* Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed) * Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu
Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või äraspidimunajas, peensaagja servaga. Pealt läikiv tumeroheline, alt hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed
Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed. Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari)
Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta.
Must, tiib <30 (40) Kitsas-koonusjas seemnesoomused nahkjad, helepunane laikumera peensaagja servaga Pung Okkad, lehed Talub Nõuab Tundlik Valmimine Tume-rohelised, terava või tömbi Tuulele, liig-niiskusele Õitseb mais, seemned ja käbid
Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seemned levivad loomade abil. Munajad või elliptilised peensaagja servaga tömbilt terava tipuga lihtlehed. Värvuselt on nad mõlemalt pinnalt puhasrohelised. Roodudel ja nende tippudes esinevad heledad näärmed. Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud,
810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). 03.11.2009
Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline) Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret) Prunus avium maguskirsipuu (lehed on suured, munaja-eliptilise või äraspidise kujuga , saagja servaga, alt hõredalt karvased lehed, lehe rootsul on 1-2 suuremat nääret)
• Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja
Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega. Eestis pärismaine. Kasvab haruldasena Lääne-Eestis, looduskaitse all. Ussuuri pirnipuu (P. Ussuriensis) - Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug- Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad, teritunud tipuga ja peensaagja servaga, alt karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv kollane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, söödavad kuid veidi kibedad. Sobib parkide rekonstrueerimisel pargivälude servadesse, häiludesse jm. Ei talu pinnases seisvat vett. Sordid 'Belorusskaja Pozdnjaja'-TALISORT Puu on nõrga või keskmise kasvuga, tiheda võraga. Sort on varaviljuv ja ühtlaselt saagikas.
üleujutustele. Valgusnõudlik. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7. Lehekesed kollakasrohelised, ebasümmeetrilised, suurte hammaste ja sisselõigetega 5-13cm pikad. Õied kollakasrohelised. Õitseb enne lehti. Vili kaksiktiibvili, koos tiivaga 5cm. Kasutatakse haljastuses. Hõbevaher: Acer saccharinum Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad.
Lehed paaritusulgjad, mis on Kahekojaline; õied väikesed, Amuuri korgipuul on lülipuit hallikas- korgipuu kasvad piklikmunajad, teritunud tipuga, väga kollakasrohelised. Vili kerajas 200-300a. kuni rohekaspruun; maltspuit kollane, Amuuri a Ussuuri jõe peensaagja servaga. Hõõrumisel marjataoline must luuvili, valmib ilusa tekstuuriga; vesikonnas, Koreas, lõhnavad. sept-okt. Mandzhuurias.
Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed. Vahelduvad lihtlehed Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt Südaja alusega, äraspidimunajad, tipuosas tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude hõlmised, 6-12 cm pikad, tuhmid, alt rood nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, karvased. Leheroots kuni 2 cm pikk, karvane. peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed pruunid, karekarvased. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse Pungad munajad, punakas- või rohekaspruunid, käes pruunikaspunased. ripsmeliselt karvased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või
Hõberemmelgas Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega. Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teises pooles. Isasurvad on väävelkollased ja kuni 10 cm pikad, emasurvad on rohekad ja 2-3 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. Raudremmelgas Raudremmelgas võib kasvada 14 meetri kõrguseks (harva kuni 17).
Lehed õhukesed, vahelduvad lihtlehed. Peaaegu ümmargused, 6- kleebi) 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, 10 cm läbimõõdus, südaja või tömpja alusega, alt valkjasrohelised, roodude nurkades lühidalt teravneva tipuga, teravsaagja servaga. pruunid karvatutid. Südaja alusega, Pealt tumerohelised, alt heledamad, noorelt peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm mõlemalt poolt, hiljem ainult alt pikk. pehmekarvased. Leheroots 3-5 cm pikk, karvane. Suvel lehed sageli allapoole rullunud. Õitseaeg ja õite õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga õitseb juuli algul. Õied kinnituvad rootsuga
puu. Kirjeldus Männi tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 37 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuli alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab kogu kevade. Kasutamine Läbi ajaloo on eestlased kasutanud palju männipuitu
okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 810 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele
Euroopa, Väike-Aasia Päritolu kuni 7 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid Võrsed lamemunajad, 0,4-0,6 cm pikad, võrsest pisut eemale hoiduvad Pungad vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4- Lehed 10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates Õied viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul Viljad õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus põuakindel niiskus eelistab värsket lubjarikast mulda muld
Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, IX-X. Suuri puid on Eesti mõisaparkides palju, olgu nimetatud siin Järvseljat [h = 26 m, d = 50 cm (Kasesalu,1999)], Põlvamaal Kioma parki [h = 26,5 m, d = 73 cm (Elliku jt., 2000)] Põlvamaal Räpinas, Sillapää lossi parki jne., samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse. Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu
Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna..
Kõrgus alla 30 m. · Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud · Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. · Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. 8. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja kanada tsuuga (Tsuga canadensis) Pseudotsuga menziesii - Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas. Esineb teisendeid: hall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kõrgus 40...60 m. Sinihall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, kõrgus 30...40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal, kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast
jpg; http://www.ceres.ee/files/ceresplant/142.jpg) 86 Joonis 83. Harilik põõsasmaran 87 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: Kanada leeder (Sambucus canadensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrgune, 3 m laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe põõsas Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama Joonis 84
Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea pungens Engelm. torkav kuusk
Puu võra- Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed Õied- väiksed, viietised, võib olla ka kolmetised ja neljatised, ebasarikas või pööristes Viljad- marjataolised, 3-5 seemnega kuuvili VEIGELA Weigela Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- päikesepaistelisel Haljastusväärtus- Kaunis veigela sobib vaid eesti saartele kuna külmahell. Muidu Euroopas väga laialdaselt levinud haljastustaim Puu võra- Lehed- vastakud, vahel ka kolmeti männaseliselt, liitlehed, peensaagja servaga Õied- viietised, lehterjad või kellukjad, valged, roosad, kollased või purpurjad Viljad- kahe poolmega kupar KONTPUU Cornus Mullastik- viljakat Niiskus- eelistavad niiskemaid kasvukohti Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- hekitaimenam suure haljastiku väärtusega perekond Puu võra- Lehed- heitlehised, vastakud, harva vahelduvad, teravaservalised liitlehed Õied- väikesed, khesugulised, neljatised, valged, Viljad- lihakas luuvili, must, valge või sinakas LODJAPUU Viburnum
Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad. Õied ja viljad:õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus. Viljad valmivad septembris- oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke. Seemned tumepruunid, piklikud, ümardunud tipuga. Kasvutingimused:mõõdukalt külmakindel
Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane.
Alumised oksad vahel rippuvad. Koor sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased. 4. Lehed ja pungad: Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehed vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk. 5. Õied ja viljad: õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega.
Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Pungad suured kollakaspruunid. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Õitseb enne lehtede puhkemist. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puistutes kiire kasvu tõttu hakkab teisi varjama nn. hundid, tuleks välja raiuda. Seemned idanevad hästi. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Hõberemmelgas Salix alba Kasvab 25-30 m kõrgeks. Võra lai. Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Õitseb lehtede puhkemise ajal või hiljem. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Paljuneb seemnest kui ka vegetatiivselt. Puit pehme, kerge, sitke. Alusmetsa liigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad.Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm
Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad. Seemnesoomused on nahkjad ja lamedad
võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 810 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt.. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. 2.5 Juurestik Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur, mis rajab tee otse alla sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12392 4.3 Õunapuu (Malus) Konkreetne liik: Ida-mariõunapuu (Malus baccata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 8m, Taime välislaadi kirjeldus: laiuva, oksliku, küllaltki ümara võraga, tüvekoor pruunikas, vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed. Lehed: vahelduvad lihtlehed. Elliptilised või munajad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, kuni 8 cm pikad, läikivad. Leheroots kuni 5 cm pikkune Õied või õisikud: õitseb mais. Õied valged, 4-8 kaupa sarikõisikutes, tavaliselt õitsemine väga rikkalik Liigi eritunnused: Viljad peaaegu kerajad, küllaltki pika viljavarrega, umbes 1 cm läbimõõduga, kollakaspunased, hapumõrkja maitsega, valmivad septembris.Külmakindel. Kasvukoha nõuded: valgusenõudlik. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähemnõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi
okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea jezonsis (Sieb. & Zucc.) Carrière ajaani kuusk
Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb- lasse, arenevad kahesugused võrsed: maa-alused risoomid (annavad alguse uutele osapõõsastele) ja püstised asendusvõrsed, mis lehistuvad. Osapõõsas elab 8-10 aastat, üksikud võrsed aga 2-5 aastat. Lehed on elliptilised, peensaagja servaga, puhasrohelised. Noortel taimedel püsivad lehed ületalve, täiskasvanud taimed on heitlehised. Õied üksikult, longus, kupjad, rohekasvalged või veidi roosakad. Õitseb mai lõpus, juunis. Viljad tumesinised marjad - valmivad juulis. Mõnikord ei ole marjadel peal sinakashalli vahakirmet, siis on tegemist forma epruinosum ´iga. Mustikas paljuneb peamiselt vegetatiivselt, seemnest tärkavad uued taimed
annaabi.ee 
