Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atmosfääri mõisted (5)

4 HEA
Punktid
http://www.abiks.pri.ee
N2 – 78,084; O2 – 20,948; Ar – 0,934; CO2 – 0,0360;
Ne – 0,00182; He – 0,00524
Homosfäär –kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis)
Heterosfäär –üle 100m (koostis ei ole ühtlane)
Troposfäär (9-17km poolustel, ekvaatoritel, langeb) – stratosfäär(-50km, temp tõus) – mesosfäär (80- 100km temp väheneb) – termosfäär(temp tõuseb) - kõik
Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus , sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60
Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30  ja poolustel
Õhumass – merelised , mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel)
Algseis – soe ja külm õhk peavad kokku puutuma
Front – erinevate õhumasside kokkupuute piirkond
1.Algstaadium e lainestaadium – soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema , tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km
2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor , õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (5-6km), pilvede ja sademete piirkond laieneb .
3.Maksimaalse arengu staadium – õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi , soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm
4.Okludeerunud e täituv tsüklon – soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma
Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust
a)kiirguslikult aktiivsed gaasid – ise neelavad soojuskiirgust (CO2; O3; H2O;N2O)
b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka
c)mõlemad
Atmosfääri mõisted #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 419 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee


Sarnased õppematerjalid

Atmosfäär
9
doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles

Geograafia
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks
2
doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb;

Geograafia
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks
4
pdf

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

vett vähe, mida aurustada(ei kaota palju energiat)  4. Kiirgusbilanss,  selle  erinevus   erinevatel  laiuskraadidel  (positiivne  ja  negatiivne  kiirgusbilanss)­​ aluspinnas  neeldunud  ja  sealt  lahkunud  kiirgusvoogude  vahe​ .  Järgmistest  mõistetest  arusaamine   :  otsekiirgus­​ jõuab   läbi  atmosfääri   otse  maapinnale  paralleelsete  kiirtena​ ,  hajuskiirgus­​ jõuab  maapinnale  ärast  hajumist   läbi  pilvede  veeauru,  tolmu  jm​ ,  kogukiirgus­​ otse­  ja  hajuskiirgus  kokku​ ,  albeedo  ­​aluspinna  peegeldumisvõime  (tagasipeegeldunud  kiirguse  ja  kogukiirguse  suhe)  sõltub  suuresti  aluspinnast​ ,  efektiivne  kiirgus­​ maa 

Geograafia
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks
12
doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre

Füüsika
Atmosfääri ulatus ja koostis
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta

Geograafia
Atmosfäär --Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on TROPOPAUS ­ õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel). Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.

Geograafia
Geograafia töö-ATMOSFÄÄR
11
pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam.) Selels sfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel.

Ühiskonnageograafia
Arvestuse spikker
2
doc

Arvestuse spikker

Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol. moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub Atmosf kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi langenud kiirgusvoost. Sõltub aluspinna isel (paljas maa, maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri nim atmosf vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo

Agrometeroloogia




Kommentaarid (5)

sally008 profiilipilt
sally008: Väga hea materjal:D
12:44 04-11-2008
saast15 profiilipilt
keisy soolepa: oli väga kasulik
02:15 31-05-2011
MarianK profiilipilt
Marian Kuusk: Väga hea.
19:16 15-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun