Aeg 1721 1918 1918 (1920) 1940 1940 1941, 1944 1991 Haldusjaotus Kuni 1783. sama, mis Rootsi ajalgi (et vahet teha, Haldusjaotus on sama, mis vene ajal, 1944 1945 territooriumi vaata Eesti-Vene piiri kui teiselpool on Peterburi aga lisandub 1 maakond-Petserimaa, vähendamine (võetakse ära kubermang, on Vene aeg; kui hoopis teine riik, Venemaa, siis Rootsi aeg. mis asus Kagu-Eestis, Pihkva järvest Narvatagused alad ning 1783 1796 nim. asehaldusaeg. Moodustatakse lõunasse minnes.Seega sellel perioodil Petserimaa).
Ploom a hind kr. Column B 1 Eesti Maakonna maakonnad pindala 1926.a Harjumaa 5700 Järvamaa 2800 Virumaa 7400 Maakondade pindal Läänemaa 4800 Saaremaa 3000 Pärnumaa 5500 Viljandimaa 4100 Tartumaa 7000 Võrumaa 4000 Valgamaa; 1500 Petserimaa; 19 Valgamaa 1500 Võrumaa; 4000 Jä Petserimaa 1900 Maakonna Tartumaa; 7000 keskmine suurus 4336 Viljandimaa; 4100 Koosta alljärgnevate andmetega diagramm Lää Pärnumaa; 5500 Saaremaa; 3 Maakondade pindalad aasta 1926
märts a) Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. asehaldurkonnad, kolm uut veebr 1920) Eesti sai Petserimaa ja maakonda: Võru, Viljandi, Narva jõe tagused alad Paldiski, maakonna nimed keskuste järgi); c) 1797-1917 taas kubermangud, Paldiski maakond kaotati, taastati endised maakonnanimed d) 1917. a autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad
30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu). okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949
· Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad · Asutava Kogu liige Jaan Poska · Asutava Kogu liige Ants Piip · Asutava Kogu liige Mait Püüman · Asutava Kogu liige Julius Seljamaa · Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse
o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. Lipp Lainelõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on valge setu sõle kujutis. Alumine, valge laid on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100 X 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2 : 3 Mikitamäe valla sünd Petserimaa(Setomaa) jagati nelja vallarühma Irboska, Petseri, Pankjavitsa ja Lobotka. Kuna selle jaotusega ei oldud rahul, siis juba 23. maist 1922 jaotati Lobotka vald siseministri määrusega kolmeks vallaks Mikitamäe, Järvesuu ja Kulje valdadeks. Mikitamäe valla olemasolu aeg jäi lühikeseks. 16. mail 1923. aastal nimetati Mikitamäe vald Mäe vallaks. Mäe vald oli Petserimaa väikseim vald 102,5km². 1922.aasta rahvaloenduse andmeil oli Mäe vallas 3016 elanikku
11.1918-2.02.1920 Põhjus: Punaarmee ründas Narvat. Ebaedupõhj: Rahval puudus kaitsetahe; Vastase arvuline ülekaal; Relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus; Kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine. Edupõhj: Vabatahtlike väeosade loomine; Soomusrongife efektiivne kasutamine; Eestlastel motivatsioon sõdida oma maa eest; Välisabi saabumine; Paranes vägede varustamine. 23.06.1919-Võidupüha, Võnnu vallutamine, eestlased võitsid sakslasi. Tartu rahu-02.02.1920 J.Poska Ting:Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad; Eesti sai 15milj kuldrubla; Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale; Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega; Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad.
Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, Fjodor Kostjajev ja Mihailov, Konstantin Benckendorff, V. Rasolts. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida.
Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva Vörumaa-Vöru, Antsla Petserimaa-Petseri 8. Nad üritasid sooritada riigipööret 1.09.1924, vägivaldselt tahtsid kukutada riigivöimu 9. Suhteliselt heal positsioonil, riik sekkus majandusse ja eksport/importi. Eksportis lääne riikidesse, imporditi enamasti piima, liha, puitu ja tekstiile I PÖHISEADUS II PÖHISEADUS III PÖHISEADUS PARLAMENDI 100 liiget 100 liiget 120 liiget SUURUS
Balti Hertsogi riik kuulutati välja novembris. 11.11.1918 - Saksamaa kapituleerus I maailma sõjas. Sellega kadus ka Baltihertsogi riik. 27.11.1918 - eestlased otsustasid venelastele vastu hakata. 28.11.1918 - Algas vabadussõda, kuigi esimesed lahingud käisid juba varem. Detsember 1919 - algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Vaieldi põhiliselt piiri kulgemise üle. 2.02.1920 - kirjutati alla Tartu rahu lepingule. Eesti sai endale alade Narvast ida pool ja kogu Petserimaa. 5 EESTI VABARIIK 11 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Petserimaa. Maakonnad olid jaotatud valdadeks. 1.09.1939 - Algas II maailmasõda. 22.06.1941 - Algas Suur Isamaasõda. NÕUKOGUDE LIIDU OKUPATSIOONI AEG 1945 - Eesti territooriumi vähendati Venemaapoolt jõuga 5% võrra. Leningradi oblastiga
*laienes tööstus ja põllumajandustoodete saatmine vene siseturule. Sisepol.eeldused*1905 revol. äratas rahva pol.elule,erakondade loomine *tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes.*välispol.eeldused: *1ms kurnas venemaa välja.*venemaa ja saksamaa nõrgenemine andis eestile iseseisvumise realiseerimiseks võimaluse.Tartu rahu 2 veeb.1920. eesti sai endale strateegilised julgeolekuvööndid narva jõüe paremal kaldal ja petserimaa idaosas eesti-vene sega asustusega setumaa ühendati eestiga.Eesti ja venemaa tunnustasid üksteist.Eesti vabanes kõikidest kohustustest venemaa ees ja sai 15milj.kuldrubla.sellega maksti sõjavõlgu ja ehitati maj.üles.Venemaa ei täitnud lepingu küiki punkte,tartu ülikooli varasi ei tagstanud.suurem osa kulla ja metalli varudest müüdi maha eesti kaudu,kasulik venemaale.
Kontrolltöö Eesti Vabariik 1920-1930 1) Mõisted 1) eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga- Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit 4) Miks nimetatakse vaikivat ajastut vaikivaks ajastuks ? Mis olid vaikiva ajastu tunnusteks (3) ? Konstantin Pätsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Sest vaikival ajastul, saadeti riigikogu laiali ehk ri...
märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata,
EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid.
Koolipoistest üksus Kalevlastest malev Kuperjaanovi Partisanide Pataljon Skaut Pataljon 6.jaanuar 1919 Laidoner teatas vastu pealetung ja see algas 7.jaanuaril Tallinn-Narva suund. Juba 9.jaanuaril vabastati Tapa. 12.jaanuaril Rakvere, 14.jaanuaril Tartu, 19.jaanuar Narva, 30. Ja 31.jaanuar Valga lähedalt Pajumõisa lahing, seal sai surmavalt haavata Kuperjanov. 1.veebruaril vabastati Valga ja Võru. 4.veebruar Petserimaa. Landeswehr'i sõda Landeswehr'i sõda 1919.aasta suvel. Siin toimus sõjategevus eestlaste ja läti baltisakslaste, saksa regulaarväe vabatahtlike vahel. Sõda algas 5.juunil, 10.juunil sõlmiti vaherahu, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. 19.juunil sõda jätkus uuesti. 23.juunil saavutasid eestlased suure võidu Võnnu all ja edaspidi hakati seda päeva nimetama Võidupühaks. Juuli agul taastati Lätis seaduslik valitsus. 5.juunil 1919 lõpetas siin ka tegevuse eesti töörahva kommuuni
ratifitseerimata Vene parlamendi ehk Riigiduuma poolt. Eesti Vabariigi Riigikogu poolt on leping allkirjastatud. Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri
- mobilisatsiooni läbikukkumine (puudus korralik sõjavägi) - koolipoisid - Landeswehri sõda (Läti aadlike maakaitsevägi), 23.06.1919 Võnnu(Cesis?) lahing - Soome, Suurbritannia abi; soomusrongid - Venemaa püüd näidata kui osa Vene kodusõjast - 03.01.1920 relvavaherahu - 02.02.1920 Tartu rahu - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Eesti suveräänsuse kinnitamine - Eesti riigipiirid, Eestile Petserimaa, Narva jõe tagused alad - Lubadus tagastada Eestile kultuurivarad - Luba Venemaa eestlastel Eestisse pöörduda - Reparatsioonid 15 miljonit kuldrubla Eesti omariikluse saavutamine Sisemised faktorid: soov saada iseseisvaks, päästekomitee tegevus, koolipoisid läksid sõtta, tsiviilisikute abi Välised faktorid: välisriikide abi, Venemaa nõrkus/ebastabiilsus,
rahvastikuprotsessidest Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa väärivad ja rahvaarvu alampiiriks määrati 1500 Aasta Maaelanikke Linnaelanikke nimetamist rahvaarvu kasv, Võrumaa); 1920. aastal lisandusid neile loomuliku inimest, millest tehti erandeid ainult iibe langus, ja Petserimaa linnastumine Valgamaa.ningPetseri rah- viiele väikesaarele (Pakri, Prangli, vusliku homogeensuse maakonna põhiosaks kujunes Setumaa,suurenemine. Naissaar, Kihnu, Ruhnu), kus polnud Loomulik millega liidetiiivekaolimõnedsuhteliselt kõrge venelaste piisavalt elanikke. Reform puudutas vahetult Vabadussõjale asualad
6.Millal (kuupäevaga) sõlmiti Tartu rahu, millised olid 3 tähtsamat tingimust, millised tingimused on siiani täitmata? (7p.) Tartu Rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920 , mille 3 tähtsamat tingimust olid: *Eesti riigipiir *Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad *Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla *Eesti vabanes kohustuses osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 milj. Kuldrubla. *Venemaa kinnitas,et tunnistab Eesti iseseisvumist Täitmata: *Petserimaa Eestile *Venemaa tagastab Eestis väljaveetud varad, kaasaarvatud Ülikooli omad. 7.Esitage 2 põhjendust väitele, et Eesti Vabariigi esimene põhiseadus oli demokraatilk. (2p.) *Asutav kogu andis kodanikuõigused: sõnavabadus jne. *Põhiseaduse korras oli kõrgemaiks võimukandjaks rahvas. 8. Millal ja kelle poolt antud tunnustus pani aluse Eesti Vabariigi tunnustamisele enamiku riikide poolt?(2p.) 1921.a
vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Samuti vabanes Eesti kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Vabadussõja kaotuse puhul oleks Eesti pidanudki loobuma varem nimetatud kohtadest ning maksma tohutult suuri võlgu põhimõtteliselt mitte millegi eest. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja
6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu).
5. anna selatus, mis ühendab neid organeid? maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament sarnasus - esimesed eesti esindusorganid 6. tartu rahulepingu allkirjastamine 02.02 1920 eesti vabariigi telegatsiooni juht J.poska nõukogude vene telegatsiooni juht A. Joffe lepingu tägtsamad sätted: venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest eestile eesti riigi koosseisu kuulusid narvatagune ja petserimaa setumaa ühendati eestiga võimalus pöörduda kodumaale eesti vababastati kohustustest venemaa ja tsaari venemaa võlgade tagastamisest eesti sai 15. mil kuldrubla, tagastati kultuuromand 7. millal toimus: bermont-avalovi väeüksuste pealetung riiale 08.10.1919 eesti vabariigi väljakuulutamine 24.02. 1918 eesti sai ühtseks rahvuskubermanguks 30.03.1917 vabadussõja algus 28.11.1918 paju lahing 31.01.1919 8. miks oli maaseaduse vastuvõtmine asutava kogu poolt strateegilise tähtsusega,
Leninil pooldajad olid punased ja vastased valged .Lääneriigid nõudsid et eesti lubaks vene valged kindralit JUDENITSIT läbi meie territooriumi rynnata. Petrogradi mis oli punaste käes. Petrgrad jäi vallutamatta 1919 detsembris algavad rahurääkimised .Eesti ja venemaa vahel 1920 veebruaris sõlmiti Tartu rahu .leping eesti poolt kirjutas alla Jaan Poska venemaa pool A. JOFFE Eesti sai? 1 eesti sai 15 miljonit kuldraha (11,5 tonni kulda) 2 Eestile petserimaa ja petserilinn 3Eestile 10 12 km Narva jõe tagant ivangorod LINN??? 4 Eesti sai iseseisvaks riigiks
Maapäev. - 1917.a. detsembris liideti Eestimaa kubermanguga peale linnas toimunud rahvahääletust ka Narva ( mis eraldati Petrogradi kubermangust ). Lugege sellest ka õpik lk. 38. 6) Halduskorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940: - Halduslikult jagunes Eesti Vabariik 11 maakonnaks ( Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa ja Petserimaa ). Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks. - Maakondades ja valdades korraldasid kohalikku elu maa-, linna- ja vallavalitsused. 7) Halduskorraldus Nõukogude okupatsiooni ajal 1944-1991: - Koos uue nõukogude okupatsiooni algusega Eestis muudeti ka Moskva valitsuse korraldusel Eesti piire ja senist haldusjaotust. - Eesti territooriumi vähendamine: 1944-1945.a. Narva jõe taguste alade ja suurema osa Petserimaa alade eraldamine Eesti NSV küljest. Endine Petseri
Eesti väed ajaloolise võidu Saksa Landeswehri üle Võnnu all. 3. jaanuaril 1920.a. lõpetati lahingud rindel, hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril 1920.a. sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska. Tartu rahulepingu alusel loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile ning esimese riigina tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosa. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
2)paljude riikide abi 3)kõigile selge ja soovitav eesmärk viis rahva võiduni 4)rahva ühised jõupingutused 5)valitsuse hea tegelemine 6)sõjaväejuhtide oskuslik tegutsemine ja sõdurite rahvuslik meel Tarturahu tingimused: 1)venemaa tunnistab eestit kui iseseisvat ja sõltumatut riiki 2)eestile ei laiene mingid kohustused seoses venemaaga 3)venemaa annab eestile 15miljonit rubla kullas, annab tagasi eesti riigile kuulunud varad, ka TÜ omad 4)eestile lähevad narva tagused alad ja petserimaa 5)vahetatakse sõjavange 6)lubatakse naasta eestlastel koju, sama ka venelastega
aprill Tuuli Varik ulatuslikud repressioonid dessantude liikumise mahasurumine majanduslik allakäik suurenev mahajäävus Lääneriikidest sõjatööstuse eelisarendamine 4. Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel? 1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega!
ajal 21.juuni 1940, inkorporeerimine NSVL'i 6.aug 1939-1945 1940, küüditamine 14.juuni 1939) 1941-1944 saksa okupatasioon (suvesõda, Eesti taasiseseisvumis katse, II NSVL okup algus 1944) NSVL II 1944 liideti Petserimaa ja Narva jõe tagune osa Uus ärkamisaeg alates 1927, mis lõppes Eesti Metsavendlus, küüditamine 1949, sund okup. e Venemaaga taasiseseisvumisega 1991 industrialiseerimine, sund ENSV 1950 maakonnad rajoonideks, vallad kollektiviseerimine, migratsioon e
kohalikus elus. Minu arvates muserdas EKP olemasolu oluliselt eesti rahva vaimset tervist ja elujõudu. Kaudselt Baaside leping andis peaaegu lõplikult hävitava löögi Eesti võimalusele kunagi taastada iseseisvus. Nõukogude Liidu koosseisus toodi Eestisse võõrtöölisi üle liiduvabariikide ja üritati Eesti muuta võimalikult sarnaseks kogu ülejäänud NSV Liiduga. Seoses Baaside lepinguga kaotas Eesti osa oma territooriume ( Petserimaa näiteks) ja seega kaotas meie riik osa elanikkonnast samuti. Peale pikka Nõukogude okupatsiooni oli Eestil raske tõestada oma positsiooni maailmas, sest alati vaadati Eestit kui endist liiduvabariiki. Samuti on raske teistel riikidel mõista Eesti ajalugu, mis teeb paljud otsuseid neile raskeks. Nõukogude okupatsioon tegi palju halba Eestile. Baaside leping oligi pöördepunkt Eesti ajaloos, sest enne seda olime juba peaaegu
(Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti ja Läti annekteerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt." Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis
Nende mõjuvõimu vähendati sellega, et nad pidid hakkama parteile alluma. Rahvusväeosade likvideerimine: 1956 märtsi algul, kui Gruusia rahvusdiviisi üksused keeldusid välja astumast rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus
Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919 kevadeni olid Lätis võimul kommunistid. Juunis puhkeb relvakonflikt Võnnu ruumis. 23.juunil vallutasid eestl Võnnu ja see päev on nim võidupühaks. Punaarmee alust uut pealetungi. Sõjategevus toimub peam Narva all. Dets algavad rahu- läbirääkimised. TARTU RAHU (02veebr1920 Tartus): EV nõudmised: riigipiir pidi olema Petrogradi külje all, Petserimaa sai EV-le ja piir kulges 8-12 km Narva jõest idas. EV nõudis 75milj kuldrbl, sai aga 15milj. EV vabastas 10 000 vangi. NVM nõudmised: nõuti poolt Virumaad ja Petserimaad, NVM pakkus 5 milj kuldrbl ja vabastas 1000 vangi. NVM tunnust maailmas esimesena EV iseseisvust. 5. RIIGI ÜLESEHITUS Oluline oli EV majanduse tervendamine, EV aitasid välisriigid. Otsust kokku kutsuda Asutav Kogu. Esimene AK istung oli 23apr 1919. Esimeheks sai August Rei
L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli vormiliselt riigipea, aga tegelikult esimehel sellist rolli ei olnud
NSV eest põgenesid sajad tuhanded elanikud. 18. sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel. 22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest. Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast), Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%) Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ja Antanas Snieckus Leedus.Algasid massilised repressioonid: Leedus mõrvati 1944.-45.a 12 000 ja vangistati 36 000 inimest nin 1945-52.a saadeti Siberisse 130 000 inimest. Suurim küüditamisaktsioon tabas Baltimaad 26. märtsil 1949.
RT 1921, 25, 15. · Määrus riigiteenijatele korterite muretsemise määruse muutmise kohta. RT 1921, 25, 16. · Määrus riigi raudtee teenijate palkade kohta. RT 1921, 25, 17. · Seadus vallanõukogude valimise kohta. RT 1921, 26, 18. · Seadus politseiametnikkude nimetuste muutmise kohta. RT 1921, 26, 19. · Seadus vabariigi kaitsepolitsei ametnikkude vormiriiete kohta. RT 1921, 26, 20. · Seadus Petserimaa ja Naroova taguste valdade elanikkude perekonna-nimede kohta. RT 1921, 26, 21. · Seadus riigiteenijate ametsõitude tasumäärade kohta. RT 1921, 27, 23. · Seadus õlle valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 27, 24. · Riigivaranduste osakonna ja selle juures asuva likvideerimiskommisjoni põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921. RT 1921, 43, 36. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921
kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi. Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: 1) Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks 2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad 3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale 5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega 6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata. Päästekomitee- LOOMISE EESMÄRK: kuulutada välja Eesti iseseisvus.
Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
Koidula-nimeline, Peipsi-äärne, Vilde-aegne, 3-toaline, 245-leheküljeline, 16-korruseline, 5-aastane, O-kujuline, line-lõpuline 3. Täiend + käändõna (ka nimi, arv, täht jne) + omadussõna LAHKU kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune, Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline (mitmesõnalised arvsõnad) kolmekümne viie aastane, kahesaja neljakümne viie leheküljeline III Kohanimede KLK 1. Kohanimi + maa KOKKU Eestimaa, Virumaa, Saksamaa, Petserimaa * Franz Josephi maa 2. Tänavate, väljakute, teede, maanteede, puiesteede, turgude jms nimed + liiginimetus LAHKU 3. Kaksikkohanimede kirjutamine 3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene
Kurss rahule Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi. Detsembris 1919 heitlused Narva pärast venelaste läbimurre ebaõnnestus. Tartus Rahukonverents Jaan Poska juhtimisel (venemaa juht Adolf Joffe). 2. Vaabruar 1920 kell 10:30 lõpetati Tartu Rahuga Vabadussõda: * Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes ,,igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta * Eestile Narva-tagused alad ja Petserimaa, Setumaa ühendati Eestiga * Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees * Eesti sai Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla * iga Venemaa eestlane võis Eestisse elama tulla Tartu Rahu tähtsus: 1) Eesti esimene riik, mis tunnustas Venemaad ja Vene esimene, mis tunnustas Eesti iseseisvumist 2) avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Kestab kuni II MS ajal Saksa okupatsioonini. Teine NSVL okup. algab 1944 22. septembril, kui vallutati Tallinn. Esimesi sõjajärgseid aastaid Eestis iseloomustab: - Industrialiseerimine - tööstuse eelisarendamine. - Kollektiviseerimine. 1950. märtsis toimub EKP 8. p mille tulemusena vahetatakse välja 90% Eesti valitsusest. Võimule tulevad Johannes Käbin, Gustav Naan. Algab stagnatsioon Eestimaal. Pärast II MS kaotas eesti nii iseseisvuse kui ka territooriumi (Petserimaa, Narva tagused alad). Kui pingelõdvendusperiood lõppeb, algab suhete jahenemine USA ja NSVL vahel. K. Vaino juhtis venestamispoliitikat Eestis. TÖÖ KÜSIMUSED: Mis mõjutavad Eesti taasiseseisvumist? Mis sündmused aitasid kaasa? Millised muutused tulid perestroika ajaga?
vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha. Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale, Eesi ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Vabadussõda kestis 402 päeva ja nõudis eesti rahvalt 3600 inimelu ja 14 000 haavatut, kuid see lõppes Eesti täieliku võiduga. Saabus võimalus hakata varem välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Kasutatud materjal: Õpik 9.-12. peatükk. http://www.hot
08.1939. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSV Liidu huvipiirkonda. 1940.a. juunis algas esimene Nõukogude okupatsioon, mis vältas 1941.a. sügiseni. 1941-1944.a. kuulusid valla alad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 4). 1944.a. algas Nõukogude okupatsioon. toimusid territoriaalsed muutused. Narva jõe tagused alad ja suur osa senisest Petseri maakonnast liideti Vene NFSVga. Petserimaa kadus kaardilt. Kaardile ilmusid uued maakonnad: Jõhvimaa, Jõgevamaa, Hiiumaa (Eestis oli 13 maakonda). Joonis 4. 1940.aastate lõpp 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel
BALTI RIIGID Nikita Hrustsov majanduslik stabiilsus suudeti säilitada tänu naftale ja gaasile, kuid Territoriaalsed muutused, 5% territooriumist: sisuline mahajäämus suurenes Narva jõe tagune ala, Petserimaa Petseri linnaga Tühistas mõned muudatused, kuid sai aru, et alternatiivi pole. isegi sõjatööstus, mis töötas täisvõimsusel ei suutnud läänega Taastati rubla sammu pidada 1956 veebruar mõistis N
Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02.1920, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseivust lõpmatuks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15mlj kuldrubla, Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaal viibinud eestlased said naasta kodumaale, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Rahu sõlmisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 302 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14000 said haavata. Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga
8. 23.12.1918.a 9. Kuperjanov- Lõuna-Eesti vabatahtlike juht 10. 31.07.1919.a 11. Valga ja Võru- 01.02.1919.a, Petseri- 04.02.1919.a, Tartu- 14.01.1919.a 12. 25.05.1919.a 13. Landersvehr-Balti sakslastest ja Saksamaa vabatahtlikest koosnev sõjavägi 14. 05.06.1919.a 15. 23.06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17. Eesti ja Nõukogude Venemaa 02.02.1920.a alla kirjutas Jaan Poska 18. 1)tunnustas Eesti iseseisvust 2)maksis Eestile 15miljonit kuldrubla 3)Eesti sai Petserimaa ja Narva jõe tagused alad 19. 15.06.1920.a Asutav Kogu, kehtima hakkas 21.12.1920.a 20. Seadusandlik- Riigikogule, Täidesaatev- valitsusele ja valitsust juhtis riigivanem 21. 20.a Eesti kodanikud 22. Kardeti riigipööret 23. 05.11.1920.a 24. Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Jaan Kreuks, V.Kingisepp 25. 01.02.1924.a 26. 1920-1934.a 27. 1)Eesti Maarahvaliit-jõukas talumehe(Laidoner, Päts) 2)Kristlik Rahvaerakond-
Asutav kogu kestestas ka uue õiguskorra, seisused kaotati, kirik lahutati riigist, pandi alus emakeelsele karidussüsteemile. Landeswehri sõda VÕNNU LAHING 23 juuni 1919 E-Põdder oli eestvaedaja, sakslased kaotasid. Eestlased kutsusid seda hiljem võidupühaks. TARTU RAHU 2 VEEBRUAR 1920 sellega loobus venemaa igaveseks kõikidest õigustest eestile. Olulisemad punktid: · Eesti riigi koosseisu petserimaa ja narvatagused vallad · Setumaa ühendati esmakordselt ülejäänud eestiga · Venemaal olevad eestlased ja eestis olevad venelased said teatud aja jooksul võimaluse kodumaale naasta · Eesti vabandes igasugustest kohustustest venemaa ees · Eesti vabanes tsaari-venemaa võlgadest · Eesti sai 15 mln kuldrubla venemaa kullavarudest · Eestist ära viidud kultuurivarad, laevad jne tagastati eestile Osa asju tehti, kuid osad punktid jäid venelaste poolt täitmata.
rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja
küsimusi. Täidesaatev võim oli ENSV valtisus. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, Eesti NSV Ülemnõukogul ei olnud tegelikku võimu. EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsus. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vähendati Eesti territooriumit. 3 Narva jõe taga asuvat valda läks Venemaa alla. Pihkva pool suur osa Petserimaa koos Petseri linnaga läks Venemaa alla. U 5% Eesti territooriumist. 45 a-l jagunes Eesti NSV 10ks maakonnaks. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Metsavennad-Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-48 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsades. 1944-53 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus-metsavendlus. 5
mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Tartu rahu tingimused • Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”. - määrati kindlaks Eesti-Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. - Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. • igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda. - Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad
rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja
annaabi.ee 
