Kasumi arvutamise valemid
Firma kasum on kogutulu ja tootmiskulude vahe.
33 Täieliku konkurentsi turg. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised
seaduspärasused
Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab see, et seal ei saa ükski ostja ega müüja
oma tegevusega turuhinda mõjutada. Täieliku konkurentsi turg on kõige
efektiivsem turg.
Seaduspärasused:
Firmad alati proovivad oma kasumit maksimeeida. Selleks peab firma
tootma kogust mille piirkulu võrdub piirtuluga. Kui MR>MC siis kasub
kasvad, kui firma tootmismahtu suurendab. Kui MR
Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis.
b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel:
teel. 46. Normaalkasum: • kujutab endast osa firma tulust; • õige kindlustab firma kaudsete kulude katmise; • on alati võrdne nulliga; • on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest kogukulust (ATC) 47. TKF-i tooteühiku hind võrdub a) keskmise tuluga; b) piirtuluga; c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; d) kõige nimetatuga. õige 48. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut.õige 49. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama;
16. Monopol on majanduslikult mitteefektiivne: a. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC b. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu peale ATC punkti c. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja MC on hinnast kõrgem d. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu enne ATC punkti 17. Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiajaliselt: a. Olla võrdne piirtuluga b. Alati olla suurem kui ATC c. Olla suurem või väiksem kui ATC d. Alati olla võrdne ATC 18. Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab: a. Sama hinna ja toodab sama koguse mis TKF-ga haru b. Kõrgema hinna ja toodab suurema koguse kui TKF-ga haru c. Kõrgema hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru d. Madalama hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru 19. Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam
Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p
MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: Vali üks: a. Toodangu iga täiendav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses b. Turu nõudlusekõver on negatiivse tõusuga c. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad d. Firma keskmise tulu kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 18 Küsimuse tekst Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiaajaliselt: Vali üks: a. Alati olla võrdne АТС b. Olla suurem või väiksem kui АТС c. Olla võrdne piirtuluga d. Alati olla suurem kui АТС Küsimus 19 Küsimuse tekst Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: Vali üks: a. Р = АТС b. МС = АС c. MR = MC d. Р = МС
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb
.kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed. TEGUTSEMINE KONKURENTSI SITUATSIOONI: 4 tüüpi-täielik, monopolistlik,
tegevusalalt ning, firma tootmismahu kohandamine selle, et kõik firmad toodavad oma pika perioodi minimaalse keskmise kuluga.) Millega võrdub täielikult konkureeriva firma keskmine tulu (AR)? Nii nõudluse, piirtulu kui ka turuhinnaga Milline alljärgnev väide on vale, kui täielikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis? Tooteühiku hind võrdub pika perioodi keskmise kuluga Pika perioodi lõpus piirkulu võrdub piirtuluga Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus? p = ATC = MC Millised tingimused on liigsed täieliku konkurentsi turu olemasoluks (s.t ülejäänud on vajalikud)? Alati peab leiduma vähemalt üks loll, kes sellisele turule tule! Normaalkasum: Kindlustab firma kaudsete kulude katmise Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on
· Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) · Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) 26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele lisandub märgala taastamine
MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta: kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või tegevuse ajutiselt lõpetada. Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC).
• Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) • Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) 26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine
sealt lahkumast
4) täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otsuseid tegevad
tootjad ja tarbijad.
FIRMA JA TOOTMISHARU NÕUDLUSKÕVER
Kuna täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja, on tema toodangu nõudlus täielikult elastne (firma
toodangu nõudluskõver on horisontaalne sirge). Samal ajal tootmosharu nõudluskõver on
negatviivse tõusuga (nagu tavaliselt).
Täieliku konkurentsi turul võrdub hind a piirtuluga. Piirtulu (MR) on firma kogutulu muutus, mille
põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. Võrdub kogutulu (TR) muudu ja müüdud koguprodukti
muudu jagatisega.
KASUMI MAKSIMEERIMINE
Selleks et kasumit maksimeerida peaks firma tootma kogust, mille piirkulu (MC) võrdub piirtuluga
(MR).
Kui MR
valida firma mistahes suurusvariandi. 5. Täielik konkurents Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Täieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga.
Täielik konkurentsTäieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Juhul kui hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Monopol Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga
alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest. TKF-i kogutulu on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis, suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra ja kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon. TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega. TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kulu on minimaalne. TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut. TKT-l on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodangu mahu muutmise teel. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemaslolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. (näitab
c) on firma toodangu hind suurem kui selle toodangu piirtulu (p > MR); d) on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel. 11. Normaalkasum: a) kujutab endast osa firma tulust; b) kindlustab firma kaudsete kulude katmise; c) on alati võrdne nulliga; d) on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest kogukulust (ATC) 12. TKF-i tooteühiku hind võrdub a) keskmise tuluga; b) piirtuluga; c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; d) kõige nimetatuga 13. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut. 14. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit;
MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin 6.MITTETÄIELIK KONKURENTS -prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab
Joonis 11.3. Ühiktulu- ja piirtulukõverad 11.3. Tootja eelistused Täieliku konkurentsi tingimustes firma ei saa mõjutada kauba hinda: see kujuneb majandusharu kogu pakkumise ja nõudluse põhjal. Üksikfirma on hinnavõtja. Selle tulemusena on üksikfirma nõudluskõver rõhtsirge kujuline. Eeldades, et firma püüab maksimeerida kasumit, määrab ta tootmismahu nii, et piirkulu võrduks piirtuluga, vt joonis 11.5. Joonis 11.4. a) Majandusharu kogunõudlus ja pakkumine
Heoluökonoomika põhiteoreem: Tootjad ja tarbijad käituvad nagu täielikud konkurendid ja turul on tagatud pareto- efektiivsus (ei saa parandada kellegi heaolu, ilma et teise oma väheneks). Monopol: turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli toodangunõudluskõver kujutab ka turu nõudluskõverat. Monopoli jaoks pole oluline kõrge kauaba hind vaid maksimaalne kasumlikkus! Monopol valib sellise toodangumahu, kus piirkulu on võrdne piirtuluga ja leiab nudluskõvera puhul hinna, millega kogu toodang ära ostetakse. Tulemuseks väiksem kogus kaupa kõrgema hinnaga. Monopol tekkepõhjused: *mastaabiökonoomia (loomulik monopol, kus üks firma suudab kogutoodangut pakkuda madalama kuluga, kui seda teeks kaks või enam. nt Tallinna Vesi) , *sisenemisbarjäärid (geograafiline asend, seaduslikud piirangud), *kontroll mõne tootmissisendi üle(oluliste tootmisressurside ainuomanik).
Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi: mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale müjude kvantifitseerimine mõjude hindamine. Erinevused: Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finantsiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs vs avaliku sektori analüüs: erasektori tulu: laekumistelt avaliku sektori tulu: indiviidide maksevalmiduselt. erasektori kulu: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) avaliku sektori kulu: alternatiivkulu
suurendamiseks müüa suurema elastsusega turul madalama hinnaga. 13) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): ,,Kasumit maksimeeriv monopolist määrab oma tootele seda kõrgema hinna, mida suurem on selle toote nõudluse hinnaelastsus." See väide on vale, sest monopolist ei muretse mitte hinnaelastsuse pärast oma kasumit maksimeerides, vaid ikka sellepärast, et toota mahus, kus piirtulu võrduks piirtuluga. Seega sõltumata nõudluse hinnaelastsusest valib moolist alati sellise tootmismahu kus piirtulu võrdub piirkuluga. 14) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): ,,Kui ettevõtte tootmismaht on null, siis on muutuvkulud samuti võrdsed nulliga." See väide on õige, sest muutuvkuludena käsitleme just neid kulusid, mis kaasnevad otseselt tootmisega. Kui tootmist ei ole ei saa ka selliseid kulusid tekkida.
a) Õige b) Vale 5. Kuivõrd täielikult konkureeriv ettevõte ei saa mõjutada hinda, siis on kasumit võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. a) Õige b) Vale 6. Täieliku konkurentsiga turul ei saa ükski ettevõte müüa oma toodangut hinnaga, mis ületab turuhinda, seega on tegemist hinnavõtjatega. a) Õige b) Vale 7. Täielikult konkureeriv kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises mahus, kus hind turul on võrdne piirtuluga. a) Õige b) Vale 8. Täieliku konkurentsi korral on pika perioodi tasakaaluhind võrdne piirkuluga. a) Õige b) Vale 9. Kui täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte jaoks on hind kõrgem kui piirtulu, tasub tootmismahtu suurendada. a) Õige b) Vale 10. Täieliku konkurentsiga turul on tüüpiliseks piiranguks turule sisenemisel mastaabiefekt. a) Õige b) Vale 11. Täieliku konkurentsi korral on üksiku hinnavõtjast ettevõtte jaoks nõudlus täielikult elastne.
tootmismahust. Kui tegurihinnad ei sõltu tootmismahust (sisendid ostetakse täieliku konkurentsiga turult), on teada lisakulu toodangumahu suurendamiseks ühe ühiku võrra iga tootmismahu dC ( q ) korral MC . (piirkulu): dq Kasumi maksimum kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga (täieliku konkurentsiga turudkorra turuhinnaga): p MC 0 p MC. dq Hinna ja piirkulu vahe p MC on iga täiendava toote valmistamisest lisaks saadav puhastulu (püsikulu puudumisel lisakasum). Optimaalse tootmismahu leidmise probleemi ei teki kahaneva piirkulu korral mida suurem tootmismaht, seda suurem lisanduv puhastulu. Kui piirkulu kasvab tootmismahu suurenedes: · MC p tootmismahu suurendamine kasulik;
B→A Printsiip 4: inimestelt eeldatakse ratsionaalsust ... Ratsionaalne käitumine tarbijana tähendab püüet alati maksimeerida oma kasulikkust (rahulolu tarbimisvalikutest). Ratsionaalne käitumine ettevõtjana tähendab kasumi maksimeerimist (ehk ükski võimalus tulu teenimiseks pole jäänud kasutamata). Ratsionaalsed inimesed rakendavad otsuste tegemisel marginaal- ehk piirväärtusanalüüsi. Tuleb jälgida, et piirtulud ületaksid piirkulusid (ehk kuniks piirkulu on võrdne piirtuluga). Näiteid marginaalanalüüsist: täiendava töötaja palkamine, eksamiks valmistumine, referaadi koostamine, lahtiolekuajad. 3 Printsiip 5: ...ning tulevikku suunitlust Tänaste otsuste tegemisel tuleks arvestada isiklikke ning riiklikke majandusprotsesse mõjutavate tegurite mõju lähitulevikule. Milline on minu sissetulek lähitulevikus? Milliseks võib lähiajal kujuneda
Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 31. Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht? Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga. 32. Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver? Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja püsikulud jäävad katmata, siis lühiajalises perspektiivis jätkatakse hinna langemisel tootmist, kuni hind katab keskmise muutuvkulu. Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada. Seega kattub lügiperioodil pakkumiskõver piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu.
piirtulu kõver on tarbija piirkasulikkuse kõverast allpool. Seetõttu langeb aga ka hind, sest kuigi täiendavate ühikute tootmine langetab ainult viimase ühiku piirkasulikkust, langetab ta siiski kõigi ühikute hinda sellele tasemele. Täiusliku konkurentsi tingimustes langeks hind tootmise tõustes piirkulu tasemele. Monopolistaatuses ettevõte aga langetab tootmist kuni piirkulu võrdub piirtuluga, sest edasine tootmise suurendamine hakkaks kasumit vähendama. Tarbija kaotab sellest esiteks väiksema tootmismahu tõttu, teisalt aga ka seetõttu, et toote hind on oluliselt üle tootja piirkulu. Kasvava mastaabiefektiga olukorra puhul on nii piirkulu kui ka keskmine kulu langevad. Monopol võiks toota punktis, kus keskmine kulu võrduks täpselt toote eest pakutava hinnaga (tarbija piirkasulikkusega), küll aga annaks see minimaalse kasumi. Monopol
koguse jagatis. AR=TR/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP Firma tootmisotsused lühiperioodil: Kasum on maksimaalne sellise toodangukoguse juures, mille puhul kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne või samaväärselt toodangukoguse juures, mille puhul viimase tooteühiku piirkulu võrdub selle tooteühiku piirtuluga Pika perioodi tootmisotsused: Pikal perioodil tootja saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi. Iga tootja pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Alternatiivkulu (opportunity cost) on antud ressursi parimast alternatiivsest
..+ RN/(1+r)N. · Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs jaotatakse kolme etappi: · mõjude identifitseerimine tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale · müjude kvantifitseerimine · mõjude hindamine. Erinevused: Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finantsiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs vs avaliku sektori analüüs: · erasektori tulu: laekumistelt · avaliku sektori tulu: indiviidide maksevalmiduselt. · erasektori kulu: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) · avaliku sektori kulu: alternatiivkulu
18 Hinnadiskriminatsioon on hindade diferentseerimine ostjaid iseloomustavate tunnuste või toodangu ostetud koguse järgi, ilma et hüviste tootmise kulud erineksid. 8. Täielik konkurents Optimaalne toodangu koguse valiku printsiibi (kasumi maksimeerimise kuldreegel) kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulikke jooni: turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus, toodangu iseloom, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused ja konkurentsi vormid ning aste. Mittetäielik konkurents e vaegkonkurents on turusituatsioon, mille korral vähemalt mõned ettevõtted, vähemalt mõningal määral (olenevalt toote diferentseeritusest ja ettevõtte suurusest) saavad oma tegevusega kauba hinda mõjutada
MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR=MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel) Lühiperioodi kahjum: Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata, või tegevuse ajutiselt lõpetada Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC)
5 3 13 18 22 24 4 15 20 24 26 5 16 21 25 27 0 1 2 3 4 5 Töö Joonis 6.5 Tootmisfunktsioon Kahaneva piirtuluga on tegemist kõigi nelja tehase puhul. Sarnaselt tööjõu piirtootlikkusele saab leida ka kapitali piirtootlikkuse. Kapitali piirtootlikkuseks on kapitali hulga ühe ühikulisest suurenemisest tingitud kogutoodangu suurenemine, muutumatu töö koguse juures. Kahaneva tulu seadus näitab, kuidas muutub tootmismaht kui ühe tootmissisendi kogust muuta. Mis aga juhtub, kui ettevõte muudab nii tööliste kui seadmete hulka? 6.3.1 Mastaabisääst
tootmisfunktsioon. Kogutoodangut erinevate tehase suuruste juures iseloomustab joonis 8.5. Kõik kogutoodangu kõverad on sarnase kujuga, ent mida suurem on tehas, seda rohkem kampsuneid olemasolevate töötajatega toodetakse. Üheks oluliseks teguriks, mis määrab kogutoodangu kõverate kuju, on kahaneva tulu seadus. 50 Joonis 8.5 Tootmisfunktsioon Kahaneva piirtuluga on tegemist kõigi nelja tehase puhul. Sarnaselt tööjõu piirtootlikkusele saab leida ka kapitali piirtootlikkuse. Kapitali piirtootlikkuseks on kapitali hulga ühe ühikulisest suurenemisest tingitud kogutoodangu suurenemine muutumatu töö koguse juures. Kahaneva tulu seadus näitab, kuidas muutub tootmismaht, kui ühe tootmissisendi kogust muuta. Mis aga juhtub, kui ettevõte muudab nii tööliste kui seadmete hulka? Mastaabisääst
annaabi.ee 
