NEPTUUN Lola Liise Toome 7. oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päik...
Autor on Henri Cartier-Bresson, kes pildistas ühe igapäeva elu hetki. Fotol on näidatud, kuidas mees tahab naist suudelda. Minu meelest on pilt väga emotsionaalne, kangelaste tunded on hästi edasi antud. Suudlus on harilik meie elu ilming ning vähesed mõtlevad selle olulisuse peale, kuid suudlus võib kahe inimese elus pöördemomendiks olla. Minu meelest õnnestub autoril haarata ülitähtsa sündmuse hetke, sest keegi ei tea, mis juhtub pärast. Ühest küljest, naine võib mehele anda kõrvakiilu ja nad lähevad lahku. Teisest küljest, suudlus võib saada kooselu aluseks. Foto on hallides toonides, ka inimeste tunnetel ei ole kindlat värvi, on vaid pidev üleminek ühest varjundist teise. On näha, et paari suhted on veel alguses. Nad peidavad oma silmi päikeseprillide taha ja ei hoia kätest kinni. Vaadates riietele võib eeldada, et nad on kolleegid. Kuna foto on tehtud väga lähedasest kaugusest, tähendab, nad seisavad mingil vaateplatsil, kus nad ...
pildistatud fotode puhul kõige tugevamalt esile sarnasus moefotoga. Näiteks 1967. aasta Vogue'is ilmus Dahomees pildistatud fotoseeria, mis juhib tähelepanu, kuidas portreteeritavad riietuse, ehete ja kehakaunistuste abil ilu poole pürgivad (Lisa 5). Irving Penni ateljee Manhattanil püsis läbi aja ühesugusena - valgete seinte, hallide uste ning kulunud põrandaga. Dramaatilise taustakujunduse või loomuliku keskkonna asemel pildistas ta modelle oma korratus, peaaegu täiesti lagedas ateljees. Teine Penni portreteerimisvõte oli modelli asetamine toanurka (Lisa6). Sellistel puhkudel oli fotograafi harvaks instruktsiooniks modellile vaadata vaid kaamerasse ja lasta kehal kõneleda ülejäänu eest. Nii pildistas ta mitmeid tuntud kultuuritegelasi, nende seas olid nii kunstnik Salvador Dalí, moekunstnik Elsa Schiaparelli kui ka helilooja Igor Stravinski. 1950
Näiteks ühelpäeval kadus üks pisikene poiss Madis loomaaias ära. Aga kõige suurem seiklus juhtus Triibikuga hiljem. Ükskord tuli Triibiku vanaisa Berliinist tagasi ja tõi sealt kahte tiigri kutsikat, aga hiljem jäid nad kõvasti haigeks. Triibik taipas, et midagi on valesti. Loomaias jalutasid kaks inimest, kes olid väga kahtlased. Nad jalutasid hommikul loomaaia metsas ning rääkisid telefoniga. Järgmisel päeval käis ringi imelik punaste juustega naine kes pildistas ümbrust. Triibik oli kaval ta pani oma sõbrad luurele ning varsti oli tõe hetk käes. Punaste juustega naine väljus loomaaia toaletist. Tal oli käes suur kott mida varem ei olnud. Onu Andres ja Triibiku sõbrad piirasid punaste juustega naist ning sundisid teha tema koti lahti. Lõpuks tuligi välja, et tiigrid ei olnudki haiged nad olid uimastatud, et neid varastada. Nii saigi Triibiku õppeaasta koos seiklustega läbi selleks aastaks läbi.
Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. • Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada. Ta pildistas selle üles ja lisaks tõi kaasa selle paiga kaardi. Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999)- kus fotodel on jäädvustatud vee võtmine ületatud jõest ja selle kallamine järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega. vaata siin • Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks
Degas' loomingus oli seda, mis jäi samaks kogu tema elu jooksul. Ta maalis üksnes siseruumides, eelistades ateljeed. Ta kasutas sageli modelle, aga võis ka mälu järgi maalida. Tema loomingu põhiosa moodustavad figuurimaalid. Maastikumaale on tal vaid mõned ning needki tehtud mälu või kujutlusvõime järgi. Nagu teisedki impressionistid, võis Degas sama motiivi korduvalt maalida, varieerides kompositsiooni ja käsitlust. 1880. aastate lõpus huvitus Degas fotograafiast. Ta pildistas paljusid oma sõpru, sealhulgas lambivalgel. Mõnda oma fotot, mis kujutas tantsijaid või akte, kasutas ta oma joonistustel või maalidel. 1880. aastatel hakkas Degas' nägemine halvenema ja lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks 1907 üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele. 1912 lõpetas ta nähtavasti töötamise täielikult. Pärast Degas' surma avastasid pärijad 150 vahast skulptuuri, neist paljud halvas seisukorras. Nad
ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history.com/images/media/slideshow/cuban-missile-crisis/missile-launch-site-in-cuba.jpg Kuuba kriis oli üks Külma sõja aegseid suuremaid vastasseise
Õige pea hakkas neid jälitama keskealine meesterahvas , kellel oli seljas must pintsak ja jalas teksapüksid , vööl oli tal läikiva toruga summutatud püss. Ta hakkas tüdrukutele järele jooksma. Kui mees oli laskeulatuses , haaras ta oma vöölt püssi. Kõlas kaks summutatud lasku. Tänaval lebas kaks surnud neidu , kuul peas. Mõrvar oli aga jälietult kadunud. Hommikul , kui päike alles tõusis , olid uurijad John ja Toomas juba mõrvapaigal. John pildistas laipadest ja mõrvapaigast pilte. Toomasl oli just lõpetanud ala piiramise politseilindiga ning nüüd asus ta kirjutama mõrvapaiga kirjeldust. Kui Toomas ja John olid oma tööd ära teinud , jõudis kohale laibaauto. Mehed tõstsid naised autosse ja käskisid surnukehad viia nende kesklinna laborisse. Ise aga istusid mehed oma musta Audisse ning sõitsid kesklinna poole. Tunni aja pärast olid mehed John ja Toomas oma laboris. Nad olid just laibad
Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kuidas muutis liikuvate piltide areng inimeste elu põnevamaks ja vaheldusrikkamaks? Filmikunst sai alguse juba 18. sajandist. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada
"Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at.
Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto näol oluliselt odavama enese jäädvustamise vahendi. Fotograafia areng Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane N. NIÈPCE. Meetodit arendas sel ajal populaarne dioraamide (liik valgusefektiga pilte) maalija L. J. M. DAGUERRE, kes pildistas valgustundlikuks muudetud pinnaga metall või klaasplaatidele, mida ei saanud paljundada. Inglane F. TALBOT leiutas kaheastmelise fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arv positiive. Fototehnika jätkuv Click to edit Master text styles täiustumine oli üheks Second level põhjuseks, miks osa Third level Fourth level
Io ja vulkanism Io on Jupiteri suuruselt kolmas kuu. Ta on eriline, kuna on vulkaaniliselt aktiivseim keha Päikesesüsteemis. Io on Jupiteri kuudest kõige suurema tihedusega (3,57g/cm³), tema diameeter on 3630 km ning ta asub emaplaneedist 422 000 km kaugusel. Kui kosmoselaev Voyager 1 1979-ndal aastal Iost möödus, tegid teadlased hämmastava avastuse: Iol on aktiivseid vulkaane. Voyager 1 pildistas kaheksat purskavat vulkaani. Kuus nendest purskasid endiselt ka 4 kuud hiljem, kui Voyager 2 möödasõidul oli. Selleks ajaks, kui Galileo 1995-ndal aastal kohale jõudis, olid mitmed Voyagri poolt pildistatud vulkaanipursked vaibunud, ent samas leiti palju uusi. Sealjuures leidsid Galileo teadlased, et Io pind võib kõigest mõne nädalaga märkimisväärselt muutuda. Io pind on üsna värviline oranzides, punastes ja mustjas-pruunides toonides. Oranzi värvust
Filmi ajalugu Kahe sekundi katsefilm, lavastatud Roundhay Gardeni poolt, filmitud Louis Le Prince poolt 14 oktoober 1888 a. Roundhays lääne Yorkshires. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust kellel nimeks "Occident", kasutades selle12 seeriat stereoskoopilist kaamerat. Esimene edukas katse leidis aset 11 juuni Palo Alto farmis Californias ajakirjanduse kohalolekul. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga,mis pääsesid liikumakoos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis.
sõda (Suur Britania võitles Afrikaner Republic of South Africa). Ta töötas journalistina ja meditsini õena Simoni Linnas, Lõuna Afrikas. Õena ta ravis Boer sõja vangidega. Ta kirjutas raamatu ''West African Studies'' (1899). Kinsley suuri haiguse tõttu juuni 3, 1900- ta oli ainult 38 aastane. Kingsley maeti merel tema viimase soovina. Louise Arner Boyd: Artika Avastaja Louse Arnet Boyd (1887-1972), Tuntud ''Ice Woman.'' oli Ameeriklane kes avastas korduvalt ja pildistas Artika ookeani; ta oli veel esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse. Sündinud San Rafael, California (San Francisco ligidal), Boyd päris oma pere varanduse (tehtud tema isa investment compani poolt)kui ta 33 aastaseks sai (aastal 1920). Otsides Amundsen: Aastal 1928, Boyd finantseeris ja juhtis ekspeditsioni et leida Norra avastaja Roald Amundsen kes oli kadunud samal aastal kui lendas päästmise misjonil et leida itaallaste avastaja Umberto Nobile. Boyd reisis
ALICE IMEDEMAAL Valge küülik jookseb mööda ja pomiseb: "Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus...
ALICE IMEDEMAAL Lewis Carroll Valge klik jookseb mda ja pomiseb: Oi heldeke, oi heldeke, ma jn hiljaks! ja vtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see nitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii vga imelik. See nib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult jrele, pressib end klikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alicei unenguderiiki. Alice maandub just seal ja elab lbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu lehekljed on otsast lpuni unenoloogikast kantud. Raamatu alguses tleb ta, et Alice on unine, ja loo lpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kik algab ebamrase tundega, et miski ei klapi, sest klikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenoloogik...
Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru. Kui Maa ja Päike on samal pool sõlmede joont, näeme me nagu tavaliselt rõnga valgustatud pinda. Kui Maa on sõlmjoonest ülalpool, siis on Päike allpool: me näeme rõnga valgustamata poolt! Valgustamata rõngas paistab siis küllalt laiana ning heal juhul on võimalus oma silmaga näha seda, millest seni teame vaid kosmosetehnika vahendusel - Saturni rõnga negatiivi. Kosmosesond “Voyager”, pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. 7 Rõngata Saturn 8 Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 60
Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu "Venera 14"le näha ei olnud. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine atmosfääris, mitte vees. Veenuse atmosfäär Teleskoobist vaadates paistab Veenus alati sirbikujulisena. Veenuse pinda ei saa
paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959.a langes Kuule NsVL kosmoseaparaat "Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi
· Diffuussed virmalised Hajusad, hägused, ebaselgete servadega virmalised. Väikses lapid ja laiad loorid · Mustad virmalised Laia virmalisteala keskel asuv tume piirkond. Ala, kus virmalistevalgust ei teki. Rohekas-lilla kaar , Virmaliste ,,kroon" ööl pildistatuna aprillis 2000 aastal Arukülas Tallinna lähedal VII Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. .
Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru. Kui Maa ja Päike on samal pool sõlmede joont, näeme me nagu tavaliselt rõnga valgustatud pinda. Kui Maa on sõlmjoonest ülalpool, siis on Päike allpool: me näeme rõnga valgustamata poolt! Valgustamata rõngas paistab siis küllalt laiana ning heal juhul on võimalus oma silmaga näha seda, millest seni teame vaid kosmosetehnika vahendusel - Saturni rõnga negatiivi. Kosmosesond "Voyager", pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. [7] Rõngata Saturn 8 Saturni kuud
paksem. Koor koosneb samuti silikaatidest. 6.Merkuuri uurimine Praeguseks ajaks oli Merkuuri uuritud lähedastest kaugustest kahe kosmosesondi abil. Esimeseks sondiks sai NASA Mariner-10, mis lendas Merkuuri orbiidilt läbi kolm korda 1974 ja 75 aastal. Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart
Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud."Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas."Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenust on nimetatud Maa õeks, kuna ta on oma suuruselt Maaga sarnane. Aga tegelikult on Veenus maast väga erinev
pakkus kõneainet asteroid 1997XF11, mis esialgse hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema. Täpsem arvutus näitas siiski ohutumat, ligi poole miljoni kilomeetri kaugust möödumist. Huvitaval kombel kujunes eelmine astronoomia-aasta ka üsna "vesiseks". Veebruaris teatasid NASA teadlased vee avastamisest Kuul ja sellest, et kunagi on ka Marsil vett leidunud. Lunar Prospector leidis jääd Kuu polaaralade päikesevarjuliste mäekülgede pinnakihtides, Mars Global Surveyor pildistas aga Marsil ligi miljardi aasta vanust, nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri-suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse
rahale levitada; skulptuur kallis, muudeti vähe klassitsisliku skulptuurikunsti formaalsetsüsteemi, belglane C. Meunier suurejooneline lihtsus ja monumentaalne pidulikkus, ,,Terasvalvaja"; fotograafia realism soosis selle sündi ja arengut, tegelikkuse täpne jäljendamine, N. Niepce pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul, J. Daguerre dagerrotüüpia leiutamine, pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus. Impressionism (1870 1880, kunstivool) valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süzeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, varjud värviti värviliseks, hüljati traditsiooniline
Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade Venera 9 ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Venera 13, mille kaamera lahutusvõime oli 4 5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. Venera 14 nägi tasaseid kihte paksusega 110 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti
"Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. ATMOSFÄÄR Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav,
sisepoole. Tegelikult pole kumbki kuu teisest veel mööda läinud ja nad mõlemad on teinud täpselt sama palju ringe ümber Jupiteri. Tegemist on ainsate kuu paariga kes vahetavad omavahel orbiite. Elara On Jupiteri kaaslane. See avastati Charles Dillon Perrine poolt 1905 aastal. See on suuruselt 8 Jupiteri kaaslane. Nime sai Zeusi järgi. Elara ei omanud enda praegust nime aastani 1975, sinnani tuni seda kui Jupiter VII. 1955-1975 tunti seda Hera nime all. 2007 aasta veebruaris ja märtsis pildistas Elarat New Horizoni kosmoselaev Pluto. Distants pildistamisel oli 5 000 000 miili. Himalia On suuruselt kuues ning massilt viies. Selle avastas Charles Dillon Perrine 3. detsembril 1904. See on nimetatud Himalia järgi, kes sünnitas Zeusile kolm poega. Algselt ei olnud ka sellel nime, mistõttu seda kutsuti JupiterVI või Jupiter satelliit VI. Massiks arvatakse olevat 6,7'10astmes 18 ning raadiuseks 85 km. Samuti tehti sellest
Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest "Voyager-1" möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea pind sarnaneb meie Kuuga, see on kõige tihedamalt kraatreid täis pikitud keha terves Päikesesüsteemis. Rhea pinnavormid on nimetatud eksootiliste rahvaste peajumalate või maailma loomise tegelaste nimedega. Näiteks Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum handi-mansi rahvust, eestlasi aga esindab meie muistse piksejumala Uku nimeline kraater. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud külg on
aastal naasis Hubble USA'sse. Ta töötas kooliõpetaja ja korvpallitreenerina, enne kui asus Louisville'is advokaadina tööle. Aga varsti ta mõistis, et pole advokaadina õnnelik, ning läks Chicago ülikooli. Seal omandas Hubble 1917. aastal doktorikraadi astronoomias. Hubble oli pikk, elegantne ja sportlik. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast, kus saavutas ohvitseri auastme. Peale Esimest maailmasõda, 1919. aastal võttis Hubble vastu töökoha Mount Wilsoni observatooriumis. Seal pildistas ta tolle aja kõige parema teleskoobiga tähti, udukogusid ja galaktikaid ning tõestas varsti, et nad paiknevad väljaspool meie Galaktikat. 1924. aastal avastas ta ühe pulseeriva heledusega tähe Andromeda udukogus. Kuna selliste tähtede heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos, sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult
olilised olid ka plakatidPilt- konstruktsioon:Kollaazid,Ready-made,Montaazid,FototekstPlakatid, flaierid,kleebisied, loosungid Kinozurnaal- RINGVAADE: Tutvustavad klipid maailma sündmuste kohta. Näidati enne täispikki filme. Aleksandr Rodtsenko venemaa fotograaf- ajakajalisuse esindaja, vahendite kasutamine vastavalt ülesannetele ja vajadustele, odavus ja kõikjal olev, kunst olgu FAKTIkunst. Ta pildistas inimesi alati kompositsioonis-inimene olgu 1 paljudest, kollektiivsus ja sünkroonsus, mass ennetab indiviidi, indiviidis olulinefunktsioon: amet, palju pealtvaateid, altpoolt pildistatud jne. Keeras kaamerat nt. 45 kraadi alla. Inimestel olid kõigil sarnased omadused: füüsiline ja vaimne tugevus, puuduvad nõrkused--ainult positiivsed omadused. Ajakiri ,,Novõi LEF"- püüdis kunstnikke võõrandada väikekodanlikust nokitsemisest Pilet nr.8 1.Märgkolloodium fotograafia
kinni ning keeldusid järgnenud kolmekümne aasta vältel uskumast optilise illusiooni võimalust. Alguse said teooriad iidsest Marsi inimtsivilisatsioonist, kellest on planeedile 7 maha jäänud Egiptuse püramiide valvava Sfinksi laadne hiigelskulptuur. Fotolt "leiti" peagi ka nägu ümbritsenud Marsi püramiidide jäänused. Spekulatsioonid hakkasid vaibuma alles seejärel, kui NASA kosmoselaev Mars Global Surveyor pildistas kaljusid 1998. ja 2001. aastal uuesti. Vikingi fotodest tunduvalt parema lahutusega piltidel avanes vaade tavalisele troostitule Marsi kaljukõrbele, milles losutavas kivirahnus oli raske ära tunda kunagist illusiooni näost. Marsi iidsesse tsivilisatsiooni uskujatel seega on, millele mõelda ka järgneval kolmekümnel aastal. Loodetavasti saabub siis Marsi skulptuuriparki ka esimene turist Maalt ning selgub lõplik tõde. 6.Püramiidid
pisike planeet. Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel rajal mida nimetatakse orbiidiks. Neli Päikesele lähemat planeeti on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Marsist kaugemaid planeete nimetatakse välisplaneetideks. Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad. Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kalju- või metallikamakad, mis tiirlevad ümber Päikese nagu planeedid ikka. Nad on tekkinud 5 miljardit aastat tagasi koos Päikesesüsteemi teiste liikmetega. Mõne asteroidi orbiit on
org/wiki/File:EddiePlentyHoles.Sioux.1899.ws.jpg) TLÜ Haapsalu Kolledz 6 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 4. 1853 George S. Da Costa sündis 1853. aastal Lagos. Ta sai oma hariduse Lagos C.M.S. treening instituudis. Aastast 1877 kuni 1895-ni oli ta juhataja C.M.S. raamatupoes, Lagos. 1895 avas ta oma fotograafia äri. Da Costa pildistas raudtee ehitust valitusele. (http://www.lib.cam.ac.uk/rcs_photographers/entry.php?id=145) Robert Borchardt tegutses Tartus 1853-1855. Arvatavasti on ta 1853. aastal jäädvustanud dagerrotüüpiliselt Fr. R. Kreutzwaldi koos abikaasa ja lastega. Ta võttis esimese fotograafina Tartus kasutusele kolloodiumklaasnegatiivid. Varem kasutas dagerrotüüpmenetlust, alates 1853.a septembrist tegi fotosid paberile ja koloreeris neid akvarellidega
Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas
Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Kuna kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane. Radioaktiivsuse mõõtmine andis pinnase koostiseks ühel juhul graniidi, teisel juhul basaldi. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole
ee/osa2/ptk02/box02.html 25.04.10 (3) Mcnab, D; Younger, J Planeedid Tallinn: kirjastus Varrak 2000 (4) Merkuur osutus arvatust raudsemaks planeediks http://forte.delfi.ee/news/teadus/merkuur-osutus-arvatust-raudsemaks- planeediks.d?id=26728925 02.05.10 (5) NASA uurijad leidsid Merkuurilt ämbliku http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nasa-uurijad-leidsid-merkuurilt- ambliku.d?id=18085833 02.05.10 (6) Stuart Clark, New Scientist Messenger pildistas Merkuuri http://www.horisont.ee/node/376 03.05.10 Hindamine: Sisu: · Korras. · Pole ühtegi illustratsiooni. Vormistus: · Lehekülje mõõtmed pole juhendis nõutule vastavad. · Puudub rööpjoondus. · Puuduvad leheküljenumbrid. Hinne: 5--
Väikses lapid ja laiad loorid · Mustad virmalised Laia virmalisteala keskel asuv tume piirkond. Ala, kus virmalistevalgust ei teki. 10 11 Rohekas-lilla kaar Punakas-roheline kaar 250km kõrgusel 12 Virmalisi teistel planeetidel Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. On
Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud."Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas."Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu
Mõni hetk hiljem kordus sama nähtus. Mehed hindasid objekti liikumise kiiruseks 30 nurgakraadi sekundis. Sama nähtust nägid needsamad vaatlejad ning teised korduvalt ka hiljem. Sajad vaatlejad Lubbocki naabruses nägid seda vähemalt kolm korda. Ducker nägi augustist novembrini kokku 12 juhtumit. Nad nägid umbes 2 jalgpalliväljaku suurust objekti. Objekt lendas hääletult ja tema esimene ja tagumine serv oli ääristatud tuledega. 30. augustil 1951 pildistas sarnast objekti Carl Hart Juunior, kes oli tollal 18-aastane. Kuna nägijaid oli palju ja mitme osariigi ulatuses, siis leidis juhtum laialdast kajastamist meedias. "Inimesi viisid segadusse hõbepartide tagaosa sulgedelt peegeldunud tänavalaternate valgus", seletas asja USA Õhujõudude kohaliku sõjaväebaasi pressiesindaja. Kui loodusteadlased seletasid, et hõbepardid sealkandis üldiselt ei lenda ja ka tänavalaternaid oli vähe, siis keeldusid Õhujõud üldse edasistest kommentaaridest
kulgurid pinnavee jälgi avastasid, võis olla kunagi elamiskõlblik keskkond. 3 Spirit NASA marsikulgur Spirit saatis punasel planeedil viibimise tuhandenda Marsi-päeva (ehk nn soli) auks Maale suurepärase panoraamfoto. McMurdo panoraami nime saanud vaade on kokku pandud 1449 üksikfotost kogumahuga üle 500 megabaidi. Spirit pildistas selle panoraami umbes viie kuu jooksul, mil ta oli pargitud planeedi lõunapoolkeral Low Ridge Haveni piirkonnas, kirjutab New Scientist. Talveperioodi lühikese päeva kasin päikesepaiste ei lubanud kulguril ringi rännata, kuna päikesepatareide jaoks ei jagunud piisavalt energiat. Oma teekonnal on Spirit avastanud mitmeid kivimeid, mida teadlased seostavad vee tegevusega. Praegu püütakse leida vastuseid, kui kaua aega tagasi see tegevus toimunud on.
Nii on ta loonud Veenuse atmosfääri mudeli, mis sealseid kõrgeid temperatuure seletab alalise tolmutormiga planeedi pinnal. Rida tõid on ilmunud Kuu ja Marsi pinnavormide kohta. 1950. a. avaldatud töös arvutas ta, lähtudes päikesesüsteemis toimuvate kokkupõrgete teooriast, milline peaks olema Marsi pind. Ta ennustas, et Marss peab olema kaetud kraatritega ja arvutas ka nende esinemissageduse. Kui Ameerika Ühendriikide kosmoselaev «Mariner 4» pildistas 1965. a. Marsi pinda, siis selgus, et Marsil on tõesti kraatreid ja nende esinemissagedus osutus ennustatust suuremaks. «Marineri» eksperimendi läbiviijad kirjutavad, et kraatrite esinemine Marsil oli neile ootamatuseks (nad lootsid näha kanaleid). Järgmiseks ootamatuseks osutus neile aga see, et Öpik oli ennustanud seda juba üle 10 aasta varem. ALL nurgas on pilt-------
väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Et kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane. Radioaktiivsuse mõõtmine andis pinnase koostiseks ühel juhul graniidi, teisel juhul basaldi. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1-10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkel tuuma olemasolu. Sellegipoolest
Absurdne, kas pole? Kuid spionaaz ei communed vaid maa atmosfääris - tänu rakettidele sai saata orbiidile luuresatelliite, mida oli tol ajal võimatu alla tulistada ja häirida. Ameeriklased saatsid oma esimese luuresatelliidi orbiidile aastal 1960. Kuna tol ajal polnud digitaalkaameraid veel leiutatud ja satelliitkaamera pidi pildistama filmile, oli vaja see film sealt kuidagi ka kätte saada. See ka õnnestus, olles esimeseks edukalt kosmosest maale saadetud objektiks. Satelliit pildistas ühe missiooniga täis 9600 meetrit filmi. Selle võidujooksu kaotasid venelased 2 aastaga, suutes edukalt orbiidile saata luuresatelliidi alles aastal 1962.
Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Loodust austav maakunst Loodust püütakse sekkuda võimalikult vähesel määral. Sellise kunsti tegemiseks sobivad hästi puulehed, oksad, muld ja savi. Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada. Ta pildistas selle üles ja lisaks tõi kaasa selle paiga kaardi. Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999)- kus fotodel on jäädvustatud vee võtmine ületatud jõest ja selle kallamine järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega. Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks
Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Loodust austav maakunst Loodust püütakse sekkuda võimalikult vähesel määral. Sellise kunsti tegemiseks sobivad hästi puulehed, oksad, muld ja savi. Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada. Ta pildistas selle üles ja lisaks tõi kaasa selle paiga kaardi. Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999)- kus fotodel on jäädvustatud vee võtmine ületatud jõest ja selle kallamine järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega. Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks
Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures. Sellest vormitud eksponaati nimetati antivormiliseks kunstiks. Esimesena astus sellise kunstiga üles ameeriklane Robert Morris. Walter de Maria, loobudes näitusesaalist, ta tekitas maakunsti, paigaldades New Mexicos ruutkilomeetrile terasvardaid ja pildistas neid äikese ajal. Robert Smithsoni võimsaim teos on kruusast laotud spiraal ühes Utah` osariigi soolajärves. Christo alustas väikeste esemete sissepakkimisega, kuid jätkas suurte objektidega: Berliini Riigipäevahoone, sillad, saared... Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab
kuulikindel piibel millel olid terasest kaaned, samuti pornograafiline pilt naisest ja ponist ja saapad, mille asemele sai puukobakad - Billyl toimus jälle ajaretk, meenus töö Ililumi kabinetis, jäi tööjuures magama, luges lehte, teda ehmatas sireen, kartis et see tähendab III MS algust, kui tegelikult oli see keskpäeva saabumise teade, ärkas taas üles oma ajaretkest ja oli taas II MS - ameeriklased ja Billy moodustasid maanteel nagu rongkäigu, mida fotograaf pildistas, et näidata kui niru on tegelikult ameeriklaste sõjavarustus, demonstreerisid fotograafile vangivõtmist Billy peal - arst oli Billyl soovitanud lõunauinakuid teha, sest ta nuttis tihti, ta oli rikas, omas koera nimega Spot, kellega sai hästi läbi, kuid kes suri - Billy ja Weary rändasid pikalt ameeriklastega jõudes Luksemburgist Saksamaale - Weary ei suutnud mõelda millelegi muule kui puukobakate tekitatud valule oma jalgades
hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema. Täpsem arvutus näitas siiski ohutumat, ligi poole miljoni kilomeetri kaugust möödumist. Huvitaval kombel kujunes eelmine astronoomia-aasta ka üsna "vesiseks". Veebruaris teatasid NASA teadlased vee avastamisest Kuul ja sellest, et kunagi on ka Marsil vett leidunud. Lunar Prospector leidis jääd Kuu polaaralade päikesevarjuliste mäekülgede pinnakihtides, Mars Global Surveyor pildistas aga Marsil ligi miljardi aasta vanust, nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri- suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on
Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Kuna kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane. Radioaktiivsuse mõõtmine andis pinnase koostiseks ühel juhul graniidi, teisel juhul 7 basaldi. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 45 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raudnikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest
annaabi.ee 
