12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi. Näiteks lipoproteiidid (bakterid), glükoproteiinid, metalloproteiidid. 18. Peptiidsideme ruumiline kuju. Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.
NH2CH2COOH aminoetaanhape · reageerib happega NH2CH2COOH + HCl = NH3ClCH2COOH · aminohapped reageerivad omavahel O H O N (sinine peptiidside!) NH2CH2C + NCH2COOH = NH2CH2CNCH2COOH + H2O OH N Peptiid on on molekul, mis koosneb ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest. Valgud on biopolümeerid, mis koosnevad väga paljudest aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Funktsioonid elusorganismides: · valgud on organismi ülesehitamise materjal · antikehad (nende koostises?) · transpordib hapnikku · ensüümid ja hormoonid · lihaste liikumine Valkude tähtsamad omadused:
Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud. 2. Ühine Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni). Füüsikalised omadused üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel
Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk Aminohape- orgaaniline ühend , mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Aminohapped sisaldavad( C.H.N.O.S ehk süsinik,- vesinik,-lämmastik ja hapnik ) Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Täiskasvanud inimesel on neid 8 ja laste puhul 10 Valkude struktuur: 1. Primaarstruktuur- selles on märgitud aminohapete järjestus ( aminohapped on seotud peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3. Tertsiaarstruktuur- moodustub valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks 4. Kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu ühinemisel. Näiteks hemoglobiin on IV järk Valkude ülesanne: · Ensüümiline funktsioon · Struktuurne funktsioon ( küüned, karvad, kõõlused, suled )
· Rasvades lahustuvad vitamiinid VALGUD E PROTEIINID Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohapetel on igal oma nimi ja kolmetäheline lühend. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm. Valkude erinevad omadused tulenevad: · Aminohappejääkide järjestusest · Aminohapete hulgast Millised struktuurid on valgumolekulidel? Esimest järku struktuur peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel Teist järku struktuur keerdunud/kokkuvoltunud peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel (heeliks) Kolmandat järku struktuur heeliksi kokkukägardunud kerajas gloobul Neljandat järku struktuur 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon selle käigus (valkude mehaanilisel töötlemisel või kuumutamisel) kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalama/lihtsama struktuuriga valk.
aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur
ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks Polüpeptiidid- kui aminohappeid on üle kümne siis räägitakse polüpetiitidest Valk- ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Millise asendamatu aminohappe defitsiit võib tekkida, kui süüa ainult liha või kala? Fenüülaniin Millise toiduaine tarbimine liha või kala kõrval aitaks antud puudust kõrvaldada?
MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK (PEPTIIDSIDEMETEGA ÜHENDATUD AMINOHAPPEJÄÄKIDE AHEL); TEINE JÄRK (KEERDUMINE KRUVIKUJULISEKS HEELIKSIS VÕI KÕRVUTI ASETSEVATE AHELATE VOLTUMINE); KOLMAS JÄRK (HEELIKSI KOKKUKEERDUMINE KERAJAKS KUJUKS E. GLOOBULIKS); NELJAS JÄRK (KAHE VÕI ENAMA POLÜEPITIIDI ÜHINEMINE). TEIST JÄRKU HOIAVAD KOOS VESINIKSIDEMED. MILLISED ON VALKUDE ÜLESANDED? ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON (INIMESE SÜLJES ESINEV AMÜLAAS ALUSTAB TOIDU LÕHUSTAMIST); EHITUSLIK FUNKTSIOON (KÜÜNED, JUUKSED);
koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümbest ja võib ulatuda tuhandetesse kuigi erinevad aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhappetega biopolümerideks. 5.valkude struktuurid (4) igale kommentaar. Valgu molekuli esimest järku struktuur on peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. Selle keerdumisel heeliksiks (A) või kokkuvoltumisel (b) moodustub teist järku struktuur. Valgu komandat järku struktuur kujuneb heeliksi kokkukägerdumisel keerjaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. 6.valkude ülesandaed (8) · Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioni kiiruseid · Kannavad hapniku kopsudest kõigidesse kudedesse.
a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne() ega on tsülklis. Valke jagatakse: i. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; ii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on 4 struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud)
aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse rRNA-ribosoomi RNA,valkude süntees ribosoomides Keemia 1)ESTRID-org.ühendid,mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reag tulemusena. üldvalem:R-COO-R kasutusalad:estritel esinevate puu-ja lillelõhnade tõttu kasut neid enim puuvilja essentsidena (N:karastusjookides,kondiitritoodetes,seebitööstuses,parfümeerias) 2)PEPTIIDID-molekulid,mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.mõistet peptiid kasu enamasti lühikeste kahest kuni 10-st aminoh-st koosnevate ahelate kohta.Pikemaid peptiide nim POLÜpeptiidideks.Tähtsaimad polüpeptiidid on valgud. 3)MONOMEER-keemiline aine,mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule.Monomeeri väiksed molekulid võivad omavahel liituda või mõne teise monomeeri molekulidega,seda protsessi nim POLÜMERISATSIOONIKS.DNA monomeer on nukleotiid:lämmastikalus(A,T,C,G),fosf.rühm
(kromosoomid) ÜL: ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne. (välissignaale annavad edasi rakumembraani); regulatoorne(hormoonid, (insuliin)histoonid osalevad geeni regulatsioonis, kaitse(antikehad); varuaine(munavalge, piim) STRUKTUUR: primaars(kõigil valkudel on, aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega) sekundaars(seotud vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele
III Tsüklilised lipiidi e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks. Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. *Sekundaarstruktuur seotus vesiniksidemetega.(juuksed, küüned, karvad, soomused) * Tertsiaarstruktuur Keraja kujuga ja gloobuli ( ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved
Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valgus omavadmitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed.
Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad, Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitsefunktsioon rasvarakkudesse võivad talletuda mürkained. Bioregulatoorne: hormoonid VALGUD VALGUD on aminohapetest moodustunud polümerid. Aminohappeid on valkude ehituses 20, nad on biopolümerid. Koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Struktuur: I Esimese järgustruktuur, (peptiidsidemed) II Teise järgu struktuur või heeliks III Kolmanda järgu e. gloobul IV Neljanda järgu e. polüpetiid Struktuur muutub nt, soojuse mõjul Denaturatsioon valk kaotab oma struktuuri, hävivad kõrgema järgu struktuurid (2 ja 3) Renaturatsioon taastub teine ja kolmas struktuur, juhul kui valgu struktuur polnud lõplikult hävinud
või RNA molekuli sünteesiks genotüüp - kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum kromatiin - Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest kromosoom - Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus
valgu sünteesi protsessis eristuvad kaks staadiumit: transkriptsioon(1) ja translatsioon(2), mis omakorda hõlmab kolme etappi: Initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. *tRNA I ribosoomi väike subühik seostubinitsiaator tRNA-ga ning siis mRNA-ga. Seejärel seostub ribosoomi suur subühik ja formeerub algatuskompleks. E aminohppeid kandvad tRNA-d leiavad oma kohad tänu mRNA koodonite ja tRNA antikoodonite komplementaarsusele. Aminohapped seostuvad peptiidsidemetega. *rRNA seostub valkudega kompleksideks. *mRNA 1- geeni nukleotiidse järjestuse ümberkirjutamine sünteesitavasse mRNA-sse. 2-mRNA-sse kodeeritud sõnum tõlgitakse ribosoomide aminohapete järjestuseks polüpeptiidahelas. T: mRNA stoppkoodon päästab valla sündmused, mille tulemusel peptiidahel vabaneb ribosoomist. 9. Milliseid staadiumeid transkriptsioonis eristatakse? Andke nende lühike kirjeldus. · RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorsaiti
Valgud Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2
Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad ainult elusorganismides, mistõttu nim. neid biopolümeerideks. Kõigi aminoh koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest ning mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks. Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks. Juuste, küünte valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur, mida nimetatakse gloobuliks
R(radikaal) Ehk proteiinid. (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm) Valkude jaotus: H · Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. · Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega (kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur:
·Mis määrab valgu ülesande (töö)?·Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuurseotud vesiniksidemetegaKõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. TertsiaarstruktuurSeotud vesiniksidemetega. GloobulEnsüümid, antikehad, vereplasma valgud FibrillVerehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. KvaternaarstruktuurMitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku
* Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa. * Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ. Lihtvalgud ja liitvalgud. 1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin. Valgustruktuurid 1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2. Sekundaatstruktuur heeliks ja struktuur, seotud vesiniksidemetega ja kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (eüünsmid, antikehad ja vereplasma valgud) ja fibrill (verehüübimisvalgud, lihatöös osalevad valgud), seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur - itme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin, vesiniksidemed. Nukleiinhapped
Desoksüriboos Tärklis linnasesuhkur Tselluloos Näited C5H10O4 Sahharoos Kitiin Glükoos C6H12O6 Laktoos ehk piimasuhkur Fruktoos C6H12O6 · Valgu molekuli ehitus ja ülesanded Valgu molekul koosneb peptiidsidemetega omavahel seotud aminohapete reast (aminohape moodustub aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist). Valgu omadused määratakse ära aminohapete järjekorrast: kuigi viimaseid on ainult 20 erinevat, on lõputute järjestamisvariantide tõttu erinevaid valke tuhandeid. Valgu molekulil on 4 struktuuritaset: primaarne (peptiidsidemetega seotud aminohapete rida), sekundaarne (primaarstruktuuri keerdunud s.o. alfaheeliks või voltunud s.o.
Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse. Hapnik ja vesinik, sest me koosneme põhiliselt veest. Süsinik aga on kõikides orgaanilistes ainetes. 26
funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid) 8. Kolesterool: kuulub kõigi membraanide koostisse. liigne kolesterool võib ladestuda arterite seintesse, mis põhjustab veresoonte lupjumist, mille tõttu on verevool nendes veresoontes on raskendatud 9. Valgud: e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast. primaarstruktuur- aminohapete järjestus teist järku struktuur- aminohapete järjestus(polüpeptiid) on keerdunud heeliksiks. kolmandat järku struktuur- gloobul (kera sarnane ruumiline kuju) neljandat järku struktuur- kaks või enam polüpeptiidi on ühinenud. 10. Valkude denaturatsioon:a) nähtus, kus valk kaotab kõrgemat järku struktuurid
Valgud ehk proteiinid- aminohapetest: aminorühm+ karboksüülrühm. Valkude tootmine toimub ribosoomides · Hemoglobiini trantsportija · Kaitse funktsioon · Mürk · Varuaine · Struktuurne- kabjad, küüned, sarved · Ensümaatiline- kiirendavad protsesse aineid lõhustades · Lihtvalgud(munavalge) · Liitvalk- valk+ orgaaniline aine (kromosoom) Primaarstruktuur- aminohapete järjestus määrab selle iseloomu ja ühendatud peptiidsidemetega Sekundaarstruktuur- seotud vesiniksidemetega. Heeliks ja struktuur , juuste, küünte, karvade, kõõluste valgud Tretsiaarstruktuur- gloobul, seotud vesiniksidemetega, ensüümid, antikehad, vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat
fruktoosiks (tekib invertsuhkur). proteiinid - ehk on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. rasv - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. küllastunud rasvhape - pika ahelaga karboksüülhape, mis sisaldab tavaliselt 12-24 süsinikuaatomit ja ei sisalda kaksiksidet. küllastumata rasvhape - sellel on üks või enam kaksiksidet süsinikaatomite vahel. polüpeptiid - ehk valguahel on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahel, millest koosnevad valgud. polüsahhariidid - ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O) 2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi käärimise võrrandit
arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid, mis on moodustunud enam kui kümnest aminohappe jäägist Peptiidside- nimetus, mis tähistab amiidi rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas Polüamiid- polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Polüester- hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer Valk- proteiin, mis koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast
Lipiidide funktsioonid rakus: · On energiaallikas · Soojuse säilitamine · Varu toitumine · Ehituslik funktsioon · Ainevahetuslik funktsioon · Bioregulatoorne funktsioon · Lahusti funktsioon Valgud · Valgud koosnevad aminohapetest. · Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid. Valkudes on aminohapped seotud valkudega peptiidsidemetega. · Valgud on koostiselt lihtvalgud ehk proteiinid. · Aminohappejääkide arv võib ulatuda 100-st 1000-ni.
Aminohapped Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohappe üldvalem Mõned aminohapped Peptiidsideme moodustumine Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine
Liigne keedusoola tarbimine võib põhjustada: vererõhu tõus osteoporoosi teke tursete teke väsimuse teke jne. VALGUD (proteiin) kõige keerukama ehitusega ained koosnevad polüpeptiidahelatest eluslooduse tingimatu komponent mitmekesisus inimorganismis u 15 % kehakaalust Iga valgu koostises on: teatud hulk aminohappe jääke aminohape on paiguatud ranges järjestuses amonohape on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks. Füüsikalised omadused: Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed
hormoonid 2.7. Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,…) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid – mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur – moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud)
Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. Valgud ehk proteiinid on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Aminohappejäägid on molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis. Valgud täidavad nii ainuraksete kui ka hulkraksete organismides mitmesuguseid ülesandeid. Üks olulisematest on valkude katalüütiline ehk ensümaatiline funktsioon. Seda kannavad ensüümid. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nukleiinhapped
8. Mis on hormoonide funktsioon? Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi ja mõjutavad kogu organismi elutalitlust. 9. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Hüdrofoobsed ei salli vett. Hüdrofiilsed sallivad küll. Valgud. 1. Mis on valgud? · Valgud on aminohapete jääkidest moodustunud biopolümerid. Aminohappejäägid on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. · Valke sünteesitakse raku ribosoomis ja sünteesiv programm paikneb DNA- s. 2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks? Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid, nukleiinhapped jt). 3. Räägi aminohapetest. Aminohapped on amfoteersed on nii aluselised kui happelised. Molekuli ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Üldvalem R CH NH2 COOH 4
1) Glutatioon 2) Karnosiin 3) Anseriin 4) Baleniin 5) Nisiin Valgud Moodustuvad aminohapetest amiidsidemega Struktuur Struktuur sõltub: Aminohapete järjestusest (primaarne struktuur)> järjestus määrab ära molekulaarse konformatsiooni (sekundaarne ja tertsiaalne struktuur). Võivad esineda ka molekulaarsete agregaatidena (kvaternaarne struktuur). 1) Primaarne struktuur aminohapped on kindlas järjestuses ja moodustavad peptiidsidemetega ahela (polüpeptiidahel), mis omakorda seostuvad omavahel ristsidemetega. 2) Sekundaarne struktuur polüpeptiidahelate segmendid moodustavad 3D struktuuri. a. heeliks keerdunud struktuuriga. Spiraal püsib koos vesiniksidemetega b. voldik rohkem väljavenitatud struktuuriga. Pigem siksakiline kui keerdunud. c. Juhuslik ahel ehk päsmas ebakorrapärane. Paindlikuma struktuuriga.
mõjutavad organismi ainevahetust. VALGUD Valgude.proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet, aga vähestes valkudes on kõik 20 aminohappe jääki. Aminohappedonamfoteersed sest nende koostisesse kuulub nii aluseline aminorühm kui ka happeline karboksüülrühm. Aminohappejäägidonmolekulisomavahelühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkudeerinevadomadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis. Valguaminohappelistjärjestustnimetatakseselleesimesejärgustruktuuriks, e. primaarstruktuuriks, see määrab kõik valgu omadused, kuid ei väljenda otseselt molekuli kuju. Seda väljendab sekundaar või tertsiaal struktuur.
Aminohapped koosnevad aminorühmas-NH2 ja karboksüülrühmast-COOH Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osastnt kromosoomid(nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgusstuktuurid Primaar - , Kõikidel valkudel on primaarstrukruut. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaar- , Alfa – heeliks Beeta- stuktuur Seotud vesiniksidemetega. iseloomulik - kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. Tertsiaar- , Seotud vesiniksidemetega. Gloobul – ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fivrill –verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. Kvaternaar-, Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesniksidemetega
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3
Joonis 1.1 1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. (Viikmaa, Hein 2003: 33) 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED 2.1. Primaarstruktuur Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljud valgud sisaldavad ka kahe tsüsteiinjäägi baasil formeerunud kovalentseid disulfiidsidemeid (disulfiidsildu), mis on kas ahelasisesed või ahelatevahelised.
1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumolekuli ruumilne struktuur on tertsiaarne struktuur.
kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.Üks kromosoomid (nukleoproteiinid) ja kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis hemoglobiinKõikidel valkudel on on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse niidirullile. DNA replikatsioon on rakkude järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped pooldumise ainus, vältimatu eeldus.Nii saab iga rakk on ühendatud peptiidsidemetega. endale jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke Tertsiaarstruktuur toota.DNA on "isekas" ta tahab ainult ennast Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, paljundada!Meie oleme tema tööriistad. RNA antikehad, vereplasma valgud Fibrill ribonukleiinhape RNA on polümeer, mille Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud monomeerideks on ribonukleotiidid Kõikides Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi
mittepiisavas hulgas, et toiduga on tugevalt vaja saada. Neid aminohappeid on 3. 3) Täielikult asendatavad aminohapped organism ise sünteesib lähteainetest, neid on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID. -suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime. 1) Näiteks hormoonmõjuga peptiidid kasvuhormoon hüpofüüs sünteesib. 2) Organite ja kudede tasandil toimivad peptiidid seedekulglas on teada üle 30 lokaalselt toimiva peptiidi. 3) arengubioloogias olulised peptiidid määrvad tulevaste organite elgmete kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed:
Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. VALGUSTRUKTUURID primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. DENATURATSIOON E
Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude funktsioon on eluksvajalike biokeemiliste reaktsioonide katalüseerimine!!! Jagunevad: 1) Lihtvalgud (nt. munavalge) 2)Liitvalgud (koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Nt. kromosoomid ja hemoglobiin) Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur. Kõikidel valkudel on primaarstruktuur, selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused . Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 31. Peptiidside. Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Side ühe aminohappe kkarbonüülse süsiniku ja teise aminohappe aminorühma lämmastiku vahel. 32. Geneetiline kood. Mis on koodon, mis antikoodon? antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesil võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA
funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20. Vahel leidub valkudes ka üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Valkude puhul võib eristada primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Need struktuurid on fikseeritud nõrkade vastasmõjude ja keemiliste sidemetega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mis
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur.
rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest ning on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi ehk toimub kondensatsioonireaktsioon. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20, mida nimetatakse ka proteogeenseteks aminohapeteks. Vahel leidub valkudes ka üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- ja teisi derivaate. Valkude puhul võib eristada primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Need
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad siiski
annaabi.ee 
