Vakuraamatu tekstide kirjapanemisel on tarvitatud alamsakas ortograafiat. Tolleaegstet eestikeelsete tekstide autorid olid sakslased, kes eesti keelt panid kirja sellisena nagu see nende kõrvadesse kostis. Lisaksin ühe huvitava lõigu vakuraamatus mis on 16. sajandi eesti keeles. Ysamede. ken bynna olte taywas. pohulut on bynnu nümmü. kulkut bin binnu rikus Anton Thor Helle piiblitõlge 1 Toomas Paul ,,Eesti piiblitõlke ajalugu" lk 113, Tallinn 1999 Anton Thor Helle tõlikus piibili täielikult eesti keelde. Ei ole täpselt teada millal ta sellega alustas, kuid arvaravasti 1725. aasta paiku. Kirikukroonikas leiduvate teadaeta kohaselt oli Vana Testamendi tõlkimine lõpetetud 1736. aasta. Konkreetene algatus piibli tõlkimiseks tuli A.A.Vierorthilt 1731. a jaanuaris. Keegi isik, kes soovis tundmatuks jääda, lubanud piiblitõlkijale linnas viibimise ajal anda vajalikku varustust
Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik”. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu, 1997. Heli Laanekask, „Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil”. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu, 2004. Arnold Kask, „Eesti kirjakeele ajaloost”. Tartu, 1970. Toomas Paul, „Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999
Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Helle eestikeelne kirikukäsiraamat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piiblitõlke ajalugu Esimest korda taheti täismahus piiblitõlget välja anda 17. sajandil, kuid Põhjasõja algus rikkus nende plaanid. Piiblitõlget hakati seadma 1730. aastate alguses. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses pöörati tunduvalt suurt tähelepanu piiblitekstile ning üritusi viia vagadust ka koguduseliikmeteni. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus.
kuid mida ta on toimetanud oma keeleliste arusaamiste kohaselt ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest. Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732. aasta keeleõpetusel eesti grammatikakirjelduse ajaloos eriline koht, sest siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai
sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa keelele, mis on saksa keele eelkäija. Kõik nad põlvnevad germaani algkeelest. Gooti keelel on tunnuseid, mis on omased germaani algkeelele, ent on kadunud kõigis tänapäevastes keeltes.
Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga k...
sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16. sajandist ei ole eestikeelset kirjasõna eriti
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat. Teine suurem uurimiskeskus on Tallinnas Eesti Keele Institu...
Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil 1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge
Iga vaimulik tõlkis ühe osa, pärast ühtlustati komissioni poolt. Tööjuhiks oli R. Brockmann (pärast tema surma tõlkimine jäi pooleli). (põjaeestikeelne). Samal ajal alustati lõunaeesti keelset tõlget(J. Gutslaff) Tal tekkis mõte tõlkida paralleelselt (p.e.k.-l.e.k.) (surma tõttu tõlkimine pooleli). Uus kirjajuht J.Fischer kutsus tõlkima Verginiused. 1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis) Anton Thor Helle- 1683-1748, sündis Tallinnas kaupmehe perekonnas. Haridus Tallinna Gümnaasiumis(G. Adolfi) ja Kieli ülikoolis. Jüri kihelkonna pastor. Pühendus eesti murdeerinevuste tundmaõppimisele. 1732 ilmus eesti keele grammatika 7000- sõnalise sõnaraamatuga
Hallparun Eesti suurtalunik 9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast iseloomustavatele väidetele joon alla.(kõik õiged 1p) Oskas lugeda, omas jalgratast, elas maal, elas linnas, oli ristitud, oli käinud välismaal. 10.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele(3p) Kord oli ka juhtum, kus üks eesti kirikuõpetaja, ergas ärkamisaja tegelane ja eesti kirjanik, piiblitõlke komisjoni esimehena ligi kaks nädalat majas viibides kuidagi ei suutnud jõuda nii kaugele, et oleks rääkinud minu paariaastase tütrega eesti keelt. Ta vaikis, kui laps teda eesti keeles kõnetas. Temale näis olevat võimatu kirikuõpetaja majas laskuda nii ,,madalale tasemele" ja ometi oli teada, et ta armastas lapsi ja kirjutas nende tarvis eesti keeles õige rohkesti, toimetas ,,Lastelehte" jne. Kuidas määratlesid end 20.sajandi algul paremal järjel eestlased?
ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest. Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732. aasta keeleõpetusel eesti grammatikakirjelduse ajaloos eriline koht, sest siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai
Sissejuhatus Mooses on kõige tähtsam prohvet judaismis, oluline on ta ka ka kristluses ja islamis. Ta on Moosese teise raamatu peategelaseks. Piiblis on teda kirjeldatud Iisraeli laste juhina, kelle ülesandeks oli iisraellaste (heebrealaste) vabastamine Egiptuse orjapõlvest ja rahva juhtimine Tõotatud maale (Palestiinasse). Nii oli ta Jumala sõna edasikandja ja kümne käsu edastaja. Raskel teekonnal saatis ta korda suuri imetegusid ja pani inimesed Jumalasse uskuma. Moosese lugu Mooses oli Leevi suguharusse kuuluva Amrami ja tema naise laps. Sündides oli ta ebatavaliselt kaunis. Sellel ajal andis vaarao käsu kõik heebrea poisslapsed vette visata ning seetõttu asetas ema oma lapse korvi, pannes selle vette, et vool imiku edasi juhiks. Niiluse jõgi viis lapse vaarao tütreni. Printsess lasi kutsuda heebrea naisi, et nad last imetaks. Nii kutsuski imiku õde ...
Harjuta klassis loetud töölehe põhjal! http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Kiri/kiri.htm 7. Piibli tõlkimine eesti keelde ● Esimesed väljaanded 1686 – lõunaeestikeelne WT – Wastne testament, Adrian Virginius 1715 – põhjaeestikeelne UT - Eberhard ja Heinrich Gutsleff 1739 – piibel – A. Thor Helle ● A. Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse
Keskajal võime arvestada juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. Mohácsi kaotusest (1526) kuni 18. sajandi lõpuni kestnud perioodi nimetatakse keskungari perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest. Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel
ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. 20. aprillil 1635 abiellus R. Brockmann endise Niguliste kirikuõpetaja J. Temme tütre Dorotheaga. Abielust sündis kolm tütart ja poeg, samuti Reiner, kes jätkas isa tööd alates 1666. aastast Laiuse (Lais) pastorina, 1678. aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana. R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 163536 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
aastate keskpaigaks kujunenud koolivõrk 19. sajandi alguseks praktiliselt hävinud. 11 Kasutatud kirjandus Andressen, L. 1997. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, I osa. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani. Tallinn: Avita. Andressen, L. 2003. Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940. aastani. Tallinn: Avita. Eisen, F. 1989. Eesti kooli ajalugu, I köide. Tallinn: Valgus. Paul, T. 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn: AS Pakett trükikoda. Talve, I. 2004. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest kuni Eesti iseseisvuseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa. 12 Lisad Lisa 1. Rahvakoolide võrk 17. sajandil (Andressen 1997, lk. 178) 13 Lisa 2. Rahvakoolide võrk 18. sajandil (Eisen 1989, lk. 274) 14
loodusseisundi võimalikkus on suuresti kaheldav. Käesolev töö tõi ülevaate loodusseisundist, tuginedes erinevate autorite mõtetele, selgus, et loodusseisund on inimühiskonnale ohtlik, kuna inimesed on egoistlikud ja kättemaksuhimulised ning neile on vaja reegleid ja kedagi kes neid juhiks. Kasutatud kirjandus 7 Arapovits, B., Mattelmäki,V. Piiblilood. (1992) Piiblitõlke Instituut,1992, Stockholm Golding.W. (2003) Kärbeste jumal. Tänapäev Hobbes, T. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud (katkendid). Tekste poliitikateaduste klassikast, Tartu 1990. Hunter, D., Whitten, P. (1976) The Study of Anthropology, New York: Harper & Row Marvin, H (1975) Culture, People, Nature, New York, Thomas Crowell Wolff, J. (1996) Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.Tartu Ülikooli Kirjastus
· Johannes Gutslaff. "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja koostanud Marju Lepajõe (1998) · "Julius Mägiste 100". Koostanud Valve-Liivi Kingisepp (2000). · "Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik" (2003) · "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (2010) Teine oluline uurimiskeskus: EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007),
Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? Peale Põhjasõja lõppu (1721) saab piibli tõlkijate töörühma juhiks Anton Thor Helle (1683 1748). 1729 tõlgib ja avaldab koos Heinrich Gutsleffiga Uue Testamendi. 1732 praktiline eesti keele grammatika koos 7000-sõnalise sõnaraamatu ja lausenäidetega. Mõeldud toonastele kirikuõpetajatele eesti keele õppimiseks, kuid selle normid jäävad kauaks püsima. Asub tööle piiblitõlke töörühmas, kus saab tänu heebrea, kreeka ja eesti keele oskusele keskseks tõlkijaks. "Parem käsi" H. Gutsleff, samuti H. C. Wrede. UT on korralik, aga VT tuleb tõlke ühtlustamiseks uuesti tõlkida. 1736 valmib piiblitõlge. 1739 täielik (põhja)eestikeelne piibel, esimene trükk 6015 eksemplari (kokku üle 20, viimane 1945). "Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna". d) Millal kujuneb nn uus kirjaviis, kelle juhtimisel, mis eeskujul?
c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj
aastast, sellest ajast alates loodud elektroonilisi kogusid, mille eesmärgiks on talletada läbilõige peaaegu 400-aastasest keele- ja kultuuriloost (16. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani). MA Külli Prillop PhD Pille Penjam MA Kristel Ress Fil. kand. Valve-Liivi Kingisepp PhD Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). EKI: Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), doktoritöö (2012) täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta (seos J
Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). TÜ vana kirjakeele töörühma publikatsioone · "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) · ,,Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast. Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad. Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim ettevõtmine oli piibli tõlkimine lõunaeesti keelde 1648 kevadeks oli tõlgitud 2 Moosese raamatut. 1656 sõja eest Tallinna põgenedes andis pooliku töö üle Jheringile. Piiblitõlke käsikiri, mis ulatub Iiobi raamatuni, on tänaseni alles. "Kurtzer Bericht" kirjeldab maarahva uskumusi ja maailmapilti, leidub üksikuid eestikeelseid lauseid, koha-, isikunimesid. Sisaldab haruldast kultuuriloolist dokumenti - piksepalve üleskirjutis. Gutslaffi suurim töö, piibli tõlge lõunaeesti keelde, ei jõudnud trükki. Tõlkimist alustas VT-st, tõlkides seda heebrea ja aramea keelest. Lõunaeestiliste vastete leidmine piibliterminitele oli raske.
võrreldes muu Euroopaga. - mõisamajandus ei sobinud looduse ja kliima tõttu - ühiskond polnud nii arenenud kui mujal Euroopas Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 2) Seisuste vahed ei ole nii teravad, kui mujal Euroopas. 3) Riigipäevadel oli talupoegadel oma esindus. Kõiki Põhjamaid ühendas ja ühendab alates reformatsioonist ka luterlus. See on tähtis: Religiooni ja kultuuri ühtsus; Kirjakeele areng piiblitõlke keele baasil. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rahvaloendused 18. sajandil Soomes ja Rootsis viiakse läbi luteri kiriku baasil. 19. sajandil tekkis huvi kauge mineviku, ühise õitsenguperioodi vastu. Tekkis skandinavismiaade, see algas kultuuriliselt põhjalt. Poliitiline skandinavism ei õnnestunud eriti ja lõpliku hoobi andis sellele Taani-Saksamaa sõda 1864. a. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaade lipud on välja arenenud/eeskuju saanud Taani
koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Trento kirikukogu otsused oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti 16 ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Jesuiitide osa vastureformatsioonis Eriline koht oli jesuiitide ordul 1540. aastail. Loojaks on I. Loyola. Nende rajatud ülikoolid on väga tugeva tasemega. Tõusevad troonipärijate õpetajateks, kasvatajateks, kuninglite peade pihiisad, olulised missjoni
"Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist).
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. Mohácsi kaotusest (1526) kuni 18. sajandi sajandi lõpuni kestnud perioodi nimetatakse keskungari perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest. Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele - ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
