Kehad kiirgavad ja neelavad soojust (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

2. kontrolltöö küsimused ja vastused

Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia ­ siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele ­ võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust?

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

3

doc

Füüsika kordamisküsimused ja -vastused

(kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(väga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis võivad liikuda läbi kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini?

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

4

odt

7. klassi loodusõpetus/aastat kottuvõtva töö konspekt

Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile. Kõlgetõmbejõud ei ole iseloomulik vaid taevakehadele, teoreetiliselt on igal kehal oma raskusjõud. Laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektriliseks jõuks. Eletriline jõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad. Midagi tõstes ,,võitled" sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on külgetõmbejõud 9,9 N, kuid me ümardame selle 10. VALEMID JA TÄHISED: F= jõud g= raskusjõud F=m×g g (Maa) = 10 N 5) TAHKIS, VEDELIK, GAAS TAHKIS--omandab kindlat kuju ja ruumala, osakeste vaheline side on tugev, mida kiiremini

Loodus õpetus

18

docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku ­ P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab

Füüsika

49

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Galaktika - selgelt piiritletud tähesüsteem, mille kuju ja suuruse määravad ära gravitatsioonilised vastasmõjud. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu

Keskkonnafüüsika

9

docx

Loodusteaduslike mõtlemisviiside II kontrolltöö

Kõrbeliiv on väikese erisoojusega. 6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne mõõtjasse juhtimist soojendatakse? Gaasikontor 7 Metallist seibi kuumutatakse. Kas seibi ava läbimõõt jääb endiseks, suureneb või väheneb? Ava läbimõõt väheneb 8 Kui võtta pihku nael ja torgata see teise otsaga vastu jääd, siis varsti tunneme, et nael läheb külmaks. Kas külm tuli mööda naela meieni? Naela soojus läks jää soojendamiseks ja nael jahtus. 9 Kui me õhku soojendame, siis see paisub. Kas on õige ka vastupidine väide, et õhu paisumine soojendab õhku? Jah 10 Kui pista käsi tühja termoskotti, siis hakkab sellel seal soe. Kas termoskotis on soojem õhk kui väljas? Ei, soojus on tingitud käe soojusest. 11 Miks kuumal saunalaval tundub lavalauas oleva naela pea kõrvetavalt kuum, aga puitosad pole nii kuumad

Loodusteadused

11

pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väikesem peegeldunud. 17. Mis on ALBEEDO ja mida see iseloomustab? albeedo on tagamsipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega iseloomustab maapinna peegeldusvõimet 18. Millest sõltub aluspinna albeedo?  heledusest/tumedusest niiskusest/kuivusest *IGA KEHA, MIS SOOJENEB, KIIRGAB SOOJUSKIIRGUST.* *KUI KEHA KIIRGAB, ANNAB TA SOOJUST ÄRA JA JAHTUB.* 19. Kuidas on Maa soojuskiirgusega mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojskiirgus ja seda kiiremini Maa jahtub. 20. Millal esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus? kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. 21. Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS? nim. Maa soojuskiirguse ja atomsfääri vastukiirguse vahet.

Ühiskonnageograafia

6

doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

tuule kiiruse järgi. Ühik on m/s 16. Missugused jõud tekitavad ja mõjutavad õhu liikumist? Liikumist põhjustavad: õhurõhu gradientjõud, raskusjõud Liikumist mõjutavad: maa pöörlemisest tingitud jõud (Coriolise jõud), tsentrifugaaljõud, hõõrdejõud. 17. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: põhjapoolusel kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 18. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liiikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19

Keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (1)