Free funk Free funki algus Free funk on kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist. Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides. Tüüpilisteks pillideks on saksofon, kitarr, basskitarr ja trummid. Tuletusinstrumendi vormid on M-Base.wut? Free funk, kui nimi. Free funk on termin, mille Allmusic ja kirjanik Scott Yanow võtsid kasutusele kirjeldamiseks kombinatsiooni Avant-garde jazz ja funk muusikast, mis on välja töötatud 1970ndatel. Z anri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman ja tema Prime Time rühm , Ronald Shannon Jackson ja tema rühm Decoding Society, Jamaaladeen Tacuma ja tema rühm Prilliraamid ja James "Blood" Ulmer. Näide https://www.youtube.com/watch? v=hog1fTiLBh8&feature=player_embedd ed Tuntumad muusikud Derek Bailey Lester Bowie Yura Bish James Chance Steve Coleman Ornette Coleman Jack DeJohnette Doug Hammond
Laulutekstid olid sentimentaalsed. Tuntuimad nimed on The Jackson Five, Stevie Wonder ja Diana Ross. Staxi laulud olid lihtsama harmooniaga, rämedavõitu, improviseeritud ning põhiinstrumentideks olid kitarr, bass, trummid jm. Tuntuimad nimed on Eddie Floyd, Otis Redding jt. Muusikanäited: http://www.youtube.com/watch?v=Cb1PkprdMVA http://www.youtube.com/watch?v=Jn5E7IojVRM The Jackson Five Funk Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Kujunemisele aitas kaasa soul muusika. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolopilli omale. Funk stiili erinevateks vooludeks on jazz funk, eksperimentaalne funk, psühhedeeliline funk, valgete funk jt. Funk muusika rajajaks peetakse James Browni, kes alustas küll souli esitajana. Esimene funkansambel oli Kool & the Gang. Veel tuntuid funk artiste:
Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist
Hubbard, Lee Morgan, Blue Mitchell ja Miles Davis, saksofonistid Sonny Rollins, Hank Mobley, Sonny Rollins ja viimaks John Coltrane. HardBop viis muusikalised vormid kaugemale. 12 ja 32 taktilised formid muutusid ühtaegu Ragtime'likuks vormigruppideks. Miles Davis: If Art Blakey's oldfashioned, I'm white! Nimed: Art Blakey(trummid), Max Roach(trummid) MUUSIKA KUULAMINE: 1. Art Blakey & The Jazz Messengers - Free For All(Free For All, 1964) 2. Blue Mitchell - Chick's Tune(The Thing To Do, 1964) 3. John Coltrane - Moment's Notice(Blue Trane, 1957) 4. Miles Davis - Seven Steps To Heaven(Seven Steps To Heaven, 1963) 5. Miles Davis - Two Bass Hit(Milestones, 1959) 6. Hank Mobley - The Breakdown(Roll Call, 1960) 7. Clifford Brown/Max Roach Quintet - Gerkin For Perkin(Study In Brown, 1956) 29 8. Pat Martino - Lazy Bird(East
...................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge........................................................................................................................11 2.7 Soul.............................................................................................................................12 2.8 Funk............................................................................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko........................................................................................................................14 2.11 Hiphop........................................................................................
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
See on põhimõtteliselt punk rock koos mõjutusi keldi muusika. Sageli ansamblid lisada Celtic vahenditega nagu torupill, viiul, tina vile, akordion, mandoliin või Banjo. Pogues Real McKenzies, Dropkick Murphys ja peksmisi Molly on tähelepanuväärne Celtic punk ansamblid Dance-punk Tantsu-punk on subgenre punk rock, et esimene tekkis 1970-ndate ja mõjutavad post-punk ja nr Wave liikumise ja viimasel ajal ka post-punk revival ja kunst punk liikumised. See on määratlenud selle segu disko, funk, punk rock, ja elektro. On tuntud ka kui disko punk, funk punk ja indie-dance. Näited: Rapture, Klaxons, Kolimisteenused Osakute Valetas, ja kas see solvata teid, jah?. Deathrock Deathrock on termin määratleda subgenre punk rock, et killustatud off areneva Ameerika Ühendriigid West Coast hardcore stseenis, hõlmates elemendid Õudusfilmid ja dadaism. Deathrock ansamblid mängivad valjemini ja kiiremini kui gothic rock ansamblid ja sageli osa arveid psychobilly ja horror punk ansamblid
Kõik kommentaarid