ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe ja sademete teke, ühtlustab õhutemperatuuri. maapinna lähedal akvatoriaalses kliimavöötmes, veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemp kõikumised vähenevad
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust
Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti)
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks
Temperatuur langeb järsult. 20.Kliimat kujundavad tegurid- Arktiline õhumass: külm , kuiv . Parasvöötme mereline õhumass: niiske,suhteliselt soe. Parasvöötme kontinentaalne õhumass:suvel soe, talvel külm. Troopiline mereline: soe, niiske. Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Tekitajateks on freoonid ,mis lenduvad külmutuskappide ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel.
ilma. Tekivad mandri ja ookeani erineva kiirusega soojenemisest ja jahtumisest, mistõttu kõrg- ja madalrõhualad mandri ja ookeani kohal suvel ja talvel vahelduvad. Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid (kokku üle 40), mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Osoonikiht – maapinnast 10 – 50 km kõrgusel paiknev osoonist (O3) koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal. Happesademed – gaasiliste väävli- ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes tekkinud happelise reaktsiooniga sademed
tsükkel, eriti ookeanide pinnalt õhku auranud vee toimetamine mandritele. Atmosfääris toimuvad protsessid mõjutavad oluliselt Maa asukate elamist-olemist. Nende protsesside mõistmiseks tuleb tunda atmosfääri ehitust ja tema olulisi karakteristikuid. Järjest suuremaid probleeme tekitab kaasajal atmosfääri saastumine.Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Atmosfääri jaotatakse sfäärideks temperatuuri vertikaalsuunalise muutuse järgi. Front on kahe õhumassi kokkupuutepiirkond. Kui t0 tõuseb, siis tihedus hõreneb ja õhurõhk läheb väiksemaks ja kui t0
(Antarktika, Austraalia). O3 hävitajad Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (CFC, külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 NASA materjalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. Kasvuhoonegaasid Veeaur CO2 Metaan Aerosoolid. 1998 Kyoto protokoll NASA: Kliima ajamasin Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine National geographic
hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja.isel:aluspinna peegeldumisvõimet.Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosf. vastukiirguse vahet.Kiirgusbilanss on maapinna neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris.lagundavateks aineteks on reoonid.on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.Coriolisi jõud-See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda.Globaalne õhuringlus e atmosf. üldine tsirkulatsioon
soojuse? Maa saab oma soojuse päikeselt, täpsemalt päikese kiirgusest. Soojusjuhtivus ei tule kõne allagi, sest maa ja päikese vahel aine puudub. Päikese kiirguses on kolm olulist koostisosa. Kõik kehad kiirgavad soojust. Soojust kiirgavad kõik kehad isegi universum, mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad kehad neelavad kiirgust paremini kui heledad kehad. Ained, mis võivad olla nähtavas valguses läbipaistvad, neelavad soojuskiirgust. Veeaur ei takista nähtava valguse levimist. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu
isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (56km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad
36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? kaotab 80%soojusest, ülejäänud läheb naha kaudu ja hingamise kaudu 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Soojuskiirgus ja nähtav valgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pika- ja lühilaineline. 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust. Inimene, maa, toaahi 41. Kauplustes, kus on külmlett on jahe. Seal võib ka õhutemperatuur olla madalam kui mujal kaupluses. Nimetage veel üks põhjus, miks seal on jahe? Inimene kiirgab külmletile soojust, aga sealt ta ise soojust tagasi ei saa. 42. Mida tähendab "keha õhkab külma"? Sama mis 41? 43. Mis on termograafia? Soojuspildistamine. Soojuspildilt on võimalik välja lugeda liigset soojuse eraldumist.(soojusleke) 44
aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona kvantide, või footonitena, footonid põrkudes ainega annavad oma energia aineosakestele, ise kaovad ära neelduvad. Footonitelt saadud energia tulemusena hakkavad aineosakesed kiiremini võnkuma. 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pikalaineline soojuskiirgus, lühilaineline soojuskiirgus, (mida madalam on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse lainepikkus.) 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust. Maa, laud, füüsika õppejõud 41. Kauplustes, kus on külmlett on jahe. Seal võib ka õhutemperatuur olla madalam kui mujal kaupluses. Nimetage veel üks põhjus, miks seal on jahe. inimene kiirgab külmiku poole soojust aga saab tagasi vähem soojust, kiirates soojust seina poole saab tagasi rohkem soojust(kui külmikust). 42. Mida tähendab "keha õhkab külma"? sama mis eelmine 43. Mis on termograafia? Soojuskiirguse kaudu temperatuuri mõõtmist. 44
Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal-suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: · Troposfäär
Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süsteem, kus tuul muutub sesoonselt vastupidiseks Front - kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Tsüklon - madalrõhkkond Antitsüklon - kõrgrõhkkond Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes
4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkkonna massist, temp langemine 6oC võrra km kohta, esinevad kõik peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb
Õhuniiskus-Veeauru hulk õhus, mis jaguneb absoluutseks ja suhteliseks niiskuseks.Happevihmad/sademed-Happelise reakt. sademed, mis on tekkinud gaasiliste väävli-lämmastiku jm ühendite lahustumisel õhu veepiiskades.Sudu-Suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu.Osoonikihi hõrenemine-Osoonikihi hõrenemine teatud piirkonnas. Nt Antarktika.Kasvuhooneefekt- Nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühialainelist PK, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb.Kasvuhoonegaasid-Õhu koostises olevad gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti, nt süsihappegaas,osoon,veeaur jne.Aerosoolid- Suitsu,tahma,tolmu ja teiste väikeste aineosakeste segu õhus.Tromb e tornaado- on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, millest õhurõhk keskel on tunduvalt väiksem normaalõhurõhust.Vesipüks-Tornaado vee kohal. Ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.
1. Kasvuhooneefekt – kasvuhooneefekt esineb maakeral, kasvuhoone klaasi ülesande täidab õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga läbi õhu maapinnani suur hulk. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat soojuskiirgust mis tõttu maapind ei jahtu nii kiiresti. Nähtus kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine
tugevus. Üksiktahvlite koostöö koostöö sõltub ühendusviisist, koormamise kestusest ja 7 temperatuurist Selektiivklaas Tavaline klaas (ε (ε = 0.84) on ühelt poolt kaetud vä väikese emissioonilise (ε (ε ≤ 0.2) metallioksiididega. Klaas ei kiirga pikalainelist soojuskiirgust edasi: klaasi kogusoojusjuhtivus on vä väiksem ja sisepinna temperatuur on seetõttu kõrgem. Selektiivkatteid on erinevaid: Kõva selektiiv ε = 0.17 (Pilkington (Pilkington K Glass) Glass) Pehme selektiiv ε = 0.05 (Pilkington (Pilkington Optitherm SN, ε = 0.05 Pilkington Optitherm S3) 8
Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% infrapunane soojus, 8%
Lämmastik tekib orgaanilise tekib orgaanilise aine lagunemiselaine ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi lagunemisel ja on vajaliktoitaine käigus ja on vajalik organismide hingamiseks. Süsihappegaas satub taimekasvuks õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal- suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks:
Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Osoonikihi hõrenemine Osooni augud Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefektnähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse suurenemise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt. Aerosoolsuits, tahm, tolm ja teiste väikeste aineosakeste segu atmosfääris.
TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht. • Ulatub 11 km kõrgusele. • Esinevad kõik meteoroloogilised nähtused: • tekivad pilved ja sademed • õhuringlus • kujuneb ilm ja kliima STRATOSFÄÄR • Ulatub 50 km-ni. • Temp. tõuseb kõrguse kasvuga. • Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid • Vanad külmikud ja kliimaseadmed • Aerosoolid • Tulekustutid • Vulkaanipursked Osooniaugud • Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni konsentratsioon on vähenenud.
Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite(lubjakivi,dolomiit, kips jt) murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Kasvuhooneefekt-temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte(klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojukiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Keemiline energia-mitmesugustesse ainetesse nagu kütused, toit või akude kemikaalid salvestatud energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega
Vahevöö süvaosast tõusvat magmakogumit nim kuumaks täpiks. Mandrite alusel kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahkenevate laamade tekitatud vulkanismiga. Et kuum täpp püsib sageli ühe kohapeal, tema kohal olev laam aga liigub, siis moodustab kuuma täpi vulkanism sageli ahelikus paiknevaid saarestikke. 3)Milles seisneb co2 roll atmosfääris ? Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. Co2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. 4)Euroopa kaart PILET 2 1)Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja
mis on albeedo? Iseloomustab pinna peegeldumisvõimet –arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. 20. mida iseloomustab maakiirgus? Kiirgus, mida kiirgab Maa 21. mida nimetatakse atmosfäärikiirguseks? Kiirgus, mida kiirgab atmosfäär maailmaruumi tagasi. 22. millised on pikalainelise kiirguse neeldumise olulisemad iseärasused atmosfääris? Atmosfääri põhilised gaasid (lämmastik, hapnik, argoon ) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe, kiirgust neelavad veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab tugevalt kiirgust lainepikkuse vahemikus 6-8,5 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja atmosfäärikiirgusest, mis järelikult lahkub maailmaruumi. Atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. 23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus?
Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele Orulinnades saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kontsentratsioonide kiiret langust. Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Kasvuhoonegaasid-veeaur, CO2, metaan ja aerosoolid. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim
1. Loetle a) elusa looduse komponente, b) eluta looduse komponente a)pinnaehitus, veestik, õhkkond b)taimed, loomad, inimesed 2. Kuidas inimene loodust mõjutab? Too näiteid. Tehased, autod, reostused jne Milles seisneb kasvuhooneeffekt? õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. 3. Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv. · Siseveekogude ja merede reostumine. · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine. · Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine, vee puudus. 4. Mis on globaalprobleem? Too näiteid. inimtegevusest haaratud maa laieneb järjest
süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra (jäisest -21 kraadist pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni) . Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi
valtside vahele ja edasi liigub kuum klaaslint mööda sula tina. Ülalt kuumutavad klaasilinti gaasipõletid. Selle tulemusena tasanduvad kõik klaasi ebatasasused. Seejärel suunatakse klaas jahutuskambrisse. Float meetodil saadakse mõlemalt poolelt väga sile klaas, mis on kvaliteedilt parem kui lihvitud klaas *Selektiivklaas e. energiasäästuklaas Klaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalloksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelist päikesevalgust ja soojust, kuid peegeldab pikalainelist soojuskiirgust Selektiivklaasi kasutatakse klaaspakettides Selektiivklaasi valguse läbilaskvus on 56...65% ja sellel on metalloksiidist tingituna kerge värvivarjund Kahekordne selektiivklaasiga pakett vastab soojustehnilistelt näitajatelt kolmekordsele tavalisele klaaspaketile *Klaaspaketid Valmistatakse kahest või enamast klaaslehest, mille vaheline ruum suletakse õhutihedalt. Õhuruum sisaldab õhku ja/või gaasi Pakettide tihendamiseks kasutatakse butüül-,
täheööpäev). Atmosfäär · Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud. · Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane · Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta
Maa pinnal. Maad ümbriteb atmosfäär Maa atmosfäär See koosneb: 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikese- kiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb.Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal Maa temperatuur Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C Madalaim õhutemperatuur on 89,6° C Elu maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu. Seni vanimad märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad.
CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid.
maailmas. suits+udu; ,,Londoni sudu". Nagu happevihm aga madalal linna kohal(18-19saj); ,,Los Angelesi sudu" tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid(CO2, O3,N2O, veeaur), keemiliselt aktiivsed gaasid(CO,NO) oma keem. Akt. Tõttu suurnenevad kiirg. Akt. Gaaside tähtsus.;nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid(metaan, preoonid)
pilvisus. Maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub 10. Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? Piirkonniti on kiirgusbilanss väga erinev : suurim on see ekvaatoril, väikseim aga poolustel. 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid- süsihappegaas(CO2), metaan(CH4), osoon(O3). Osa kliima soojenemises- lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali. Kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub
Nagu happevihm aga madalal linna kohal(1819saj); „Los Angelesi sudu“ tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid (CO2, O3,N2O, veeaur) , keemiliselt aktiivsed gaasid(CO,NO) oma keem. Akt. Tõttu suurnenevad kiirg. Akt. Gaaside tähtsus. ; nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid(metaan, preoonid)
Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanlit maismaa suunas). Front- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond
paisatud fluori ja kloororgaanilised ained tekitavad osoonikihi õhenemist. Tööstus ja transport paiskab õhku lämmastikdioksiidi. Aerosoolid sisaldavad samuti aineid, mis lagundavad osoonikihti ja lõpuks tekivad osooniaugud. Suurimad osooniaugud asuvad Antarktika ja Austraalia kohal. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62%, süsihappegaas 22%, osoon 7%, metaan ja teised. Aerosoolid õhus vähendavad õhu läbipaistvust ja takistavad päikesekiirte jõudmist maale. Ookeanide kohal
Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb kõrguse kasvades väga kiiresti Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiiruse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s
peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas). Front- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee
kõrguselt ning küündib 50 km kõrguseni merepinnast ● osoonikiht – peamiselt stratosfääris, 15–55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ● kiirgusbilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe ● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s
Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Kasvuhooneefekt temp ja niisukse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiksekiirgust, kuid ei lase atmo. tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmo. ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoone gaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmo. välja. Kasvuhoonegaasid atmo. olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust (NT: CO 2, CH4, N2O). Gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Coriolisi jõud maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud
Pilet nr 12. Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri vahel. Õhk koosneb gaasidest, veeaurust ja aerosoolidest. Õhus 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Pilet nr 13. Pikalainelinekiirgus atmosfääris, Boltzmani seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalainelinekiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus atmosfääri põhilised gaasid ( lämmastik, hapnik ja argoon) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe. Peamised pikalainekiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Et atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. Boltzmani seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = beeta * T astmes 4
infrapunakiirgust. Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust - lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse võimsus: 1368 W/m2 . Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2 . Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust. Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle
11.Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon, lämmastikoksiid jt. Need gaasid neelavad soojuskiirguse, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb ja pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. (Need hoiavad soojust kinni ja tekibki kliima soojenemine). Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena. 12.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Soe õhk tõuseb õlespoole, õhurõhk maa kohal langeb jne. Suunda mõjutab enim maapöörlemisel tekkiv inertsiaaljõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad kõik liikuvad kehad selle jõu mõjul paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Tuule suunda mõjutavad veel aluspinna hõõrdejõud, mäestikud ja nende asend, kõrgus, mandrite ja ookeanide vaheldumine. 13
1) Soojusjuhtuvus--energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad. 2) Soojuskandumine liikuva ainega e. KONVEKTSIOON--soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. Vesi). Kasutakse radiaatoris ja muudes majaküttesüsteemides. 3) Kiirgus--kõik kehad kiirgavad sooust, kui märgatav soojuslik toime on soojuskiirgusel ja nähtaval valgusel. Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis V-Vedelik G-Gaas T-V sulamine V-T tahkumine
kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani
Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast? Globaalne soojenemine Maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8 kraadi. Alates tööstusajastu algusest on temperatuuriga koos tõusnud ka kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Mis täpselt on kasvuhoonegaasid ja kuidas need tekivad? Nende ühine omadus on see, et nad ei neela/neelavad vähe/hajutavad lühilainelist päikesekiirgust ning neelavad pikalainelist soojuskiirgust. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Veeauru kogust me kontrollida ei saa, kuid inimkonna tekitatud gaase saame väga edukalt. Peamine on süsihappegaas, mis tekib kivisüsi, õli, turba, ja puu kasutamisest. See ei piirdu ainult tehaste küttekolletega. Oma osa on ka põlemisel autode, lennukite ja muude sõidukite mootorites. Sealt pärineb umbes 75% atmosfääri paisatud süsihappegaasist.
annaabi.ee 
