TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must PETERBURI JAANI KIRIK Referaat Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Tartu 2011 1 SAAMISE LUGU Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Peterburi Jaani kirik õnnistati piduliklult sisse 27. novembril 1860. aastal. Selleks ajaks oli Eesti Jaani koguduse loomisest Peterburis möödunud juba 18 aastat. Paar aastat pärast koguduse rajamist asutati 1844. aastal koguduse kool, kus Peterburi eestlased said õppida emakeeles, mis oli oluline rahvusliku enesetunde säilitamise seisukohalt. 1858. aastal korraldab Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga konkursi parima kiriku projekti saamiseks. Võitjateks valitakse arhitektide Karl von Schafhauseni ja Harald Bosse projekt.
Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks
-- . , II, oe . , : , Ma , Cap , Ho , -- . , . . ope o XVIII . . ec . A ocy . ope a He. a 210 , 1050 , 111 , 1886 1945 . Pe , 17541762 P. 19 , . A cpo . I . , . . , , a . o a : ,, , ". , a 28 o, , . a . ppe , , , , , p a ae , apeopa a. 18o 19o . Ec . . B a o ye . , . , .
Kunstiteose analüüs Ma valisin maali, mille autoriks on Rembrandt Harmensz van Rijn. Teose pealkiri on „Vana mees punases”. See on õlimaal suuruses 108x86 cm. Praegu asub see maal Peterburis Ermitaažis. Maalil „Vana mees punases” on kujutatud ühe vana mehe portreed. Maali taust paistab olevat süsimust ning maali keskel istub vana mees. Sellel vanal mehel on valgehallikas habe ning väikese mütsi alt ta peas paistavad välja lühikesed hallid juuksed. Habe on tal üsna tihe ning vutside otsad on suunatud ülespoole. Silma järgi ütleksin, et see vana mees on kuskil 70-90 aastat vana. Sellepärast, et tema nägu ja käed on väga kortsus
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis........................................................................
© Ergas-Ever Kask 2014 December 1|Page Elulugu Venemaa Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis (tänapäeval Lomonossov) Peterburi lähedal. Ta oli vene, prantsuse ja USA helilooja, dirigent ja pianist. Igori isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja. Tema ema Anna Holodovskaja oli väga hea pianist. Igor oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Igor hakkas üheksa-aastaselt klaveritunde võtma. Ta vanemad olid tihedalt muusikaga seotud, aga lootsid, et Igorist saab advokaat. Vanemate soovil õppis Igor aastatel 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppis ta ka muusikat. 1902. aastal suri Igori isa ning 1903. aastal hakkas ta õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi ta ainsaks kompositsiooniõpinguks. 1905
1905. aasta revolutsioon eestis 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste ka tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi.
1. Klassitsistlik arhitektuur, mille taassünd ta oli? Vaadata üle tähtsamad hooned vara- ja kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4.
suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös- stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös- stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös- stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös- stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös- stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös- tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng tuskoolis või saksamaal düsseldorfis
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole
• Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele STATISTISTIKA
Eriti palju talupoegi sõitis ära, kui eestis kaotati pärisorjust, kui oli ikaldus ja nälg., kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse? Kas sa arvad, te ta oli talupoeg, kes sõitis Venemaale. - Seda me paraku ei tea. Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale? Väga paljud eesti kunstnikud, heliloojad said hariduse sankt-Peterburis – konservatooriumis, kunstiakadeemias. Eestlased töötasid geograafiaühingus, aga samuti ka teaduste akadeemias. – näiteks akadeemik, arst ja keeleteadlane Ferdinand Johann Viideman. Mõned eestlased olid sõjaväeteenistuses Peterburis, teenisid tsaari õukonnas. Meie Jakob Hurt oli Peterburis pastoriks Jaani kogudusele. Siis, 1880 aastal ainuüksi peterburis elas 20 tuh eestlast. Aga üldse Venamaal elas 20 saj algul 154 tuh eestlast. Kujutate ette? -
PRANTSUSMAAL · Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Jacques Ange Gabriel ja Jacques Germain Soufflot. JACQUES GERMAIN SOUFFLOT. PARIISI PANTHEON. JACQUES ANGE GABRIEL. VÄIKE-TRIANON, LOSS VERSAILLES PARGIS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL · Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuriks. · Tsaarimonarhia oli hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. · Peterburis töötas palju arhitekte, enamasti välismaalased. JEAN BATISTE VALLIN DE LA MOTHE, ALEKSANDR KOKORINO. PETERBURI KUNSTIAKADEEMIA ANDREJAN ZAHHAROV. ADMIRALITEEDIHOONE PETERBURIS CARLO ROSSI. PALEEVÄLJAK KOOS ALEKSANDRI SAMBA JA PEASTAABI KAARHOONEGA ANDREI VORONIHHIN. KAASANI PEAKIRIK PETERBURIS. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL · Saksa kõige tähtsam arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel KARL FRIEDRICH SCHINKEL. TEATRIHOONE BERLIINIS.
lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli ta Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis ning tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele.
Vene kirjandusloos, kus on arvatud, et tegemist oli madala auastmega. Tegelikult vastas aastast 1800 kammerjunkru auaste riiginõuniku või kaptenkomandöri auastmele. Töötamise ajal Välisasjade Kolleegiumis jätkas ta kirjandustegevust ja osales ka aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla". 1820. aastal Peterburis avaldas ning levitas ta Peterburis autoritaarse keisrivõimu vastase epigrammi, mille eest ta saadeti administratiivkorras asumisele LõunaVenemaale (Jekaterinoslav, Kisinjov ja Odessa), kus ta kirjutas romantilised poeemid "Kaukaasia vang", "Bakhtsisara purskkaev", "Vennad röövlid". 1823. aastal alustas ta värssromaani "Jevgeni Onegin". 1824. aastal saadeti Puskin keisrivõimu poolt asumisele Venemaa põhjapiirkondadesse, vanematekoju
KONRAD MÄGI Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome, Pariisi ja Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel. JAAN KOORT Eesti skulptor. Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902. aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis.
1820-ampiirstiil. *Reeglipärasus, lihtsus, rangus, harmoonia, suurejoonelisus, tasakaal, sümmeetria; kasutati ANTIIGI reegleid. ARHIT.- Madeleine`I kirik Pariisis; üle kahe korruse ulatuvad sambad, talastikku ja viilu meenutav väljaehitis; lossid, mille fassad meenutas templit, pidulikud ansamblid(Helsingi Suurkirik ja selle väljak). Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Kuulsaimad kuppelehitised: Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Pr. Louis XIV stiili suurmeistrid: Jacques Germain Soufflot, Jaques Ange Gabriel. Vene arhit: Peterburis Kunstide Akadeemia hoone ja kaubahoov Gostinõi Dvor(de la Mothe), Marmorpalee Neeva kaldapealsel(A. Rinaldi), Smolnõi instituut ja mõned paleed(G. Quarenghi). Kõrgklassits: Börsihoone, Admiraliteedihoone ja Kaasani peakirik. Carlo Rossi- Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee, Aleksandra teatri ansambel. Monumendid: Tähe Võidukaar Pariisis,
Peterburg Ermitaaž on museum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure pooltBerliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning1769. aastal Dresdenistomandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,[3]sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja
Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused · Talupojad ja Rootsi sõjavangid tegid peaaegu kogu töö kindluste ehitamisel · 40 000 inimest suri kindluste ehitamisel Pargid Peterburi pargid: · Peterburi Suveaed · Peterburi Talveaed · Peterburi Teine Talveaed · Peterburi Kolmas Talveaed · Solovjovi aed Kirikud ja kloostrid · Peterburis on 229 kloostrit · Peterburis asub ka eestlaste ehitatud Peterburi Jaani kirik · Nendest kõige silmapaistvamad on Iisaku ja Kaasani katedraal Sillad · Peterburis asub umbes 620 silda · Esimene sild ehitati 1850. aastal · Peterburi sillad on Kolmainu ja Bolsoi Obuhhovski sild Peterburi lipp ja vapp
kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Johann Köler (1826-1899)- maalikunstnik Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt:
Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas ( Itaalias, Pariisis jne.). Euroopas reisiski ta enesetäiendamise eesmärgil. Pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis ta 1862 Peterburi. Ta töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt töötas ta ka Kunstiakadeemias. Köler oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane nn Peterburide patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Ta osales ka rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864 alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida ,,Sakala" ja teiste ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme; arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle. Köler on loonud rohkesti maastikumaale, portreid, kompositsioone
Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige. Alates 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule. Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja, Truu valvur, Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane
1857-1859 esitles kompositsiooni Kristus ristil (õli, Eesti Kunstimuuseum), mida eksponeeris 1859. aastal Rooma kunstinäitusel. Köler valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. 1862. aastal pöördus kunstnik tagasi Peterburi, kus sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli kuni 1874. aastani suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Peterburis veetis suurema osa oma ülejäänud elust. Köleril olid tihedad sidemed keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrgintelligentsi hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1867. aastal sai ta riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest professori tiitli. 18691870 töötas kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast oli ta Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877
Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor Johann Köler 1826-1899 Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust
1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest. Venemaal elades külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja"
Sel ajajärgul, kui Raskolnikov elas Peterburis, oli Venemaa väga kriminaalne paik. Dostojevski on kujutanud seda kohutavat maailma oma teoses "Kuritöö ja karistus", kust saab aimu mõrvadest, prostitutsioonist, enesetapudest, vägivallast ning üldisest eluolust. Teame, et ühiskond mõjutab inimese käitumist ja väärtushinnangute väljakujunemist. Võib öelda, et Peterburis elavad inimesed olid ebakindlamad ja egoistlikumad, kui näiteks harmoonias ja korras elavad. Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks, kellel on lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus.
Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil). Etoile, Tähe võidukaar Pariisis. Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis. C. Percier ja P.A. Fontaine. Carrousel´i võidukaar Pariisis. Jean Baptiste Lepere. Vendome´i sammas Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Venemaal. J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (1764-1788). Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis (1806-1823). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Aleksandri samba ja Peastaabi kaarhoonega (1819-29). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Peastaabihoonega. Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. Carlo Rossi. Mihhaili loss Peterburis. (Nüüd Vene kunsti muuseum 1819-25). Carlo Rossi. Aleksandra (nüüd Puskini nim.) teater Peterburis. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsistlikke hooneid Peterburist.
Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus
M. Glinka Oli vene helilooja. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Peterburis astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Vahepeal elas Glinka Saksamaal ja töötas kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. Pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.
a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku 4 ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Loomingu teekäik Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige
absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili "suprematismiks" (ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei võetud vastu. 1913. aastal etendus Peterburis ooper "Võit päikese üle", millele Malevits valmistas dekoratsioonikavandid. Malevitsi enda sõnul tuli tal just seal pähe maali "Must ruut valgel taustal" idee, sest üks lava kardinatest nägi sedamoodi välja. Proovinud oma loomingus mitmeid erinevaid viise, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut
Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue. Uue algusega rändas kunstnik ringi Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese üle'' kulissid ja kostüümid 1915. aastal pani Malevits aluse supermatismile. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis. Kuulsamad supermatismi teosed: `'Must ruut'', `'Must ring'' ja ta nimetas 39 oma teost `'Maalikunsti supermatism'' Must ruut. Neid oli kokku neli tükki Must ring
kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (21. juuli) 1903) Alates 1866 ilmusid esmakordselt puugravüüris illustratsioonid "Eesti Postimehes" Kujundas ajalehe ,,Sakala" ning selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja 1884 kolis ta Riiga ja rajas seal kliseetöökoja o Rosalie Friedrike (30. oktoober 1858 189?) o Ida Alvine Jakobson (1. märts 1855 19?) 6. Haridustee o 1850-1856 omandas alghariduse Torma kihelkonnakoolis o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister
keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis. Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas. Loss ehitati aastatel 1736 kuni 1740 Itaalia päritolu Vene arhitekti Bartolomeo Rastrelli
aastal 24. Oktoobril, taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis üle oma volikirja 4.veebruaril 1992. Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Simmu Tiik, kes andis volikirja üle 16.01.2009. Venemaa esimene suursaadik andis oma volikirja üle taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimor. Praegune Vene suursaadik Juri Merzljakov andis oma volikirja üle 28.10.2010 Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus. 3. Kaubavahetus Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku,
heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse
Smolnõi katedraal. Aadress: Proletarskoy Diktatury Square (Ploschad) Lähim metroojaam: Chernyshevskaya avatud: 10.00 17.30 Suletud : kolmapäeviti Smolnõi katedraal asub Saint Peterburis, Venemaal. Smolnõi katedraali kompleks avaldab muljet, arvestades seda,et ta pole lõpuni valmis ehitatud. Katedraalile oli plaanitud 140 m kõrgune kellatorn, kuid paraku ei jõutud seda valmis ehitada.Smolnõi kloostri ehitus viidi läbi väga suurejooneliselt. Paraku seiskus ehitus Seitsmeaastase sõja tõttu. 1764 aastal sai Katariina II käsul Smolnõi katedraalist aadlitüdrukute kool.18. sajandi lõpul oli katedraali põhjaosas istungite saal ja teater,
Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesises õppis maalriametit. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali ja kutse ajaloomaali erialal. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule.
1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige
ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts
Saada seminariõpetajaks? · Oli 16-aastane · Ainus võimalus haridusteed jätkata · Õpetati ka eesti keelt · Püüdis esmakordselt saksa keelest tõlkida eesti keelde Algkooliõpetajana Tallinnas 1820-23 · Oli 19-aastane · Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused · Võttis hoolsalt eratunde et sooritada gümnaasiumi lõpueksamid · Suviti Ohulepal, kus jätkus tutvumine rahvalaulude, uskumuste, Kalevipoja-lugudega Koduõpetajana Peterburis 1824-25 Elu Peterburis MIKS? Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks HEA Oskas saksa keelt Oli omandanud algkooliõpetaja kutse Kõrge palk ja soodsad elutingimused Elu Peterburis HALB Puudulik vene keele oskus Prantsuse keelt ei osanud (vene aadlike suhtluskeel) Ei kodunenud maailmalinnas Sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli 1826 Üliõpilasseisuse tähendus
· Pärast lõpetamist läks sksle,belgiasse jne · Töötas pärast täiendusikeisriperekonnas kunstiõpetajana ja peterburi kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli · Ei kaotatud sidet eesti haritlastega ningosales ka ärkamisaja sündmustes · Maalid: ketrajad,hiiu naised kaevul,truu valvur ema isa portree · Teoste sisu oli seotud eesimaaga · Lõpupäevil elas siiski peterburis 1899 suri August Ludwig weizenberg(skulptuur) · Tema looming arenes realism suunas · Tegi paljudele kultuuriinimeste portreed · Sündis 1837 a kanepi lähidstel · Aastani 1863 töötas mõisatislerina · 1873-1890 töötas,elas roomas · Siirdus 1890-1914 peterburi · Kuni siiamaani 1931 elas tallinnas · Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse
Realism kunstivallas on 19.sajandi esimesel poolel G. Courberti rajatud maalistiil, mis tekkis Prantsusmaal. See on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone.
Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 18871891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta
..................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1
sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: ,,Ema", ,,Isa". Sündis viljandimaal põllumehe pojana. Esialgu töötas maalrina, õppis Peterburi ,,Ema", ,,Isa". Sündis viljandimaal põllumehe pojana. Esialgu töötas maalrina, õppis Peterburi kunstiakadeemias, hiljem Pariisis. Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas kunstiakadeemias, hiljem Pariisis. Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!! Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!! ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi ROMANTISM 19saj 2
-Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning kujunes üheks Eesti rahvusliku maalikunsti rajajaks. Lõpu tööks ,, Herakles toob Gerberose põrgu värvast." · Sai stipendiumi
NIKOLAI TRIIK (1884-1940) Nikolai Triigi sünnikoht asus Hobuse tänaval, kasvukohaks oli nüüdseks hävinud maja Niguliste tänavas. Seal asus ka kunstniku isa rätsepatöökoda. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta sügisel astus Soome kunstiühingu kooli. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913
üks maailma tihedamaid ning kasvab iga aastaga järjest suuremaks. · Iga aasta saabub või lahkub Läänemerest 54 000 registreeritud alust. · http://www.marinetraffic.com/ Laevade liigid Läänemerel · Läänemerd ületavad mitmed kruiisilaevad. Mõned kõige tähtsamad on Viking Line, Silja Line, Tallink, St. Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal
annaabi.ee 
