...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka
Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud. Väga raske on seda mõelda,
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald
ühel elamispinnal. rakendada seda nii ametite siseselt kui ka erinevate erialade spetsialistide vahel. Arendada erinevate Lähisuhtevv kätkeb endas järgmisi olukordi: erialade esindajate ühist arusaamist isikuandmete kaitse seadusest. praeguse/endise abikaasa/elukaaslase/partneri vastu suunatud vV,· laste väärkohtlemine, · vV Tõhustada ja muuta kättesaadavaks tegevusi ja teenuseid kõigile ohvritele (ohvriabi ja naiste (vana)vanemate suhtes,· õdede-vendade omavaheline vV. varjupaikade arendamine, tugirühmade loomine vägivalda kogenud naistele), vähendades piirkondlikke Paarisuhtevv võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud erinevusi
Vägivalla küsimus on saanud keskseks osaks Euroopa poliitikas ja iga Euroopa inimese jaoks. Tavaliselt räägitakse meedias vägivallast seoses gangsterite, mõrvarite, narkomaanide, natside, vägistajate ja lihtsalt varastega. Väga harva räägitakse nendest kui meestest ja mitte kunagi ei mõelda neist maskuliinsuse mõiste raames, kuigi peaaegu alati on tegemist meestega. Üks tähtsamaid asju on, et me peame teadma, kuidas maskuliinsus luuakse. Sageli unustatakse eraelus esinev vägivald, kuna meedia ja avalikkuse tähelepanu on keskendunud avalikkuses ilmnevale vägivallale. Minu mõte on, et avalikkusele nähtava vägivalla juured on eraelus. Teisisõnu on just koduvägivald see, mis peaks meie tähelepanu köitma ja just see on vägivald, mille vastu vägivallavastane võitlus peaks olema suunatud. Keskendumine koduvägivallale võimaldab meil ka selgemalt sooperspektiivi esile tuua. Kuigi me teame, et ka naised kasutavad meeste
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut.
suguühendus lapseealisega (KarS §145), sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS §146), lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3
ohutult autot juhtida, sama uhked võivad olla ka keskealised ning vanad autojuhtid. Üldiselt, noored naisjuhid on turvalisusele orienteeritud, ning järgivad reegleid. Nad on vähem huvitatud autojuhtimisest ja näitavad tagasihoidlikuid autojuhtimise oskuseid. Naised on rohkem motiveeritud oma autosid transpordi vahendina, mitte mänguasjana kasutama (Sirkku Laapoti, "What are young female drivers made of?") Noortel on oht saada vigastusi ka jalgrattaga sõites. Alkohol on jällegi tugev faktor tahtmatu jagratta vigastustes ja fataalsustes noorte inimeste seas. Peale alkoholi mõjutab, tahtmatut vigastustust saada ka jalgrattakiivrite mittekandmine. Kuulihaavad on veel üheks surma ja vigastuste allikaks noorte inimeste jaoks. Ameerika Ühendriikides enamus kuulihaavade tõttu surmadest on tahtlikud - inimesed tulistavad teistesse või iseendasse. Aga ikkagi suur arv nendest surmadest on tahtmanud.
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood,
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................14
vormidele ja mõned näevad seda kui vastust ideoloogiale, mille juured on meeste suhtes vaenulikud. Teine feminismi vastand ja veidi teise mõttega ideoloogia on meninism. Meninist on keegi, kes arvab, et mehed on feminismi ohvriks langenud, ning et tähelepanu peaks pöörama sellele, mis on 21. sajandil nende arust meheks olemise juures raskem kui naise juures olemisel ja kuidas mehi on ekspluateeritud. Üks peamine probleem hetkel maailmas on koduvägivald. Üks kolmest naisest on sattunud füüsilise kuritarvitamise ohvriks lähedase partneri poolt ning üks seitsmest naisest on jälitatud. UNICEF`i uuringu järgi langeb 20-50% maailma naistest koduvägivalla ohvriks. Suurema osa kodustest kallaletungidest panevad toime just mehed. Ainult 2% ohvriks langenud naistest on rünnanud mõni teine naine. Umbes 35% naistest üle maailma on oma elu jooksul kogenud mingisugust seksuaalset ahistamist
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta
Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all 16% 15-74 aastastest naistest. 21% vägivalla all kannatanud naistest koges nii psühholoogilist, füüsilist kui seksuaalset vägivalda. Vägivallatseja ei mõtle, mida ta põhjustab ohvrile. Samuti võivad olla vägivalla tüüpe ka teisi, peale füüsilise. On olemas ka vaimne vägivald, mis toimub verbaalselt, teise inimese alandamine ja oma kontrollile allutamine. Vaimse vägivalla ohvriks võivad olla isegi suuremal määral mehed. Seksuaalne vägivald on enim levinud. Partner sunnib teist partnerit endaga seksuaalvahekorras olema ning samuti toimub oma kontrollile allutamine ning alandamine. Samuti on olemas ka majanduslik vägivald, mille korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist. Vägivallatseja võib võtta ära kaaslase pangakaardid ja muude
võtta ja kasutada füüsilist jõudu, olgu see siis kas naise või mehe vastu. Naistevastase vägivalla puhul on just naine see peaaegu alati nõrgemaks pooleks juba bioloogilisest küljest. Juba geenidega on määratud, et mehed on jõult tugevamad, mistõttu füüsilise vägivalla puhul saaks naine tõsiselt viga. Ka on meie ühiskonnas levinud mehe arhetüüp, mis kujutab meest kui koopainimest karvast, tugevat, enesekindlat. Selline mees näitab teistele koha kätte vägivallaga, temaga ei tasu jamada, kuna tema on nn alfaisane. Teistsugust meest, kes ei pea oma staatust vägivallaga kehtestama, vaadatakse aga nõrgana. Selline mees näeb naist kui endaga võrdset indiviidi, ta oskab probleemid lahendada mõistlike vestlustega ning ei tee destruktiivseid otsuseid spontaansete emotsioonide põhjal. Kahjuks on paljud mehed ja ka naised arusaamal, et just see esimene arhetüüpiline mees on selline nagu õige mees olema peaks.
..................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid....................................................................................29 2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus ..........................................................29 2.2. Eneseteostuse ajendid .............................................................................30 2.3. Kättemaksuajend .........................................
võimed, mõtted, tunded suhted Olulised ülesanded olla unikaalne, väljendada end, kuuluvus, osalus, käitun täita eesmärgid, öelda otse mida sobivalt, täita grupi eesm. mõtlen mõelda ja siis tegutseda + soolised erinevused (sõltuvuses) Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt! N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne Mina kujunemine: Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine. Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest. Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega).
Emotsioonid: viha, ängistus ja hirm pärsivad seksuaalse erutuse tekkimise. Depressioon surub meestel maha nii füsioloogilise kui ka emotsionaalse erutuse. Naiste puhul võib seksuaalne erutus depressiooniga ka tõusta. 2. Bioloogilised faktorid: Hormoonid: naistel mens. tsükkel hormonaalsed muutused ei mõjuta, küll aga emots. Muutused.. Erutus mõjutab naistel eelkõige emotsioonidest. Raseduse ajal märgatavalt väiksem seksuaalhuvi- hormoonid mõjutavad. Uimastid: alkohol väikestes annustes vähendab piiranguid, aitab tunda teise inimesega lähedust ja suurendab seksuaalset erutust ja pikendab ka seksuaalakti pikkust. Kokaiin piirid vähenevad, emotsionaalne lähedus suureneb. Korduv tarvitamine seksuaalne erutus langeb. Marihuaana esile erutust ei kutsu, kuid pikendab seksuaalset erutust. Ecstasy seksuaalne erutus suureneb eufooriat tekitab üldise heaolu taustal. 15
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust
Tüüpiline prostituut on ohvritüüpi naine, kes on paljuski allaheitlik ja abitu, peab end nõrgemaks ja alluvaks pooleks. Kes usub, et naise peamine ülesanne ongi igati mehi teenindada. Selline naine allub kergesti sutenööride diktaadile. Ta ei hakka vastu, ei nõua õigust, ei lähe ära. Tal puudub väärikus, oma mina, ta tunneb end teise sordi inimesena. Nende ainuke viis vastu pidada on narkootikumid. Pikad tööpäevad, puudulik puhkeaeg ja toitumine, kehvad sanitaartingimused ja vägivald loovad eeltingimused terviseprobleemide tekkeks. Kümme aastat prostituutidega tegelenud aidsiennetaja Jüri Kalikov on öelnud, et ta pole näinud ühtegi õnnelikku prostituuti. Küsitlused näitavad, et 90% naistest paneks selle ameti kohe maha, kui saaks. Samas kinnitavad sotsiaaltöötajad, et Hollywoodi Pretty Woman on prostitutsiooni levikule kõvasti kaasa aidanud, toites tüdrukute arusaama selle töö lõpust - lähen rikkale mehele ja hakkan korralikuks pereemaks.
- Õpitakse ära nii kuritegude sooritamise tehnika kui ka spetsiifilised suhtumised, hoiakud ja motivatsioon. - Diferentseeritud seosed varieeruvad sageduselt, kestuselt, prioriteetsuselt ja intensiivsuselt. Neutraliseerimisteooria: Sykes ja Matza (1980) (õppimisteooria) - Hälbiv ja kuritegelik käitumine omandatakse läbi kuritegelike tegurite õigustamise protsessi. - Kurjategija ei erine oluliselt tavainimesest, nemadki tunnevad häbi ja süütunnet oma tegude pärast. - Läbi psühholoogilise kaitse mehhanismide vabastatakse kriminaalne motivatsioon ehk hälbiv käitumine võetakse omaks protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab. - Neutraliseerimistehnikad oma tegude õigustamiseks: 1. Vastutuse eitamine: teod on isiku tahtest sõltumatud. Vastutust kannavad vanemad, halvad kaaslased, agulikeskkond, alkohol jne. 2. Kahju eitamine: teod ei tekitanud kellelegi kahju. 3
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda
...............3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4
Laialt levinud koduvägivalda ei käsitletud kriminaalasjana sealses riigis kuni 2013. aastani. 2008 loodi sotsiaalne kaitse naistele, kelle kodus esines koduvägivalda. Samal aastal käskis peaminister koostada riikliku strateegia vähendamaks kodust vägivalda. Alates 2013 alustas Saudi Araabia oma esimest reklaamikampaaniat koduse vägivalla vastu. Veidi hiljem mõisteti koduvägivald kriminaalasjaks ning määrati karistuseks 1 aasta vangistust ja 50 000 rahaühikut trahvi. See seadus keelustab ühtlasi ka psühholoogilise ja seksuaalse ärakasutamise ning sisaldab endas sätet, mis kohustab töötajat teavitama sellise juhtumi puhul oma tööandjat. Ühe suurima erinevusena toimub sealsete vägistamise juhtumite lahendamine meie riigile väga erinevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
