KOOLIKIUSAMINE JAANIKESE KOOLI NÄITEL Laura Lillepuu Agnes Kaasik Jana Gukova Steven Kaio 31.10.2012 PROBLEEMI OLEMUS http://www.reporter.ee/2012/10/18/koolivagivald- tudrukud-peksid-oma-eakaaslast/ NÄGEMUS PROBLEEMIST · Hetkel aktuaalne · Vajab tähelepanu ja kiiret lahendamist · Koolikiusamise kogemus enamikel inimestel JUHTUMI PÕHJUSED · Kodune kasvatus · Vale seltskond · Televisioon ja Internet · Koolikaaslaste halb eeskuju PROBLEEMI LAHENDUS · Vanemate kaasamine probleemi lahendamisse · Rangemad karistused kiusajatele · Psühholoogide sekkumine · Vanemate koolikaaslaste tugi PROBLEEMI ENNETAMINE
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori
juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a. saadeti laarisse, rassism-mustlaste, homode ja vaimuhaigete suhtes. PIKKAde nugade ÖÖ- SA juhtide tapmine 1934. e. puhastus omadeseas. SS- natsipartei kitsevägi, eliit(natisde eliit)´+relva SS osa sõjaväes. GEStapo- Julgeolek. nukimise hirmutamise otganisatsioon. Salapolitsei
"Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda enam. Ta võttis hundi kaelast keti ning viis selle peremehele tagasi, kelle rõõm oli ääretult suur. Hundist tegi peremees endale ilusa ja sooja kasuka. Kristi Vahejõe
alkohoolseid jooke kippusid hilistel tundidel muutuma lärmakaks. Seda põhjustas alkoholi odav hind. Kõiki kohvikutesse sisse ei lastud. Kuuekümnendate alguses hakkasid sõitma üpris mugavad autobussid, igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed seljaga akna poole. Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist. Oktoobrilapseks ja pioneeriks lausa sunniti. Pioneered käisid tundide ajal ekskursioonidel, ajal, mil mittepioneerid pidid koolipinki nühkima.
pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas Jaan ahv istuma ja pistsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi kellest ja sai aru, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellegile. Sel ajal aga Jaan peksis ahv, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai siis Jaan sai omakorda veel mõishärra käest ka peksa nii, et viidi koju nii, et Jaan seda ise ei mäletanudki.
Mehed lõid risti ette ja kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Äkki karjatas kohale saabunud külavanem: „Jumal andesta, see on ju meie kreisiülema poeg Arkadi Aleksandrovitš!“. Peagi selguski, et kreisiülema üliõpilasest poeg, kes suvel maal viibis, oli toonud linnast kaasa jalgratta ning käis sellega igal õhtul külateel sõitmas. Külamehed, kes polnud jalgratast varem näinud pidasid teda aga kuradiks, purustasid ratta ja peksid õnnetu noormehegi poolsurnuks. Joonista, missugune võiks jalgratas välja näha 50-aasta pärast. Lisa juurde ka jalgratta lühikirjeldus. …………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………
Selles filmis kõlas peategelase muusika enamasti taustana, mis on minu jaoks meeldiv lahendus, aitab filmi süveneda. Häiris see, et filmi ei saanud vaadata järjest, vaid päevaste vahedega, kuna meil ei ole piisavalt muusika tunde. Väga hästi oli filmis näidatud Beethoveni järk järgulist kurdistumist ja tema tundeid seejärel teda ei lähe enam kellelegi vaja. Mitte vajamist näitav kõige süngem stseen oli see, kui väiksed poisid teda jala peksid. Beethoveni geniaalsus oli aga suurem kui tema puue, ka kurdina lõi ta imelist muusikat. Ta ei vajanud selleks instrumenti, helid kõlasid tema peas. Oma kompositsioone dirigeeris helilooja endiselt ise, kuigi ta ei saanud enam kuulda aplausi. Varsti kadus Beethoveni isu klaverit üldse puutuda, tükk aega ei komponeerinud ta ühtki teost. Kindlasti mõjutas Beethoveni elu tema muusikust isa nõudlikus teda nagu sunniti imelapseks (nagu Mozart)
Beethoven muutus peale kurdistumist ka närviliseks, karjus kõigi peale, kuna ta arvast et teda ei lähe enam kellelegi vaja. Kõige rohkem kannataski selle alla tema poeg, kes üritas filmi lõpus ka isalt varastatud püssiga maha lasta, mis aga ei õnnestunud. Peale seda jooksis ta isa juurest ära. Peale poja minema minekut langes ta täielikult, jäi haigeks ja kõik narrisid teda, isegi väiksed lapsed peksid teda jalaga ja ajasid teda närvi. See film pani mind väga hämmastama kuidas saab inimene luua muusikat kurdina, vaid see kõlab tema peas. Mulle väga meeldis see film, sest filmi on ikka parem kui raamatut lugeda ja samalajal saad ka targemaks. Ei meeldinud mulle aga see, et kahjuks pidi filmi vaatama nädalase vahega. Filmi lõpp oli minu meelest kõigi dramaatilisem. Filmi tegevus toimus Viinis.
ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks kubjas lossihärrale kohe kaebama ja Oodo tuli koos rüütlite ja sulastega Jaanust tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343. aasta kevadel hukkasid ja põletasid enamus eestlasi saksa kindlustamatta mõisaid.Varsti oli aeg käes Tallinn võita, kuid enne tuli Loodjärve loss hävitada.Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi
Rass läks siis kaupa müüma. Müüsid koos oma vennaga niikaua kuni tuli suurem laadung, 5kg vist, sealt tekkisid suuremad probleemid. Saatsid ühe naise sellele järgi. Hiljem tõmmati kõigile kott pähe ja viidi metsa, seal olid suured bossid ja Olaf, kes pidid tooma laadungi. Aga keegi polnud neid seal näinud, siis üks kapp keeras Olafile pärakusse. Ja pärast käskis puhtaks lakkuda. Siis käskisid bossid neil raha hankida ja sõitsid minema sealt. Kui olid minema sõitnud, siis peksid nad Olafit veel ja läksid ära. Lõpus läksid nad vangimajja külastama Olafi sõpra, kes arvatavasti teadis kuidas ühendust võtta suurte bossidega. Ütlesid valvuritele, et on ta tuttavad ja tahavad talle teatada Olafi surmast, kuigi nende arust oli Olaf elus. Aga Olaf oli juba surnud(enesetapp), politsei polnud seda veel avalikustanud ning nad vahistati ja Rass kirjutas pikalt mis kõik oli juhtunud. Peategelased Rass-mina tegelane Olaf- narko ärikas
Joosepit kiusati iga päev, pekstes teda. Ta ei rääkinud sellest murest oma perele. Kui lõpuks saadi aru, et teda kiusatakse, läksid asjad hullemaks. Thea sai aru, et Kaspar on Joosepi sõber, ei tahtnud ta enam temaga koos olla. Negatiivsed tegelased olid kõik peale Thea, Joosepi ja Kaspari. Kõige julmem tegelane oli Andres. Ta oli nii öelda boss ja keegi ei tohtinud talle vastu hakata muidu tulid halvad tagajärjed. Andresele meelis ka Thea. Andres ja mõned teised peksid iga hommik Joosepit klassi tulles ja ülejäänud vaatasid pealt. See mida kogu klass Joosepile tegi, oli väga julm. Hinnang on väga halb. Oleks võinud rohkem klassikaaslasi peale Kaspari Joosepile appi tulnud ja ei saa aru miks kooli õpetajad ka nii pimedad olid, et ei pannud tähele, et Joosepit kiusati ja peksti. Kui ma oleksin olnud Joosep, siis läheksin juba ammu mujale kooli, kus oleksid paremad klassikaaslased. Arvan, et
tahtmatutest elementidest" nagu juudid, mustanahalised jne. On naeruväärne mõelda, kuidas inimene töötab välja viiruse, mille vastu ta kaitsetu on, lihtsalt selleks, et ,,eemaldada" inimesi, kes on lihtsalt teist rassi või nahavärvi, kui nemad. Kõik näitab, kuidas aegade algusest saati on rassism üheks tõsiseks probleemiks olnud, millest räägitakse raamatus eriti põhjalikult. Kasvõi KKK (Ku Klux Klan) , kes põletasid, peksid, tapsid mustanahalisi, kommuniste, katoliiklasi ja juute lihtsalt sellepärast, et Klani arust polnud neil inimestel meie maailmas ,,oma kohta". Ma soovitan kindlasti see raamat igal võimalusel läbi lugeda. Seal on palju mõtteteri ja filosoofiat, mis tuleks omale kõrva taha panna. Ma arvan, et see raamat laiendab väga inimese silmaringi ning paneb teda maailma asjadele natuke teise vaatevinkliga lähenema.
Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega,siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine. Kui suri silmapaistev mees, siis määrisid kõik naised pea ja näo mudaga, jätsid surnu majja ning läksid kõigi tema naissugulastega välja ja peksid end. Hiljem viidi surnukeha palsameerimisele. Mesopotaamia tsivilisatsioonile on tunnuslik kiilkiri, mis vajutati pehmele savitahvlile märja pulgaga, millel oli kiilukujuline ots Hariduse andsid preestrid ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida, see võimaldas neil teha karjääri preestri või riigiametnikuna. Kulruuri oluliseks osaks on ka templid
kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut oli plats, kus vanemad õpilased peksid kahekesi korrast üleastujaid ja ninakaid poisse. Kui Erik Stjärnsbergi läheb pöörab ta seal elu pea peale. Ta keeldub naksakuist ja kui ta ruutu kutsutakse peksab hoopis tema vanemad poisid läbi. See tagab talle mõneajase puutumatuse. Ta saab rahulikult jätkata oma ujumistreeninguid ja käia jõusaalis ilma, et keegi teda tülitaks. Eriku toanaaber on tema täielik vastand, Pierre. Kuna Erik on korra pahupidi seadnud hakatakse teda ja tema toanaabrit pitsitama
Siis viidi mind depoosse, kus vagunite vahel mind peksti ja nõuti automaadi ja kolme miljoni raha loovutamist ... Siis viidi mind miilitsasse ja öeldi, et nad leidsid minu juurest granaadi ning näitasid ühte enda oma granaatidest. Siis pandi mind kambrisse. Aegajalt mind piinati kasutades elektrit ja peksti. Kord päevas anti kauss toiduga kuhu sageli sülitas grusiinist toidujagaja. Kui grusiinidel oli tagasilööke rindel siis nad trügisid kambrisse ja peksid kõiki seal olijaid ...“ Kuupäevane Abhaasia sõda 1998 Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide vahel. Abhaasia võimud kontrollisid osa Gali rajoonist. 1998. a kevadel situatsioon muutus teravaks. Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni. Sõlmiti rahukokkuleppe.
Vähesed ei ole ka kriminaaljuhtumid, kus politsei või lastekaitse peab lihtsalt lapse(d) vanemate juurest ära viima, sest vägivald kodus on üle piiri läinud. Mina arvan, et head lapsed tõesti kasvavad ilma vitsata. On ju ammu teada, et mõistust ei saa kellelegi lihtsalt pähe taguda, vaid inimene peab ise oma vigadest õppima, et teada saada. Vahest võib koduvägivalla põhjuseks olla ka see, et lapsevanemal endal on olnud samasugused vanemad, kes teda peksid. Sellisel juhul võib inimesel olla selline lastekasvatusmeetod juba psüühikas ning ta ei oskagi muud teha kui lüüa. Viisakad, korralikud ja intelligentsed lapsed aga kasvavad tavaliselt välja ikka armastavates peredes, kus kõik kohtlevad oma pereliikmeid austusega, mitte vägivallatsedes. 1 http://www.naine24.ee/866518/pereterapeut-vaimset-vagivalda-laste-suhtes-esineb-fuusilisest-enamgi/ . (05.04.2013). Otepää.
suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlastest kergesti haavata üks sõdur, taanduvad punased jätsid maha mõisa ja vabriku vahelisele väljale 6-7 surnut.
Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas on võimalik, et Eesti Vabariigis ei saa mõnes kohas oma emakeeles hakkama.Sallimatust kahe rahva vahel süvendas aprills toimunud pronkssõduri eemaldamine pealinnast. Pronksiöö rahutused toimusid üle Eesti, kuid eelkõige sai kahjustada Tallinna kesklinn. Valdavalt peksid vene rahvusest inimesed katki aknaid, röövisid poode ja väiksemaid kioskeid. Võimud tegid kõik, mis nende võimuses , et kurikaelu peatada. Tänapäeval on veel tohutult inimesi, kes on nulltolerantsed geide ja lesbide suhtes. On indiviide, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise. Samamoodi võiksid heterod korraldada paraade oma tendentsi näitamiseks
Müüsid koos oma vennaga niikaua kuni tuli suurem laadung, 5kg vist, sealt tekkisid suuremad probleemid. Saatsid ühe naise sellele järgi. Hiljem tõmmati kõigile kott pähe ja viidi metsa, seal olid suured bossid ja Olaf, kes ütles et nemad olid need, kes pidid tooma laadungi. Aga keegi polnud neid seal näinud, siis üks kapp keeras Olafile pärakusse. Ja pärast käskis puhtaks lakkuda. Siis käskisid bossid neil raha hankida ja sõitsid minema sealt. Kui olid minema sõitnud, siis peksid nad Olafit veel ja läksid ära. Lõpus läksid nad vangimajja külastama Olafi sõpra, kes arvatavasti teadis kuidas ühendust võtta suurte bossidega. Ütlesid valvuritele, et on ta tuttavad ja tahavad talle teatada Olafi surmast, kuigi nende arust oli Olaf elus. Aga Olaf oli ennast üles poonud metsas, siis nad võeti vahile. Lõpukaadrites näeb Rassi, kes kirjutas paberile, kõike seda mis ta teinud oli. Ja tema isa tõi talle paberit ja pliiatseid.
mingitki rõõmu. Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud. Viha inimeste vastu ja tahe ennast näidata sellisena nagu ta on, panid Johannese tegutsema. Ta hakkas palju trenni tegema, sai enda keha vormi, hakkas suhtlema tüdrukuga kes oli temast noorem, kuid kellega tal oli koos lõbus. Johannes isegi kolis kodust välja, ning tema elu hakkas jälle elamisväärseks muutuma. Kui aeg möödus
hakkavad liikuma kampades ja tegelevad varastamisega, joomisega ja mned neist on ka narkomaanid. Alati ei pruugi aga nii minna ja laps kannatab seda ksinda ning elab seda oma hinges le. Tavaliselt ongi vanemad viimased, kes mistavad, et lapsega on midagi lahti ning lapse hinge jb alatiseks mrk sellest. Mnedes koolides on fsiline vgivald vga tsine probleem. Me kik oleme lehtedes lugenud artikleid koolivgivalla kohta. Kirjutatakse kuidas koolilapsed peksid jlle teineteist ja kuidas petajad selliste pilastega hdas on. Ma arvan, et meie kooli pilastele vi siis vhemalt meie klassi pilastele on sellised probleemid kll kaugel olev probleem, sest mina kll ei ole hestki kaklusest kuulnud vi seda ninud, mis toimuks meie koolis. Aga eks norimist ja narrimist oleme ka meie kogenud. Mletan vga hsti aegu, kui algklassides poisid tdrukute asju ra peitsid vi lhkusid. Kuid ndseks on sellised tembud ju lbi ja paljud vibolla ei saagi aru, milles on
ning süstiti neile naha alla elavaid tuberkuloosi baktereid. Mõnedel lastel läksid süstitud bakterid otse kopsudesse. Mille tagajäerjel lapsed need lapsed surid Surma,- ja orjalaagrites tapeti inimesi mahalaskmisega ja mürgitati gaasikambrites, kuid paljud surid ka nälga ja haigustesse. Töölaagrites surid paljud ka töösse, kuna neil kästi teha mõttetut tööd, näiteks panna mütsi sisse kive ja mulda ning kanda see teisele poole põldu. Ning samal ajal peksid neid sakslased. Peale mõrvamist ja gaasitamist, kas inimesed tuhastati või maeti ühishaudadesse. Inimestelt võeti ära juuksed, isiklikud asjad ja peale surma võeti ära ka kuldhambad. 1944. kättemaksu hirm 1944. aastal sai enamik sakslastest aru, et sõda on kaotatud. Holokausti elluviijad sattusid paanikasse. Taheti kõik jäljed likvideerida. Varem hooletult maetud laibad kästi välja kaevata ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki
Vahepeal loodi 1844 Londonis esimene noortele meestele suunatud organisatsioon NMKÜ. 1878- Girls Club Union. Noorsootöö mõiste tuleb kasutusele 1920-ndate lõpul ning 1999 a võttis Riigikogu vastu noorsootöö seaduse. Esimesed koolid tekkisid vanaaja idamaades IV- III aastatuhandel eKr. 6) Noorsootöö kaks tendentsi (Begnino Cacérès). 1) Kogukonnatöö tegijaid ja noorsootöötajaid nähakse isikutena, kes peksid oma sihtgruppe võimalikult palju ühiskonda kaasama. Nad ei püüa ühiskonda muuta, vaid eesmärgiks on aidata inimestel sellega kohaneda. Noorsoo tegijatel ja kogukonna töötajatel on sotsiaalses regulatsioonis oma kindel roll. 2) Kogukonna ja noorsootööd tülgendatakse ühiskonna muutmise vahenditena, muutmise aluseks on inimeste ja keskkonna vastastikune koosmõju. Tegevus on suunatud inimeste mõttelaadi muutmisele pikas perspektiivis, samuti parandada ühiskonda.
Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta. Rehepapp maksis Vanapaganale oma sõprade eest kätte ja lasi huntidel Vanapagana tappa. Endel lõikab Reinu koera kõri läbi ja sureb, kuna mehikesed kotist peksid ta surnuks. Jaan lasi armuleivaga kirkuust ja muutub selle tagajärjel võimsaks. Selle jõuga peksis ta läbi Kaarli, jõi viina, vägistas Luise mõisas ära, sõi seepi ja läks ära magama. Tegelased Rehepapp Sander - väga tark, kaval ja mõistlik Hans kubjas, varastas, kuid preili armastuse nimel oli kõigeks valmis Räägu Liina virk ja mõistusega neiu, armunud Hansu Jaan rumal sulane, labane,naiivne
saagiks. 28) Liina kavatses end ära uputada, aga Imbi ja Ärni tirisid ta välja. // Rehepapp tegi metsas lõket ja Vanapagan tuli, Sander kutsus kohale hundid kes vanamehe lõhki rebisid. 29) Öösel tuli Õuna endel Räägu Reinu juurde, lõiaks tema koeral kõri läbi, murdis katki kummutiluku ja võttis koti, kust päeval olid välja hüpanud mustad vemblamehed, kes välja said ja mehe maatasa peksid. 30) Kui andresepäeval armuleivaga kirikuukse pihta tulistada, muutub mees metsikuks ja Jaaniga nii juhtuski. Ta peksis peremeest, vägistas Luise, sõi veel seepi ja jäi lõpuks magama.
2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut oli plats, kus vanemad õpilased peksid kahekesi korrast üleastujaid ja ninakaid poisse. Kui Erik Stjärnsbergi läheb pöörab ta seal elu pea peale. Ta keeldub naksakuist ja kui ta ruutu kutsutakse peksab hoopis tema vanemad poisid läbi. Eriku toanaaber on tema täielik vastand, Pierre. Kuna Erik on korra pahupidi seadnud hakatakse teda ja tema toanaabrit pitsitama. Eriti hulluks läheb see siis kui prefektiks tõuseb Otto Silverhielm.
et peigmehe kohta küsida, kuid Niida hakkas vastu. Kohe sekkus ka peigmees ning kui nad Niidaga hakkasid ära minema ja ta Hannese kohta „mats“ ütles, sai Hannesel hing täis ning ta läks poisile kallale ja heitis ta lõpuks merre. Sellest ei läinud kaua mööda, kui ühel õhtul sai Hannes noahoobi selga. Ta ei näinud, kes teda pussitas, kuid ilmselgelt ta aimas, et see oli Niida uus peigmees. Külapoisid maksid talle Hannese eest kätte ning peksid ta läbi. Järgmisel päeval lahkus peigmees koos Niidaga. Peale seda hakkas Hannes rohkem Taaliga aega veetma. Varsti läks ta mereväkke. Pärast aastast teenistust sai sealt viieks päevaks kevadpühade ajal puhkuse. Kuna koduranda minek oleks terve puhkuse aega võtnud, läks ta mereväe sõbraga Tondiojale ning tutvus seal Liidaga. Hannes pidi mereväkke tagasi minema, kuid nad kirjutasid Liidaga üksteisele ning kui Hannes
kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi
natuke enne põgenemist nägid valvurid teda ja tekkis rüselus, nad läksid sinna kabinetti kus oli seif ja toimus plahvatus, kaks valvurit said surma ja Jackson põgenes. Kuid enne põgenemist peitis ta puudritoosi postamendi juurde ära. Kui nad tagasi jõudsid uurisid Gorman ja Boyd kas ta sai puudritoosi, ta vastas et ei, et enne käis plahvatus ja kõik lendas vastu taevast. Boyd ja Gorman olid väga vihased ja sidusid ta tooli külge kinni ja peksid teda. Gorman läks kuhugi välja ja Boyd tegi oma tegemisi, Veda läks Boydi juurde ja lõi ta oimetus ja aitas Jacksonil põgeneda temaga kaasa minnes. Brett teadis et Jackson käis seal ja tahtis oma pistoda tagasi. Jackson läks koos Vedaga oma hea sõbra Mick Casy juurde. Casy kaitses neid kuidas sai. Lõpuks sai Jackson pistoda enda kätte ja tahtis selle Brettile tagasi viia, Brett lubas talle 25 000 dollarit selle eest. Jackson jättis Veda Casy juurde katusekorterisse kus
Manni maha, rohkem ei ole ta teda näinud. Järgmisel päeval läks mt esimest korda koos emaga linna. Sinna sõideti bussiga. Pargis muusikat kuuldes mõtles mt taas, et on laps-rahva tulevik. Ema ostis talle jäätist, kuna mt seda aga varsti ei tahtnud, oli ema õnnelik kui sai selle ise ära süüa. Emal oli vaja tutvuse kaudu hankida tõend, et on riigile müünud toore seanaha. Seni kuni täiskasvanud asju ajasid, läks mt. Heljuga välja. Helju näitas talle lambanahku. Nad peksid üksteist nahkadega, minategelasel sai kõrini ning ta hirmutas Heljut, tehes tigeda näo ning sisistades: " Metsavana tuleb!" Helju andis talle seejärel lepituseks paberist nuku. Mt. pesti lambarasvast puhtaks ning nad läksid emaga kohvikusse, seejärel raamatupoodi. Mt. sai kaks raamatut, sest vihikuid maalastele ei müüdud. Koju jõudes avastasid nad, et kolm nende kana oli maha murtud. Ema ja vanaema hakkasid sulgi kitkuma
Kuid pildid ise on selgelt ühese ülesandega: suurendada viha N.Liidu vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on P.Keerdo Lapsetapp, kuid A. Jakobsoni Väike kangelane (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri) läheneb samuti talutavuse piirile. On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis olla niisuguseid lõike ja eriti niisuguseid pilte. Tsiteerin: Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad... ta ei murdnud siiski... Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivast kogu ta vigastatud kehast (Jakobson) või: Siin-seal oigasid verest nõretavad haavatud naised ja lapsed kuulidest läbistatud laipade kõrval. Vanaema
Tehvan lubab neile mõlemale, et võitleb nende laste pärast. 10. Sõit erikoolidesse. Algul käiakse Sindi erikoolis, kus õpivad poisid. Tehvan loeb poiste toimikuid (lk 177), et teada saada miks poisid on sattunud sinna. Tuleb välja, et asi on ikkagi joomises, narkootikumides, varastamise. Paljude vanemad on ise tahtnud, et nende lapsed Sindi erikoolis oleksid, kuna ei kuulata sõna või siis ema/isa on invaliid ning ei saa nendega hakkama. Mõned lapsed isegi peksid oma vanemaid. Tehvan jutustab ka ühe kooli õpilasega, kes pidi kõiki kamandama. Poiss oli endast väga heal arvamusel, arvas et saab isegi tulevikus juhatajaks. Räägib kuidas ollakse koolis. Pekstakse teisi, pekstud õpilane alati ütleb õpetajatele, et lõi pead vastu seina või kukkus. Siis ei saanud keegi karistada. Osad vanemad toovad õpilastele kooli raha, tablette ja teisi selliseid asju. 11. Lähevad Kaagvere erikooli, kus õpivad tüdrukud
Järgmises peatükis saadeti rindele juurde mehi, kelle seas oli palju noori, kes esimest korda rindel. Tjaden pidas viha Himmelstoßi vastu. Tjaden oli nimelt voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on puhas laiskus. Ta pani Tjadeni ja teise voodimärgaja ühte narisse magama. Üks magab all ja teine magab üleval ning järgmine öö tehti vahetus. Himmelstoßi ravi ei aidanud ning ühel õhtul pandi talle kott pähe ning peksti läbi. Himmelstoß ei saanud kunagi teada, kes ta läbi peksid. Neljandas peatükis lähevad Paul ja paar meest kaevikut kaevama. Asi läheb tuliseks, sest Prantslased hakkavad pommitama. Üks nekrut otsib Pauli juures varju ning laseb püksid täis. Pommitamise käigus said hobused viga. Nende karjumine oli viha tekitav ning sõdurid said rahu alles siis, kui hobused maha lasti. Kui tulistamine oli vaibunud, asusid mehed "kodu" poole. Kalmistu juures hakkasid prantslased uuesti pommitama. Mehed varjusid. Mürskude seas oli veel ka gaasipomme
Kuid kas saatus näeb ette päris kõike? Ei, minu meelest mitte, saatus määrab ette ristmiku kuid, mis suunas me edasi liigume on meie enda teha. Paljud inimesed lükkavad oma vead ja lollused saatuse kaela, kuid seda ei tohiks teha, ükski inimene pole saatusest võimsam, kuid muuta saame nii mõndagi. Kas siis saatus määrab ette, et üks pisike laps peab nii palju üle elama. Möeldes just pisikesest tüdrukust kelle ema ja kasuisa ta läbi peksid. Kas saatus määrab ette ka kannatused ja miks kannatavad ka väiksed lapsed, kõige süütumad olendid maailmas? Selle kohta mul vastus puudub. Ilmselt võiks öelda, et see on elu, kuid kas elu peabki nii julm olema? Paljud meist jäävad nn elu hammasrataste vahele. Kas see on tõsi? Võibolla andis inimene ise alla ja loobus oma elust. Kui inimene loobub oma elust juhtubki kõige hullem. Ei tohi alla anda misiganes ka ei juhtuks.
Lõpuks jõudsid nad maale kus inimesenäoga,koerakehaga olevused elasid,nood ei lasknud kedagi saarele,ning Kalevipoeg neid hävitama kukkus,siis imus Kalevipoja ette tark kes palus mitte enda rahvast tappa ja maad rikkuda,ise aga veel õpetas et Kalevipoeg mitte maailmalõppu läheb,vaid põrgusse. Seadsid siis terve mehekoorem kodumaale tagasi,kus neid tervitas kodune linnulaul. Maal valitses õnnelik rahupõlv,korraga aga ilmusid Viru randa võõrad väed kes alustasid sõda,piinasid,peksid ja põletasid. Kalevipoja mõõk välkus ja mässas. Kuniks tuhandeid vaenlasi oli saadetud surmaunne. Kodu poole sammudes nägid nad moori,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga kavaldas Alevipoja üle ja sõi supi ära,nii juhtus ka Olevipojaga ning Sulevipojaga,ainult Kalevipoeg suutis härjapõlvlase üle kavaldada. Kavaldas
et ta haiseb. Muidu suutis Silverhielm rahulikuks jda, aga he korra lks ta vga nrvi ja peksis Eriku tiesti lbi. Erik ei saanud seda vastu peksta, kuna ta oli nukas ja kui ta oleks nukat peksnud, oleks Erik vlja visatud ja seda ei saanud lubada. Niisiis peksis Silverhielm Eriku lbi, ta viidi haiglasse, aga armid jid talle pris pikaks ajaks. Naksakutest keeldumise eest kutsusid Silverhielm ja Dahlen Pierre'i lpuks ruutu. Nad peksid ta lbi ja Pierre oli sunnitud vlja roomama. /muide, kui toimusid ruudus peksmised, olid akendel soomlannad. kui pierre peksa sai, karjus ks neist midagi. Silverhielm ja tema "semud" vtsid hel korral Eriku kinni ja sidusid ta (talvisel ajal) raudtorude vmt asjade klge, mis Erik ise oli maasse lnud. Siis valasid Kull jms talle auravat (kuuma) vett peale. Lpuks jeti Erik sinna piinlema ja ks de leidis ta. Peale seda ji Erik veidiks ajaks haigeks.
Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme. Hiljem oli neil suhe. Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse
Ta leidis koti ja jõudis ühe villa juurde. Röövlid võtsid talt koti ära. Nad arvasid, et selles on narkomaanide kadunud raha. Karina hoidis last. Sinna tuli Marius, sportlik noormees, kes tahtis juua. Laip oli kadunud ja Marius jättis ta üksi. Ta valetas, et pole telefoni kaasas. Pärt oli röövlite käes. Hommikul oli Pärt maja ukse taga, toitu kaasas. Lapse nimi oli Aap, seda ütles ta ise ja pidas tüdrukut oma emaks. Pärt ütles, et röövlid peksid teda ja võtsid koti ära. Karina läks keldrisse toitu otsima ning leidis oma musta nahkkoti. See oli täis raha! Varsti tuli Marius musta autoga. Selgus, et see on Kääbuse talu, kuna seal elas enne kääbusekasvu mees. Marius võttis ta koos lapsega peale ja nad sõitsid ära. Auto oli sama mis röövlitel- Ford Mondeo. Pärt ei läinud kaasa, sest tundis ära röövlite auto. Marius viis ta ühte suvilasse, mis oli justkui paradiisis järve kaldal, ja käis ise pidevalt ära.
Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale. Ta ei olnud temast üle saanud ja Andres sai sellest aru. Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde. Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud. Eesperes ehitati uusi lautasid
- Peale seda pole ka Georgi enam kuskil näha, ta läks erru ning reisib nüüd välismaal. - Eeva käib ja palub oma mehe eest: rahvalt, isegi keisri tädilt. - 9 aasta pärast lastakse Timo vabaks, keiser Aleksander I on surnud ja asemele tuli uus, Nikolai. Timo lastakse vabaks, kuna on hulluks läinud. See kas ta ka päriselt hulluks läks, on iseasi. Timo rääkis Jakobile, et vanglas olles kuulis ta hääli, ulgus oma kongis ja märatses. Vahisoldatid peksid Timol hambad suust välja, kuna ta ei andnud neile rahu. Keegi ei tohtinud Timot näha ning vangla kindralist komandant pidi iga tema sooviavaldusel kohale tulema ning oli temaga alati väga viisakas. Timo rotte täis kongi viidi isegi ilus tiibklaver, ning vangla toidu kõrvale sai tema shokolaadi ja sigarette. Keisri arvates oli ta väga eliitvang. - Vabaks saades pidi Timo olema mõisas koduarestis, algul valvas teda tema naine, hiljem
Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed. Jõudnud järve märkas ta, et puudub võimalus selle ületamiseks. Otsemaid tuli ta nutikale mõttele ehitada tugev sild. Murdis siis mees metsast suuri ürgseid puid, tassis kokku raskeid kive, seejärel pani paika alustalad, üle nende põikipalgid ning keskele kivid. Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis meeletu tuuleiil, lained lendaisd vahutades ning peksid silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli. Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu. 3.3. Vaeslapse lugu Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss
Eluaeg on vaene Laatsarus lamanud rikka mehe ukse ees ja toitunud leivaraasukestest. Siis aga surevad mõlemad ja pärivad oma palga. Rikas mees satub põrgusse. Piineldes tõstab ta oma pilgu üles ja näeb taevas Laatsarust istumas esiisa Aabrahami süles. Osad on vahetunud. Rikka mehe rikkusel pole vähimatki väärtust, kuid Laatsarus on rikas Jumalas. Halastaja samaarlane Juudid ei sallinud samaarlasi. Kord langes üks juut teeröövlite ohvriks, kes peksid ta peaaegu surnuks. Hiljem tuli juudi preester mööda teed ja märkas meest, kuid ei peatunud, et aidata vaid läks teisele poole teed ja jätkas oma teekonda. Seejärel läks mööda teine väga usklik mees – leviit – kuid ka tema ei peatunud, et aidata. Kuid järgmiseks läks mööda samaarlane ja peatus, et juuti aidata. Ta halastas mehele ja ravis ta terveks Saulusest saab Paulus Saulus on mees, kes käib ilmas ringi ja teeb halba Jeesuse järelkäijatele. Kui ta on teel
Mitu korda avan akna, mühinasse kuulan, ainult oma süda taob. Järv ja männik silmapiirilt kaob külma kaugusse ning pimedusse. Ah sa armas! Olen jälle kurb ja ramp. Kurbust laest ja seinast hajub tuba. Armastan sind. Oled siin vast juba? Ootan sind ja ootab laual lamp. Kümnes Kiri Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, suhkrupäie all sina lääd. Kuused latvadel kandsid kuid, lumilinnud painutid puid, unen nägid nad unest und, langeden peksid tiivuga lund. Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed, kust me jooksime kinni käest lume lennaten alla mäest? Ühel ristteel lumme sa laskusid mino endaga. Mäletad, veersime alla mäest võet kinni kaelast ja käest? Hiljem leidsime metsa seest igalt poolt "armas" eest. Kuused õlid kui suhkrupääd. Suhkrupäie sean sina lääd. Nüüd olen sinota siin, südämen sõnata piin. Mäletad, Ing, seda alleed? Sa mida minota teed?
o Millest saab alguse Daphnise armastus? · Siis kui ta suudleb Chloega o Missugune roll on teoses paanil? 10 · Päästab Chloe ära oma pillimänguga metümnalasete käest. o Missugused sündmused/vahejuhtumid rikuvad armastajapaari õnne? · Dorkon, kes tahtis Chloet endale. Maskeeris ennast hundiks. Suri kui mereröövlid ta läbi peksid. · Natuke rikkus ka nende õnne talv, kui nad kokku ei saanud. · Daphnisel pole nii palju vara, et Chloet kosida, neid ähvardab oht, et Chloe pannakse paari kellegi teisega. · Chloe röövitakse metümnalaste poolt. · Lykainion tahtis Daphnist endale, viis ta metsa ja magas temaga. Õpetas Daphnisele armastust. o Mis takistab Daphnisel Chloe kosimist ja kuidas ta probleemi lahendab? · Teda takistab see, et tal pole piisavalt suurt varandust
Discipline is good to learn, but what they learned in training is pointless and everyone knows it." Tjaden oli voodimärgaja, Himmelstossil oli oma meetod, ta otsis ka teise voodimärgaja ja panid nad vahetustega üksteise peale magama üks öö üks ja teine öö teine. See oli jõle ja Tjaden vihkas selllepärast Himmelstossi. Kuid nad maksid talle kätte ühel ööl ootasid nad teda, teades ta lemmik kõrtsi, et ta sealt tuleks. Nad viskasid talle koti selja tagant üle pea, peksid ja mõnitasid teda, tõmbasid püksid alla, peksid piitsaga. Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem. 4. ptk. Neid saadeti ette kaevikuid kaevama. Sõitsid pimedas, et mitte tähelepanu äratada. Rinne on rahutu, täna öösel läheb märuliks. Ümberringi tulistatakse. Kat arvabl et varsti inglased pommitavad neid. Paul ja teised
Ta ei suutnud enam elada ning läks metsa, et ennast tiiki ära uputada. Imbi ja Ärni jälitasid teda. Nad ei lasknud noorel tüdrukul ennast ära hirmutada. Kolmekesi sattusid nad aga rahapaja otsa. Iga üks sai koti kulda. Liina läks koju sellega. Järgmisel õhtul tuli Õuna Endel talle kosja. Kui ta aga teatas, et ta on uus kubjas, siis Rein saatis ta kus kurat. Kuna Endel kukkus ähvardama, siis võttis Rein oma kapist koti, kust tulid mehiksed välja. Nad peksid Endli läbi. Rehepapp läks metsa. Tegi lõkke ning ootas Vanapaganat. Vanapagan tuligi. Vanapagan mõtles, et saab Rehepapi elu võtta, aga Rehepapp püüdis Vanatondi enda lõksu. Ta vilistas vilet, mis kutsus metsaelukat kõik sinna. Nad läksid Vanapaganale kalle ning temast ei jäänud midagi alles. Rehepappi nad aga ei puutunud, kuna ta oli tuleääres. Õuna Endel murdis öösel Räägu Reinu majja sissa ning võttis tema koti. Ta viis
võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obaduse. Baari leti juures käsutas Jaan ahvi istuma ja pitsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi keelst ta mõistis, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellelegi. Sel ajal aga Jaan peksis ahvi, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis ta karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai andis ka tema Jaanile omakorda peksa nii, et Jaan kaotsas meelemärkuse ja seda ise ei mäletanudki. 2.4 Analoogia graafiline kujutamaine Mina võrdlen Rehepappi nõiaga, kuna nad on minu arust natuke sarnased. Nad mõlemad on kavalad ja oskavad asju nii lahendada, et nad ise ka sellest kasu saaks. Kuid
1) isikukultus- riigijuhi pime kummardamine, kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine. 2) Gestapo-. oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945 3) kristalliöö -(purustatud vitriinide ja akende öö), oli 1938. aasta 9.-10. novembri rüüsteretk juutide vastu. Algas öösel ja kestis 24 tundi: natsid lõhkusid mitmeid juutide poekesi ja töökodasid, põletasid Saksamaal ja Austrias maha üle saja sünagoogi, peksid tänaval juute ja tungisid nende kodudesse. Koonduslaagritesse saadeti kohe 30000 juuti. 4) antisemitism- Hitleri arvates olid juudid kõigis Saksamaad osaks saadavates hädades süüdi. ning neid hakati taga kiusama. Juudid ei võinud töötada õpetajatena, kultuuritöötajatena, 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused , mille tulemusena võeti juutidelt kodakondsus, neil keelati abielluda mittejuutidega ja asutati Getod. Aasta- aastalt
joodeti sisse sapiga segatud viina. Peale seda sunniti teda oma risti kandma. Nad suundusid Kolgata mäele. Kolgata tee on üliraske ja kohati isegi võimatu ülesanne. · Oma risti ise kandma Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti. Tähendab: täitma kõrgema poolt määratud rasket kohustust, kannatama kõiki elu katsumusi. · Halastaja Samaaria mees Juudid ei sallinud samaarlasi. Kord langes üks juut teeröövlite ohvriks, kes peksid ta peaaegu surnuks. Hiljem tuli juudi preester mööda teed ja märkas meest, kuid ei peatunud, et aidata vaid läks teisele poole teed ja jätkas oma teekonda. Seejärel läks mööda teine väga usklik mees leviit kuid ka tema ei peatunud, et aidata. Kuid järgmiseks läks mööda samaarlane ja peatus, et juuti aidata. Ta halastas mehele ja ravis ta terveks. · Laatsaruse äratamine
annaabi.ee 
