõnadega. POPMUUSIKA Rock-muusika Iseloomusta tüüpilise rock-ansambli koosseisu, muusikalist kõla, taktimõõtu, muusika iseloomu ja üldist harmooniat. Tüüpilisse rock-ansambli koosseisu kuuluvad lauljad ning pillidest kasutatakse enam elektrikitarre (soolokitarr, rütmikitarr, basskitarr), löökpille (trummikomplekt) ning klahvpille (klaver, elektriklaver või süntesaator). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Enamik rock-muusikat on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki
See muusika stiil oli väga erinev ja mitmekesine mida mina kuulan, aga samas väga sügav ja kuulatav. See muusika andis ettekujutust mida Uganda rahvas teeb ja mõtleb. Selline Kontsert andis hea elamuse, 45 minutiks mil see kestis. Ma omandasin vähemalt väikse osakese Uganda rahva tegemistest ja muusikast. Trumm on Uganda rahvale väga tähtis vahend. Ma sain teada, et seal edastatakse teavet trummi saatel. Joel Sebunjo rääkis veel igasugustest pillidest mida ma enne polnud kuulnudki ja tutvustas neid ja imestas veel, et terves eesti elab natukene üle 1miljoni inimese. Mulle meeldis kontsert, see oli hariv. Esineja oli hea, tal oli hea hääl, valju. Ta ei olnud liiga häbelik ega ka liiga lärmakas. Ühesõnaga väga siiras ja kuulama panev esinemine. Kokkuvõte: Joel Sebunjo on noor andekas multi-instrumentalist ja laulja, sündinud ja elanud siiani peamiselt Ugandas. Stiililiselt on tema muusika mitmekesine, peegeldades
Pilli nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast clavis (klahv) ja kreekakeelsest sõnast (chorda - pillikeel). Klavikord on vanim klahvpill oreli ja klavessiini järel, see leiutati 15. sajandi alguses. Klavikord oli populaarne 16.18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise. Enamik enne 1730ndaid ehitatud pillidest olid väikesed 3-4 oktaaviga, hiljem oli oktaave 5-6. Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel. Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika fanaatikud. Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord.
Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini Eesti rahva ehk folkmuusika Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, ballaadidena 6 keelega kannel ehk väikekannel ning eepiliste legendidena Traditsioonilised tuulepillid, mis Muutke teksti laade põlvnesid pillidest, mida mängisid Teine tase karjused, olid vanasti laialt levinud, kuid Kolmas tase Neljas tase praegusel ajal mängitakse neid harva
ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba pikkus ja koos sellega helikõrgust muuta. Mida rohkem
komöödia Kõigis kolmes on ühine see, et igal kultuuril olid olemas oma pillid,kuid vanades kõrgkultuurides oli muusika ebamäärane. Tehti vaid oletusi, mida arheoloogid parajasti leidsid. Loodusrahvaste hulgas mängis rolli lindude-ja loomade keel ja selle juurde kuuluv tants oli ka tähtis. Kreeka ajaloost on pärit ka oma nö laulikud. Pillidest eelistati kasutada siiski keelpille rohkem ja luges kindlasti ka rütm. Vanades kõrgkultuurides olid jumaliku andega muusikud ja poeedid,keda austati väga. Muusikat peeti jumalate keeleks ning muusika ja pillid,millega jumalaga mängisid,peeti pühadeks. Muusikuid koheldi suure austusega. Igas kultuuris arenes välja mingi teatud asi. Tänapäeva muusika põhineb muusikalistest helidest,helidest,müradest ja konkreetsetest loodus-või inimkeskkondade helidest. Muusika ülesmärkimiseks
Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit. Indoneesias on sport populaarne vaid meeste seas. Indoneesias kõige populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall. Indoneesia toidukultuur pärineb teistest riikidest nt:Hiinast, Euroopast, Lähis- Idast ja Indiast. Põhitoiduks on Indoneesias riis.
Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noodi uurimisega prooviti teha pentatoonikat. Pentatoonikas oli viis nooti: Fa – tähendas kuningat (Keisrit) Sol – tähendas ministrit La – rahva noot Si – oli riik RE- oli üld olukorras Hiinas 2007 a. Eks leiti kammerdoo- noodile Fa vastas pambustorusse asetatud sada hirsi tera. Pillid:
Sissejuhatus Muusika mõjutab igat inimest. Oma lemmiklaulu kuulamine parandab meeleolu ja hällilauluga "mõjutatakse" lapsuke magama. Ürgajal usuti, et muusika abil saab juhtida loodusjõude ning mõjutada jumalaid. Enne jahiretke maapinnale joonistatud metslooma ümber tantsides ja häälitsedes loodeti jumalatelt paremat jahiõnne. Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest löökpilli võid kohata loomaaias, kui näed simpansit kaht peopesa kokku löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli
kuulajaskond seadis juba tõsised piirangud (kuna mängija peab siis mängima ju valjusti, aga valjusti mängimisel lihtsalt ei ole võimalik välja tuua kõiki neid nüansse, mida võib kuulda omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine võik üks peamistest pillidest. Siin tasuks näite tuua meie ida naabritelt: JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" (lisad lugu nr 1)ja muidugi ka kuulsa techno-stiilis parmupilli mängija Tran Quang Hai (lisad lugu nr 2). Lisad Lugu nr 1 JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" http://ia600704.us.archive.org/29/items/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3 Lugu nr 2 Tran Quang Hai http://www.youtube.com/watch?v=frgFQTuw6FA
Lady Gaga Hiiumaa Ametikool Kersti Kivilo Üldist Lady Gaga pärisnimi on Stefani Joanne Angelina Germanotta. Ta on sündinud 28 märtsil 1986 New Yorgis Ta on tuntud ameerika laulja ja helilooja Hääleulatuselt on ta kontraalt Pillidest valdab ta klaverit ja süntesaatorit Tema stiilid on pop, elektrooniline tantsumuusika Ta on tegev 2006 aastast 19862004 Lapsepõlv ja haridus Ta on itaalia päritolu internetiettevõtja Josephi ja Cynthia Germanotta vanim laps.Tal on õde. Gaga on öelnud, et kuigi tema vanemad olid üsna jõukad, pärinesid mõlemad siiski alamkeskklassist. Gagat kasvatati katoliiklasena. Alates 11. eluaastast käis ta katoliiklikus tüdrukute erakoolis.
olid. Selline igaaastane festival on üheks väga suureks sümboliks meie musikaalsele rahvale. Ühinesid välismaa kõige meisterlikumad muusikud ja loovad koos Eesti interpreetitega uusi vokaale ja lisasid vürtsi igasse loose. Nii eestlased kui ka välimaa riigi külalised nautisid kontserdi samade emotsioonidega. Muusika on keel, mis ei vaja tõlimist,see on loetav ühtemoodi, hoolimata maailmakultuurist. Jazzkaarel oli tunda publiku haarangut igasse loose, mis artistide pillidest välja voogas. Iga soolokoht oli plaksutamist väärt, mitte kaasaelamine, nagu eestlasele ilma alkoholita kombeks oli sellel üritusel välistatud. Esinejate kui ka korraldajate vahel tekkis väikeseid segadusi. Leedulane Liudas Mockunas, bass- saksofonist, kes esines ansambliga Heavy Beauty, pidi mitmeid korda üle lava karjuma ühte ja samat lauset: "Pange lava valgust maha, ma ei näe noote lugeda". Peale valguse korrikeerimist ei
rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest olid kasutusel veel löökpillid: täristid, lõgistid, kellukesed, trumm. Keelpillidest:harf, lauto. Puhkpillidest: flööt ja salmei. Egiptus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas. Maailma pikima jõe Niiluse kaldaile tekkis juba rohkem kui 5000 aastat tagasi võimas riik, mida valitses piiramatu võimuga vaarao. Vana-Egiptuse muusika oli kooskõlas suurejooneliste losside, templite ja püramiididega
Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal. Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist Keelpillidest – FIIDEL, REBEKK, HARF, LAUTORATASLÜÜRA. 1 Puhkpillid – TORUPILL, FLÖÖDID, Šalmei. Löökpillid- TRUMMID, TALDRIKUD, KELLAD, KASTANJETID, KÄRISTID jm. Keskaja inimese mõttemaailm
annaabi.ee 
