Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke Maitse: · Laktoosist: Propioonhape ja äädikhape 2:1, piimhape · Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja laktobatsillide peptidaasid olulised järelvalmimisel (nt proliini peptidaas - Pro) Pärast kaseiini hüdrolüüsi kümosiini ja ekstratsellulaarsete proteinaasidega on laktokokkide peptidaasidega võimalik peptiidide täielik proteolüüs aminohapeteks. Järelvalmimise kiirendamine: 1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või
Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001: 328). Peensoole veresoonte võrgustik lähtub soolekinnistist, mis moodustab tiheda kapillaaridevõrgustiku ulatudes hattudeni. Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne. Tasakaal eritumise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla, milles on mitmesuguseid ensüüme- näiteks peptidaasid. Sooltes liigub toit rütmiliselt kokku tõmbudes ja lõtvudes, liigutades ja segades sedasi toidumasse (Nienstedt jt 2001: 328-332) Kasutatud kirjandus Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina.
kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub
NB! Kehavõõras valk verre anafülaktiline sokk TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS Ensüüm Toimekoht Toimespetsiifika Pepsiin magu Phe, Tyr jt. Trüpsiin soolestik Arg, Lys Kümotrüpsiin ,, Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile Karboksüpeptidaasid soolestik polüpeptiidahela C-ots Aminopeptidaasid ,, polüpeptiidahela N-ots Katepsiinid Koerakkude lüsosoomid Sarnane trüpsiinile ja A, B, C, D, E, L kümotrüpsiinile VALKUDE OMASTATAVUS SÕLTUB: · Aminohappelisest koostisest · Molekuli struktuurist (globulaarne või fibrillaarne)
Laboratoorne töö IV Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 08.04.2016 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid (ka proteaasid, proteinaasid või peptidaasid) on ensüümid, mis katalüüsivad proteolüüsi. Proteolüüs on peptiidsidemete hüdrolüüs valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks on madalama molekulmassiga peptiidid ja aminohapped. Kuna proteaas täidab väga paljusid füsioloogilisi funktsioone, leidub seda kõikides organismides. Mõned protelüütilised ensüümid lõhustavad spetsiifilisi peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), mida viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, ja mõned
· glükosüültransferaasid · glükosüüljäägi ülek · atsüültransferaasid · atsüüljäägi ülek 3. Hüdrolaasid Hüdrolüüsreaktsioonid (sidemete C-O, C-N, C- Fosfolipaas A2 P, C-S hüdrolüüs vee liitumisega) (PLA2) · esteraasid · estersidemete lõhustam · peptidaasid · peptiidsidemete lõhustam · fosfolipaasid · fosfolipiidide lõhustam · fosfaasid · sidemete C-P hüdrolüüs · ribonukleaasid · nkleiinhapete hüdrolüüs · desaminidaasid · aminorühma elimineerim 4. Lüaasid Sidemete C-C, C-O, C-N, C-S lühustumine Püruvaadi
Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (ka proteinaasid või peptidaasid) on ensüümis, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises (nt vere hüübimise kaskaad). Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud
3 Biokatalüüs 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine 3.2.1 Töö teoreetilised alused PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID (e proteaasid, proteinaasid, peptidaasid) - ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalam molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. PROTEOLÜÜS protsess, mille käigus proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides Proteaaside funktsioonid: (füsioloogilised funktsioonid) · Toiduvalkude seedimine · Kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadid (vere hüübimise kaskaad)
Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa - toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB
Oluline pastöriseerimata piima puhul, kus es. võõrmikrofloorat)) · Juuretisega lisatud mikroobide (bakterite, pärm- ja hallitusseente) ensüümid oluliseimad Valmimise teine etapp · toimub mikroobsete proteolüütiliste ensüümide toimel intens. valkude lõhustumine e. proteolüüs · paljudes juustudes ka lipolüüs Proteinaasid ja peptidaasid lagundavad valke ja peptiide; lipaasid rasvu Valmimise kolmas etapp · AH võivad lõhustuda või muunduda anorgaanilisteks ühenditeks. See etapp on eriti intensiivne hallitus- ja limakoorikuga juustudel, kus AH-test tekivad amiinid, NH3, org.happed, aldehüüdid, uued AH-d. · Lipolüüsil tekkinud ained võivad sel etapil muunduda
Soolepiteelis on palju lima eritavaid karikrakke Toitained imenduvad läbi epiteelirakkude Epiteelirakud sisaldavad palju mitokondreid, milles toodetud energia on vajalik aktiivseks imendumiseks Peensoole imendumispindala on 200-300 m2 Hattude ümber on rikkalik veresoonte võrgustik Läbi soole seina toimub pidevalt imendumine ja eritumine, mis võib olla nii passiivne kui aktiivne (vastavalt kontsentratsioonide vahe alusel või energeetiliselt) Imendumist soodustavad peensoole: peptidaasid valgud, disahharidaasid s/v-d Toit segatakse, liigutatakse edasi peristaltikaga Jejunumi seina ehitus Peensool (3) Peensoole tegevus on reguleeritud: - humoraalsete teguritega (hormoonidega) - lokaalsete refleksidega (soole venitus) - autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool
iseseedimine. Pankreasenõre pH 7,8...8,4. 8.2.1. Kõhunäärmenõre koostis ja omadused, ensüümide aktivatsioon Pankrease nõre anorgaaniline osa koosneb veest ja ioonidest HCO3-, mis on olulised peensoole sisaldise neutraliseerimisel. Oluline on ka Ca2+, seda näiteks amülaasi aktivatsiooniks peensooles ja valke lõhustavate ensüümide aktivatsioonis. Pankreasenõre orgaanilise osa ensüümid on valdavas enamikus hüdrolaasid. Ülekaalus on proteolüütilised ensüümid (peptidaasid), mida võib kaheks jagada: 1) Valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid lõhustavad endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, kollagenaas). 2) Ahela otsmisi sidemeid lõhustavad eksopeptidaasid (karboksüpeptidaasid, aminopeptidaas). Pankrease - amülaas lõhustab tärklise ja glükogeeni tri- ja disahhariidideks. Pankrease lipaas on üks võimsaim neutraalrasvu hüdrolüüsiv ensüüm, mis lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks.
neutraliseeritakse, lühike, väga tähtis, kolm erinevat seedenõret. Kõhunäärme nõre. Välimine ja sisemine. Toodab hormoone. Soolenõre toodab sool ise, peensool. Sapp mida toodetakse maksas. Sapihapped on vajalikud rasvade lõhustamisel. Kõhunäärmenõre. Trüpasiin-valgud, amülaas-süsivesikud, lipaas-rasv. Sapp soodustab rasvade seedmist. Sapi tähtsus. Sapihapped reguleerivad rasvhappeid ja muudavad ned lõhustatavaks. Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide. Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub soolestikku, hatud hakkavad liikuma, liiguvad erinevatel aegadel. Inimpumba efekt. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde
Happeline fosfataas Eesnäärmevähk · tööstuslikud kasutusalad · Proteaasid - Esinevad naturaalselt kõikides organismides. Katalüüsivad peptiidide ja valkude peptiidsidemete hüdrolüüsi. Seetõttu kutsutakse neid ka proteaasideks. Proteaasidel osalevad toiduvalkude lagundamises, vere koagulatsioonis, mitmete teiste ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Kasutatakse paljudes pesupesemisvahendites, leivatööstuses. Peptidaasid võivad lõhkuda: - spetsiifilist peptiidsidet (limited proteolysis), mis sõltub valgu aminohappelisest järjestusest või - kogu peptiidi aminohapeteks · lipaasid. Lipaasid toimivad substraadi-agregaadi (rasvatilga) pinnal
Redoksreaktsioonid - Kõige tavalisemad reaktsioonid metabolismis Osaleb 2 reageerivat molekuli, üks oksüdeerub ja teine peab elektronid aksepteerima Identifitseeritavad kui reaktsioonid kus toimub vesiniku aatomi ülekanded Redoksreaktsioone katalüüsivad oksüreduktaasid Paljudes reaktsioonides kasutatakse koensüüme NAD+/NADH NADP+/NADPH FAD/FADH2 Hüdrolüüs Reageeriv molekul laguneb vee toimel kaheks iseseisvaks molekuliks Ensüümid: hüdrolaasid, esteraasid, peptidaasid, proteaasid, glükosidaasid jne Tavalisemad hüdrolüüsitavad sidemed on Estrid- rasvades Amiidid- valkudes Glükosiid- süsivesikutes SÖÖTMISÕPETUS SÖÖTADE PÕHILISED TOITEFAKTORID TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest
2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? sest neid organism ei ole suuteline sünteesima, metioniin, isoleutsiin,leutsiin,lüsiin,fenüülalaniin,treoniin,trüpofaan,valiin,histidi in,türosiin,selenotsüsteiin 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? valke lagundavad peptidaasid (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) ning valgud lagundatakse aminohapeteks. need imenduvad maos ja kaksteistsõrmiksooles 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust. 61.Kõhunääre Paiknemine-Kõhunääre asub mao all Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu. Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd. Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg,
aminohappeid ja kus neid leidub? Asendamatuid AH ei ole organism võimeline ise sünteesima: fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin; neid leidub näiteks munasm lihas, kalas, hernestes, ubades, teraviljas. 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? Toiduga saadud valgud lagundatakse ensüümide abil. Valke lagundavad peptidaasid (pepsoon + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) ning valgud lagundatakse nende ensüümide abil aminohapetest. Aminohapped imenduvad maos ja kaksteistsõrmik sooles ning neid saab kasutada energia saamiseks. 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses. Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
pankrease mahlas pankrease mahlas soole mikrohattudes ja soole mikrohattudes Väikesed peptiidid monosahhariidid(glükoos) rasvhapped ja glütserool peptidaasid mikrohattudes aminohapped Pankrease mahl satub duodeenumisse sapijuha ampulli kohal ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest: amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. Pankrease mahl on tugevalt aluseline pH = 8. Kui maosisaldis satub duodeenumisse, segatakse ta pankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6-st 8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige efektiivsamalt.
Proteolüütilised Endopeptidaasid Seesmised peptiidsidemed kõrvuti olevate aminohapete Peptidaa vahel sid Trüpsiin Leelisestel jääkidel Kümotrüpsiin Aromaatsetel jääkidel Elastaas Elastiini hüdrofoobsetel jääkidel Eksopeptidaasid Terminaalsed peptiidsidemed Karboksüpeptidaasid Karboksüülrühma juures (A mitte leelisesed, B A ja B leelisesed jäägid) Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3 Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2
Proteolüütilised Endopeptidaasid Seesmised peptiidsidemed kõrvuti olevate aminohapete Peptidaa vahel sid Trüpsiin Leelisestel jääkidel Kümotrüpsiin Aromaatsetel jääkidel Elastaas Elastiini hüdrofoobsetel jääkidel Eksopeptidaasid Terminaalsed peptiidsidemed Karboksüpeptidaasid Karboksüülrühma juures (A mitte leelisesed, B A ja B leelisesed jäägid) Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3 Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2
● Tasakaal eriutmise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla. Selles on mitmeid ensüüme, mis ei ole sellesse eritunud vaid on tulnud sinna koos epiteelirakkudega. - mitmed toitained lõhustuvad ensüümide toimel viimast korda vahetult enne rakku imendumist. - kui epiteelirakud hävivad pärast hattude tipust irdumist, satuvad ensüümid soolemahla, kus nad võivad mingi aja enne hävimist veel toimida: nt ensüümid nagu peptidaasid, mis lõhustavad pülüpeptiide tripeptiidideks, d ipeptiidideks ja aminohapeteks ning disahharidaasid, mis lõhustavad disahhariide (maltoosi, laktoosi, sahharoosi) monosahhariidideks. Peensoole motoorika ● Kiirem kui maos. Kiireim duodeenumis, vaibub ileumi suunas. ● peensoole stimulaatoriks on duodeenumi keskmine osa Papilla Vateri lähedal, 10-12x´
Kümosiini tootes jõuab alles maksimumi. Hästi rasvarikas toit pärsib maomahla eritumist, pikendab maos toimuvad seedeprotsessi. Kange alkohol pärisb maomahla eritumist. 4. Seedimine sooletraktis 12-sõrmiksooles Seeditav materjal liigub maost väikeste portsjonite kaupa 12sõrmiksoolde. Seal neutraliseeritakse toidu happelisus. Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad. Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment) peensooles Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. jämesooles Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi
fermente. Kaksteistsõrmiksoolde saabuv soolenõre on täpselt samasuguse koostisega nagu peensoolde minev soolenõre. Seedimine peensooles. Maos ja kaksteistsõrmiksooles töödeldud toidumassid, mida nim küümuseks, liiguvad peensoolde, kus nad lõplikult seeditakse ning algab imendumine. Peensoole sein on kaetud hattudega, mille vahel avanevad torujate Lieberkühni näärmete juhad. Need näärmed eritavad soolenõret. Peensoole nõre on fermendirikas. Soolenõre koostis: - Peptidaasid valku lõhustavate fermentide grupp. - Maltaas lõhustab disahhariidid monosahhariidideks. - Lipaas rasvu lõhustav ferment. Toitainete lõhustamine toimub peensooles intensiivsemalt sooleseina vahetus läheduses. Seinalähedaste protsesside intensiivsus on tingitud fermentide hulga suurenemisest seoses nende absorbeerumisega sooleseina poorsel pinnal. Seega lõhustuvad toitained efektiivsemalt kohas, kus toimub nende imendumine. Soole motoorika: rütmiline
disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas. Aineid transporditakse läbi raku, s.o transtsellulaarselt. Enterotsüüdi plasmamembraani apikaalsetes ja basolateraalsetes piirkondades on erinevad kandurid e transporterid. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda. Valkude lõhustamine ja imendumine: valku lõhustavaid ensüüme võib jaotada proteaasideks ja peptidaasideks. Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida peptidaasid omakorda väiksemateks koostisosadeks lõhustavad. Peptidaase jaotatakse endo- (lõhustavad peptiidsidemeid aminohapete sees) ja eksopeptidaasideks (vabastavad üksikuid aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena. Lipiidide lõhustamine ja imendumine: lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipiidid, tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid. Lipiidide lõhustumisele aitab kaasa ensüüme mittesisaldavad sapp ja
Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
·Plastiline roll ·Seedesüsteemi vähem tuntud ülesanded: Võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. KÕHUNÄÄRE E PANKREAS Kaksteissõrmiksoolde sekreteeritav pankreasenõre sisaldab kõiki toitained lagundavaid ensüüme ·Pankrese peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes sooleepiteelis sünteesitud ensüümidega ·Pankreasea mülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud ·Pankrese lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensooleepiteeli kaudu. HORMOONID ·1902.a.inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H
lmmastikValgudAminohappedUurea, Nitraat Ammoonium MIKROOBNE LAGUNDAMINE Huumus/fulvohapped NH4+ NH3 CO2 H2O Energia Ligniinhuumus kompleks Jk ssivesikud Mikroobne biomass Metabolismi vaheproduktid Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Ammonifikatsioon thendab org. lmmastiku bioloogilist muundumist ammooniumiks. Protsessi esimest etappi viivad lbi rakuvlised ensmid: need depolmeriseerivad valgud, aminosuhkrud ja nukleiinhapped. I Eksoensmid Valke lagundavad prote(in)aasid ja peptidaasid. Kitiini lagundavad kitinaas ja kitobiaas. Peptidoglkaani lagundab lsosm. Nukleiinhappeid lagundavad ribonukleaasid ja desoksribonukleaasid (jagunevad endo- ja eksonukleaasid). Ureaas lagundab uurea CO2 ja NH3 -ks. II Rakusisesed ensmid Aminorhmade puhul toimub aminorhma eemaldamine aminohappe dehdrogenaaside vi okdaaside vahendusel deamineerimise protsessis. Nukleotiidide lagundamine on mitmeetapiline protsess. Enamasti on aminohapete, aminosuhkrute ja nukeiinhapete lagundamisel
Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
Milline on sellise sahharoosi lahuse molaarne kontsentratsioon (Mr = 342)? Millises suhtes (suurem/ väiksem/võrdne) on see invertaasi K m väärtusega, kui on teada, et sahharoosi hüdrolüüsil Km = 26 mM? 79 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIVSUSE MÄÄRAMINE Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (EC 3.4.4.; tuntud ka kui proteinaasid või peptidaasid), on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides (= proteolüüsi), produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega (näiteks, vere hüübimise kaskaad).
hüdrolüüsivad lipiide, fosfataasid hüdrolüüsivad fosfoestreid jne), glükosidaasid (nt sülje amülaas) hüd- rolüüsivad süsivesikute glükosiidsidemeid, peptidaasid hüdrolüüsivad peptiidsidemeid. Estersideme hüdrolüüsi illustratsiooniks on r.4,5,6 pöördreaktsioonid. 27 S u bstraat-H 2 Redoksreaktsioonid
graanulites), aktiveeritakse alles soolevalendikus mõne teise proteolüütilise ensüümi poolt ● Proteolüüs algab maos proteaas pepsiini abil. Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele (ahelad keerduvad lahti ja pepsiin pääseb ligi enamatele peptiidsidemetele) ● Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid ja enterotsüütide hariäärise proteaasid ja peptidaasid Imendumine: ● Peptiididena ○ Pinotsütoosi teel (suuremad) ○ H + ‐sõltuva sümporteri abil (väiksemad) ○ Osa enterotsüüti jõudnud peptiididest lammutatakse tsütoplasmas aminohapeteks, osa jõuab vereringesse peptiididena ● Aminohapetena ○ Na+ ‐sõltuva sümporteri abil ○ 4 erinevat aminohappe‐transporterit Valkude anabolism: ● Portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke (transportvalgud, hüübimisfaktorid)
annaabi.ee 
