eraldub H2O · O moodustab ühe suhkru 1C aatomi ja teise suhkru 4C aatomiga · kovalentse sideme glükosiidside · Liituda võivad identsed või erinevad monomeerid: · Näide: · identsed: glükoos + glükoos = disahhariid maltoos (linnasesuhkur) · erinevad: natsetüülglükoosamiin + natsetüülmuraamhape polüsahhariid peptidoglükaan (bakteri rakukestas) Glükosiidsideme moodustumine Glükosiidsideme erinevad paigutused · Glükosiidside tekib suhkrute OH rühmade vahel · Vastavalt OH rühmade paigutusele ( glükoos või glükoos) · moodustub kas glükosiidside või glükosiidside · Tähtsamad elusorganismides esinevad sahhariidid: · monosahhariidid: glükoos (viinamarjades), fruktoos (puuviljades) · disahhariidid: sahharoos (suhkruroos), laktoos (piimas) ·
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8
Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan. Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus
RNA polümeraas 10 alaühikut 4 alaühikut Interaktsioon teiste mutualism mutualism, patogeensus, “kiskjad” organismidega DNA sarnasem eukarüootidele (antakse erineb eukarüootidest tütarrakkudele edasi mitoosi teel) Patogeensus ükski pole patogeenne mõned on patogeensed Rakusein peptidoglükaan puudub peptidoglükaan olemas ! ! 4. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad (3 näidet, 1 näide põhjalikumalt). (Б21) 10 ! Ehitus: laminiin kuulub heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosneb kolmest erinevastpolüpeptiidahelast (α, β ja γ). Molekul on risti- või T-kujuline, kolme lühikese ja ühe pika õlaga. Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega (põhiliselt
Suudab elada ilma rauata. Põhjustab borrelioosi. Põhjustab süüfilist. Assimileerib org. ühendeid redutseerivate S-ühendite juures. Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil. Leidub suurel hulgal seedetraktis, pinnases, vees. Võimelised seedima tselluloosi, kitiini jms. Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2 vormi (elementaarkeha ja retikulaatkeha). Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon). Sümbioos liblikõieliste taimedega.
Rakubioloogia I 1. Kirjelda peptidoglükaani ehitust Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest. Ahelates vahelduvad N-atsetüülmuraamhape (NAM) ja N-atsetüülglükoosamiin (NAG). Esinevad bakterite rakukestades, Gram+ rakukest koosneb mitmetest peptidoglükaanidest, Gram- ühest. 2. Kust tuleb energia, mida kasutatakse ATP sünteesil? Prootonite kontsentratsiooni erinevusest kahel pool mitkondri sisemembraani (rohkem on prootoneid kahe membraani vahelises osas). 3
Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA).
a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent Glükoosaminoglükaan Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Kitiin Koorikloomade eksoskeleti põhikomponent a) rakuseina koostises olevad polüsahhariidid: · gram-negatiivne bakter: koosneb kahest lipiidide kaksikkihist, mille vahele jääb õhuke
Mükoplasmad väikseimad bakterid. Puudub (evolutsiooniliselt taandarenenud) kest (pleomorfsed). Väikese genoomiga. Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Enamik neist on (pinna)parasiitsed inimestel, loomadel, lülijalgsetel, taimedel. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, kuid siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus (rakusisesed parasiidid). Elutsükklis vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Klamüüdiatega täitunud vakuool on inklusioon. Laboris võimalik kasvatada koekultuurirakkudes. Energeetilised parasiidid: kasutavad nt peremeesraku ATP'd, kunai se seda ei sünteesi.
allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 3. Mis jääb bakterirakul tsütoplasmast väljaspoole, milliseid raku tüüpe kesta ehituse alusel eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev. Graampositiivsetel bakteritel katab tsütoplasmamembraani paks, mitmekihiline peptidoglükaan. Erinev värvumine Grami järgi tuleneb just peptidoglükaankihi paksuse erinevusest eritüüpi bakteritel. Graampositiivsetest bakteritest on paljud patogeenid. Graamnegatiivsetel bakteritel on ainult üks õhuke peptidoglükaani kiht ja kaks membraani – lisaks tsütoplasma membraanile ka välismembraan, nende vahele jääb periplasmaatiline ruum.. Graamnegatiivsete bakterite grupp on heterogeensem ja siia kuulub ka enamus veebaktereid. 4. Millised on bakterite paljunemise viisid?
Toitumise järgi jagatakse 2 rühma: bakteriolüütilised ja tsellulolüütilised. Bakteriolüütilised toituvad bakteritest. Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi. Müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid, nende hulgas ka potentsiaalseid vähiravimeid. · Klamüüdia on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, tegelikult siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan seetõttu pennitsilliin neid ei tapa. Genoom on väike. Kasvavad ainult elusrakus, on rakusisesed parasiidid. Elutsüklil vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Kasutavad peremeesraku ATPd, kuna ise seda sünteesida ei suuda. Põhjustavad silmahaigusi, suguelundite põletikke, kopsupõletikku.
Glükoosaminoglükaanid Ekstratsellulaarses osas eriti sidekudedes viskoossuse tagamine Lineaarsed polümeerid, vahelduvad uroonhape ja Natsetüülheksoosamiin Hüaaluroonhape (liigesed, silmad), tugevalt hüdrateeruv molekul. Vahelduvad N atsetüülglükoosamiin ja Dglükuroonhape. Sulfateeritud derivaadid: hepariin, kondroitiinsulfaat, dermataansulfaat, kerataansulfaat Bakteri rakukesta polüsahhariidid peptidoglükaan ehk mureiin Bakteri rakukest kovalentselt seotud polüsahhariid ja polüpeptiidahelad NAM, NAG seotud tetrapeptiidi ja pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes
Monosahhariidid glükoos, fruktoos, galaktoos Oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos ? Soovitatav vajadus on 400 g/ööp Rakuseina, -pinna ja rakkudevahelised polüsahhariidid 1. Selgitage järgmiste kompleksmolekulide keemilist koostist: KOMPLEKSMOLEKUL KEEMILINE KOOSTIS a. Peptidoglükaan koosneb N-atsetüülglükoosamiinist(NAG) ja N-atsetüülmuraamhappest, mis on omavahel kovalentselt seotud. (ehk NAG+NAM). Isoglutamaadi ja L-Lys vahel tetrapeptiidid on karboksüülside b. Proteoglükaan PÕHILINE: HETEROPOLÜSAHHARIID
koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsosüüm? Mis on nende märklaudadeks? Erilised rakukestad prokarüootidel (deinokokid, arhed). L- vormid bakteritel. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Bakteriaalne tselluloos
kromosoomi, haploidne või diploidne. Plasmiidid DNA tsütoplasmas, ribosoomides, mitokondrites, kloroplastides etc. Membranides steroolid puuduvad, erandiks Membraanides steroolid mükoplasmad, selle asemel hopanoidid ja eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid.
Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhed on prokarüoodid, neil puuduvad rakutuum ja membraanidega ümbritsetud rakuorganellid. Paljunevad mittesuguliselt pooldumise, lõhestumise või pungumise teel, ei moodusta spoore. On eukarüootidele sarnasemad kui bakteritele. Ehituslikult erinevad nii bakteritest kui eukarüootidest. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puudub peptidoglükaan. Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Paljudel on ka vibur. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus
Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina ei poolduega adsorbeeri faage. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele adsorbeeruvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. 23. Peptiidoglükaani ehitus? Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril. Paralleelsed jooned on glükaanahelad, mis koosnevad beeta-1,4-glükosiidsidemega seotud Natsetüülglükoosamiinist(G) ja N-atsetüülmuraamhappest (M). N-atsetüülmuraamhape on N- atsetüülglükoosamiini ja piimhappe ester
saab kasvada. Bakterid saab rakukesta ehituse järgi jagada nelja suurde rühma: o Mükoplasmad- rakukest puudub o G(+) bakterid- rakukest paks, homogeenne. (koosneb peamiselt peptidoglükaanist) o G(-) bakterid- rakukest mitmekihiline, rakukestas välismembraan (peptidoglükaani vähe) o Valgulise kestaga bakterid ( osad arhed ) o Pseudopeptidoglükaankest ( osad arhed ) o G(+) ja G(-) vahepealsed vormid ( Pectinatus; Deinococcus ) o Kesta struktuuri- ja tugikomponendiks on enamasti peptidoglükaan. ( glükopeptiid, mureiin ) annab rakukestale tugevuse ja kuju. Kui bakteriraku kesta kahjustada, siis muutuvad rakud kas protoplastideks või sfäroplastideks: Protoplast on rakk, millelt on eemaldatud rakukest, näiteks lüütiliste ensüümidega (lüsotsüüm). Lisaks lüsotsüümile lagundavad rakukesta ka endopeptidaasid ja amidaasid. Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid.
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk
OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus Eukarüootne ca 10x suurem kui prokarüootne. Eukarüootsel on membraaniga piiritletud tuum (lineaarsed kromosoomid. Organellidel oma rõngaskromosoom) Membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu Histoonide olemasolu Kromosoomi kuju (rõngas- või lineaarne) Rakumembraani lipiidne koostis (esterlipiidid, eeterlipiidid, steroolide esinemine Rakukesta tugikiudude koostis (tselluloos, kitiin, -glükaanid, peptidoglükaan) Rakuskeleti valgud (tubuliin, aktiin ja nende homoloogid) Membraansed organellid (nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne) Viburite ehitus Ribosoomide tüüp Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine Bakteri kromosoom- rõngaskromosoom (u. 1 mm). Nukleoid ehk tuumapiirkond. Puudub tuumamembraan. Kokkupakitud kromosoom- vajalik, et kromosoom rakku mahuks. Pakkimine mõjutab geeniregulatsiooni- kokkupakitud alad varjestatud (transkriptsiooni ei saa
Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada! Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrk on kas 1-3 kihiline (graamneg.) või 15-40 kihiline (graampos.). Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. G(+) bakteritel toimub ahelate ühinemine pikemate peptiidsildade kaudu, G(-) otse. 1-4 glükosiidsidemed.
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid
Spoori küpsemise käigus ladestub Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse 9. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil o Spoori idanemine: Kiirem protsess, kui moodustumine (1-1,5 h) Idanemist saab ka stimuleerida · Spooride lühiajalise kuumutamisega · Spoorikesta mehhaanilise vigastamisega 1. Algab vee sisseimamisega 2. Hüdrolüüsubkorteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat 3. Fosfoglütseraat konverteeritakse ruttu ATP-ks 4. Varuvalgud hüdrolüüsuvad,andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks 5. Spoori idanemisest alates 1-2 h möödudes algab DNA süntees 6. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk o Spoori omadused: Talub hästi kuivust, kiirgust, toksikante Metaboolne aktiivsus on madal mRNA sisaldus on madal
Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Stigmatella oma puukujulise viljakehaga Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Chondromyces crocatuse viljakehad on puukujulised ja caMikrobioloogia 0.5 mm kõrged I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad Laboris on klamüüdiaid võimalik kasvatada koekultuurirakkudes.
.....................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19 2.2. Rakuümbrise komponendid........................................................................20 2.2.1. Periplasma............................................................................................ 20 2.2.2. Peptidoglükaan..................................................................................... 21 2.2.3. S-kiht.................................................................................................... 22 2.2.4. Kapsel.................................................................................................. 22 2.2.5. Välismembraani vesiikulid....................................................................23 3. Bakterite membraanid.....................................
tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud Opsonisatsioon - protsess, kus mikroob vm osake kaetakse antikehade või komplemendiga, tehes selle äratuntavaks ja fagotsüteeritavaks fagotsüütidele. kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Efektorlümfotsüüt – ehk aktiivne lümfotsüüt – on antikehaga kokku puutunud st aktiivsed ; T4 ja T8 ja B rakkude plasmarakud Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel
G(+) on vastuvõtlikud lüsosüümile, kuna lagundab NAM ja NAG vahelise 1,4-β-glükosiidsideme. G(-) on tundetumad, kuna neil on lipopolüsahhariidne välismembraan. 13. Mis tähtsus on rakkude fikseerimisel preparaadi alusklaasil? Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku. 14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel? Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan. Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N- atsetüülmuraamhape) ja NAG (N-atsetüülglükosamiin), mis on ühenduses 1,4-β-glükosiidsidemega. 16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18
Seondub PBPga > rakuseina üksikud MRSAd, 80% S. epidermidis´e komponentide transport tüvesid) või rekombinatsioon (PRSP = rakuseina pidurdub, penitsilliiniresistentne S. pneumoniae, Eestis 1. -laktaamid (struktuuris - peptidoglükaan ei seondu vähe). 3. Ravimi influks läbi poriinide laktaamring) rakuseinaga, vaid väljub tõkestatud / aktiveeritakse autolüütilised bakterirakust. Võib aktiveerida ensüümid. autolüütilisi ensüüme > bakteri lüüs.
Esmane patogeen – mikroob, mis üksinda põhjustab peremesorganismi infektsiooni. Oportunistlik patogeen – mikroob, mis kahjustab peremeesorganismi ainult siis, kui selle immuunsüsteem on nõrgestatud. Bakterite erinevad vormid. Gram positiivsete ja Gram negatiivsete bakterite erinevus. Fakultatiivsete ja obligatoorsete patogeenide erinevus. Spiroeedid, kokid, kokobatsillid, virbiord, batsillid Gram pos- peptidoglükaani kiht paks , teihhoiinhape Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan Fakultatiivsed patogeenid on näiteks bakterid, mis paljunevad väljaspool peremeesorganismi ning kahjustavad seda kui satuvad sinna juhuslikult. Obligatoorsed patogeenid – bakterid, mis saavad paljuneda ainult peremeesorganismis. Patogeensete ja mittepatogeensete bakterite geneetilised erinevused. Horisontaalne geeni ülekanne bakterites. Viruletsed geenid Geeni ülekanne,trasnformatsioon (transposoon), transduktsioon (bakteriofaag), konjugatsioon (plasmiid)
Eukarüoodid tekkisid 1-1.5 miljardit aastat tagasi. 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Rhizobium bakterid. 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel 2 - Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemise membraani koostis sarnane bakteriraku membraani koostisele peptidoglükaan ja erineb teistest eukarüootse raku membraanidest ei sisalda steroide. - Uued mitokondrid ja plastiidid moodustuvad jagunemise, mitte mitoosi teel. - Sisaldavad DNA-d, mis strukuurilt (rõngas) ja koostiselt sarnanevad bakteriraku DNA-le ehk siis histoonid puuduvad ning esinevad operonid ühe ainevahetusrea geenid tandeemselt üksteise järel. - Esinevad ribosoomid, mis suuruselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega (30S + 50S = 70S).
Neil on 2 tüüpi ülesanded: rakkude kinnitamine pindadele (hamakatt, paraseksuaalsed protsessides nt. Plasmiidi ülekanne). 9. Varuainete kogumid tsütoplasmas: S, N, P 10. Rakumembraa on kõikidel bakteritel, kuid osadel bakteritel on lausa 2 membraani: sise- ja välimembraan. Ülesandeks on tsütoplasma piiritlemine ja ainete transordi teostamine rakku ja rakust välja. 11. Rakukest, olemas enamus bakteritel ja sisaldab sellist ühendit nagu peptidoglükaan, mis koosneb valgud+ SV. Näiteks pole rakukesta mükoplasmade bakteritel. Ülesaded: annab rakule kuju, kaitseb välismõjutuste eest ja osaleb transpordis. 12. Limakapsel, paljudel bakteritel esineb kõige välisem kiht. Sõltub ka kasvukeskkonnast, kas limakapslit on. ÜL: säilitab niiskust, võimaldab liikumist, seob üksikud rakud kolooniaks. Bakteri rakkudes pole tuuma, mitokondreid, kloroplaste, sisemembraanistiku,
mikrobioota koos limaskesta rakkudega moodustab ökoloogilise barjääri, mis kaitseb organismi võõraste mikroobide eest. § Mehhaaniline residentmikroobid blokeerivad epiteelirakkude retseptorid ja asustab tiheda kihina mutsiini. § Bioloogiline - konkurents toitainetele; toodab mikroobe kahjustavaid aineid - orgaanilised happed, biotsiine, lüsosüümi, antibiootikume jt.. § Mikroobid produtseerivad aineid, mis osaliselt imenduvad vereringesse ja stimuleerivad organismi immuunsüsteemi (peptidoglükaan, teihhoiinhapped). Mikrobioota püsilikkus § Mikrobioota püsilikkus (stabiilsus) on omadus säilitada muutuvates tingimustes vastavale mikrobiotoobile iseloomulik ja stabiilne mikroobide kvantitatiivne koostis s.o. resident- ja transiitmikroobide tasakaal (enamasti residentsed mikroorganismid domineerivad transiitsete üle) ning individuaalne eripära. § Mikroorganismide normaalset vahekorda makroorganismiga nimetatakse eubioosiks. § Eubioos - kujutab endast teatud
o Pakub kaitset (takistab bakteri jaoks ebasoodsate ühendite sisenemist rakku) o Võimaldab liikuda o Lima seob rakke kolooniaks Rakukest (tõlkeraamatutes rakusein; seda mõistet ei kasuta) o Rakukesta tasandil on bakterid erineva ehitusega ja täiendavad piiristavad süsteemid puuduvad o On õhukese rakukestaga bakterid, millel on täiendavad piiristavad süsteemid o Kesta põhikomponendiks on peptidoglükaan (koosneb süsivesikutest ja valkudest), seda lagundab lüsosüüm (see on toores munavalges, pisaravedelikus) o Kest annab rakkudele kuju o Kaitseb rakku nt tugeva siserõhu eest seetõttu võivad kasvada väga ekstremaalsetes tingimustes o Kontrollib ainete liikumist rakku ja rakust välja. o Õpikus näide: Mükoplasmad - põhjustavad haigusi hingamisteedes ja suguelundites. Rakumembraan
II staadiumis eristuvad bakterirakus 2 üksust suurem üksus, millest areneb emarakk, ja väiksem üksus, millest areneb spoor. Sporulatsiooniseptumisse moodustunud peptidoglükaankiht degradeeritakse ja membraanid liituvad. III staadiumi alguseks on tekkinud prespoor e. eelspoor (ingl. k. forespore), mis on emarakus ümbritsetud 2-kihilise membraaniga. IV staadiumis moodustub prespoori ümber korteks. Korteksi moodustumise käigus ladestub membraanide vahele peptidoglükaan. V VI staadiumis toimub areneva spoori küpsemine endospooriks. Spoori ümber moodustub paks kest, mille tulemusena spoor muutub resistentseks temperatuuri ja kemikaalide suhtes. Bioloogilised protsessid spooris soikuvad, kuid selline spoor on soodsates tingimustes võimeline idanema. VII staadiumis emarakk lüüsub ja tugevalt dehüdreerunud spoor vabaneb. Igas sporulatsiooni staadiumis avalduvad kindlad geenid. Sporulatsiooni initsiatsiooni kontroll
annaabi.ee 
