Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks. Teose ühest peategelasest, Andrest, on loodud pilt kui noorest ja jõukast mehest, kes tuli Vargamäele, et rajada endale ja oma tulevastele lastele kodu. Vargamäele tulles aga ei aimanud ta kõik eesootavaid raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta
Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta sulaseid, kuid laste sirgudes neid appi ei tahtnud · Andres Paasi mõttemaailm muutus peamiselt ainult naaber Pearu pärast, kes armastas vingerpusse ja kohtus käike. Teose algul ajas Andres taga tõde ja õigust, kuid ei saavutanud seda ausal teel. Nii hakkas ta ka ise Pearut veidi provatseerima ja mõtles nippe , kuidas kohtus Pearut veidi üle olla · Mari oli teenijatüdrukuna väga visa ja tubli, terve Eespere armastas teda. Mari suutis kurbadesse päevadesse naeru tuua. Nagu Juss ütles ,, peremees tapab tööga , Mari naeruga ,, Mari oli osav nii tööga kui ka lastega. Selliseks jäi ta kuid rõõm ja nali kadusid , kui Marist sai Vargamäe Eespere perenaine
Miks pidi Pearu kogu Andrese elurõõmu välja imema oma tempudega? Seda järjepidevalt juba hetkest, millal Vargamäele koliti. Igavlev Pearu pidi ju proovile panema, mis mees ta naaber ikkagi on. Kuna kurja naabri isa oli terve oma elu rabanud, et pojal elus lihtsam oleks, uskus ta siiralt, et tema asi on elu nautida. Tegi ta seda kahjuks kas kõrtsis räusates ja kodus naist pekstes või naabri hinge kallal närides. Mõlemad olid kanged mehed. Andres ei andnud alla, mis Pearut aga ärritas ja teda veel rohkem pingutama sundis. Imestama pani see, et Pearut maha ei löödud, kui meenutada võitlusi kraavi üle või kõiki neid kohtus käimisi, mis Andrese jaoks ebaõiglaselt lõppesid. Samas hoidis selline pidev kemplemine Vargamäel elu huvitava, sest ka mõlema pere lapsed olid ,,sõtta" haaratud. Kahju,et elu sõbralikult ja läbi kultuuri põnevamaks ei tehtud. Teost on kirjeldatud kui mehe võitlust maaga. Veider, mulle tunndus see
maid üle) XV lk.163 Pearu tuleb Marti (Matu) varitsema, püstol kaasas ; Pearu tulistab koer Valtut äge konflikt kohus Andres kaotab ; teine kohus tammi pärast Andrese kaotus ; Andres laseb oma maa peale uue kraavi kaevata XVI lk.175 Jussil ja Maril sünnib poeg (Juku) ; Eesperes uus tüdruk Kaie ; Krõõt ja Andres saavad kolmanda tütre (Anna) ; Tagaperes uus sulane Jaagup (väga julge, talitseb Pearut) Pearu hakkab Jaagupit kiusama Jaagup Eesperre minnakse kohtusse kõrts (Pearu maksab sulasele purjus peaga palga ja võtab ta tagasi, pärast kahetseb) uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab kõrtsist tulles peksa Andres satub peale, viib naabri koju ; Pearu vihahoos pageb tema eit Eespere juurde varju kähmlus Andrese ja Pearu vahel Pearu tuleb seatapu pussiga ja on väga vihane XVII lk
Krõõt Mari Oru perenaine + Töökas, Töökas, lahke, Julges Pearule kohusetundlik, kannatlik, vastu hakata, ei aus, lahke, kohusetundlik kartnud Pearut, avameelne, ainult siis kui kaalutlev, Pearu teda peksis kannatlik - Ennast tööga Eluliselt Ei teinud Pearule hävitav, ei püsimatu, sobivas koguses näidanud endas salatsev, kartis tööd muresid välja, ei Andrest
ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris? Sellepärast, et Pearu on vembumees ja väga irratsionaalne, ta vastandub Andrese ratsionaalsusele. Talle meeldib panna inimeste tolerantsi proovile. 8. Mille pärast Pearu ja Andres kohtu käisid? Sellepärast, et Mart viskas oma viimase kiviga Pearut, mille peale hakkas koer jalga purema. Pearu tulistas koera pähe, hirmunud poiss jooksis Andresele rääkima. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale. 9. Võrdle Andrust ja Pearut, tuua välja nii mõlema plussid kui miinused. Andres + Andres - Töökas Kinnine Hoolib haridusest Vägivaldne oma naise vastu
laheb lopuks pererahvaga leppima, 12. (91) kroodal teine beebi kohus, ajad on rasked, hakatakse uusi kambreid ehitama, suur tootegemine kaib, juss jai mari parast kolmandat aastat, pearu saatis oma sulased andrwsele appi aga talle vaga ei meeldi see, juss votab mati ara 13. (99) kambrid said valmis, kroot sunnitas uksi kodus tutre, juss ja mari tahavad sauna kolida 14. (108) heinamaa on pearu kiusu parast suure vee all, mart kiusab pearut mitu korda selle tammi lohkumisega, pearu nukker et ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17
Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata, ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss. Esimesed kolm last olid tüdrukud, selles oli Andres väga pettunud ja ta oli lausa kade naabrimehe peale, kellel kaks esimest last olid pojad. Matused on suured ja paljud jäävad naist taga nutma. Ka Andrest valdab masendus ja tühjusetunne, kuigi ta ei
Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakkab naabriga võitlema oma õiguse eest, näiteks hakkab Andrese naabrimees Oru Pearu oma aeda lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale
Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu omanik, hobuseparisnik ja mõisale härgade ostja. Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne.
Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab.
Lugemistöö "Tõde ja õigus" 1. Mis olid Vargamäe peremeeste nimed? Andres ja Pearu 2. Mida ütles Sauna-Madis Andresele kraavikaevamise kohta? Sauna-Madis ütles Andresele kraavikaevamise kohta, et nii või naa hakkab Pearu Andresele jama tekitama ja lõppkokkuvõttes oleks odavam tal enda rahade eest see valmis kaevata, et ei ole mõtet Pearuga kahepeale kraavi kaevata, kuna ta Pearut juba pikka aega teadnud oli. 3. Kuhu läksid Vargamäelt noor Andres ja Indrek? Noor Andres läks vargamäelt kroonu ja Indrek ülikooli. 4. Mitu last oli Andresel? Andresel endal oli koos krõõdaga neli last. 5. Mida mõtles Andres Krõõda surivoodil istudes? Andres mõtles, et et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Andres arvas, et poiss võttis hinge
Sotsiaalsed suhted ,,Tõde ja õigus" Sotsiaalsed suhted on iga inimese elu lahutamatu osa. Tihti sõltub meie tuju meid ümbritsevatest inimestest ja mõjutab meie tegutsemistahet. A. H. Tammsaare käsitleb oma teoses ,,Tõde ja õigus" inimestevahelisi suhteid. Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane
Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. 4. Iseloomusta Pearut. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. 5. Võrdle Andrest ja Pearut (sarnasused, erinevused)
heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas. Andres laseb Madisel uue kraavi kaevata, nii et Pearu Tammi paisutamised enam
talumajapidamine. Ta unistab isegi kogu Vargamäe endale saamisest. Andres on väga töökas. Tema arusaamist mööda on igapäevane rassimine ainus viis õnne leida. Tema silmad avab alles noor Andres nende omavahelises vestluses romaani lõpus. Isa lause peale, "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," vastab poeg, ,, Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel". Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Samuti oli Pearu väga enesetähtis. See ilmneb ka romaani neljandas peatükis, kui ta kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, kuna seda talle ei avata.
Pearul olid viljakad maad, kuid Andresel olid kivised. Andres püüdis raske tööga oma maad üles harida, kuid tundus, et iga päevaga tuli tööd juurde. Pearul seevastu oli lihtne, kuna viljakas maa andis head saaki. Pearu tegi tihti Andrese kulul nalja, mis Andresele ei meeldinud, kuid ta tahts sellega ainult paremaid suhteid luua. Tihti käisid nad ka kohtus, kuid enamasti Pearu ka võitis, näiteks siis, kui koer astus Matu kaitseks välja ja ründas Pearut. Pearu lasi aga koera maha, viis enda maale ja väitis, et koer oli teda oma maal rünnanud. Andres tegi päevast päeva rasket tööd, tahtes Vargamäed lastele päranduseks jätta. Neil aga olid teised huvid ja tahtsid sealt ära linna kolida. Andres töötas küll üllal eesmärgil, kuid laste arust tegi ta seda ainult sellepärast, et kord ta selle alustas ja peab ka lõppule viima. Armastust ta selle koha ja töö vastu ei tundnud, pigem ainult kohusetunnet.
sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu
sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu
põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid
põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid
emotsioonidega. Kõik talupidamise ja loomadega seotud nõudmised tegi ta omapäi, ilma et oleks arvestanud oma naise, tööliste või sõprade arvamusega. Näiteks kaevates kraave Pearu maale ei mõelnud ta eesootavatele probleemidele naabrimehega. Kuna kraav oli Pearu maal, siis andis see hea võimaluse nääklemiseks. Andres kulutas palju aega nuputamisele, kuidas Pearut üle kavaldada, et oma tõde ja õigust maksma panna. Selle asemel oleks ta võinud teha arukat ja läbimõeldud plaani, et oma talu saaki suurendada ja elu parandada. Mina pole nõus väitega, et Andres luges Jussi haual palvust sellepärast, et keegi teine seda ei teinud ja selleks et Mari enesetunnet parandada. Mina arvan, et peale Krõõda surma oli algul
Sest ta lks pidevalt Oru Pearuga tlli ja nad mngisid ksteisele pidevalt vingerpusse ja kaebasid ksteist kohtusse. 4.Kuidas oli Pearu omandanud oma talu? Pearu isa ehitas selle ,kui ta oli vike ning hiljem ji sinna elama. 5. Tooge niteid vale, ju ja varanduse vimutsemisest te ja iguse le? Kohtus , kui Pearu valetas, et koer ajas tema maal tedrepoegi taga ja selleprasti surma sai.Andres oli ldud kuna ei saanud oma tde ja igust. See kui Andres tssas Oru Pearut ,kui krtsis lubas 30 rubla eest elda kuidas sai Pearu oma hobusega Andrese vilja sisse. Pearu lhkus kogu aeg aia ra ja laskis Andrese loomad oma vilja rikkuma, et saaks Andrese peale kaebata. 6.Mis phjustas Andrese prdumise piibli poole? Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu,
sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu
" Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pärast, tema suurim mure, mis tundub kõrvalvaatajale väike ja tühine, oli hoopis midagi muud. Pearu mure seisnes naabrimehes. Ei tahtnud ta sugugi, et Andrus Vargamäel on. Oma eelnevad naabrid oli ta suutnud kiiresti alla andma panna, kuid Andres oli teist sorti mees. Olles isegi kõrtsis joomas, tundis Pearu muret, kuidas üleaedsetele vingerpussi mängida. Päevast päeva saatis Pearut see muremõte ja oli talle kinnisideeks. Hea näide on teosest see kuidas ta muretses sellepärast, et naabrid võivad piirikraavi tammi lõhkuda ja nii oma karjamaa vee alt päästa. See oligi Pearu ja Tagapere rahva mure milline oleks järgmine tegu , millega oma naabritele omakorda muret tekitada. Lapsed tekitasid Vargamäele nii rõõmu kui muret. Alates sellega, et pidev lastesaamine, kohapärija olemasolu eesmärgil, Krõõdalt elu võttis. Oli selles osati ju
armukadedaks. 11. Sama Anna oma hinnang teosele ja põhjenda seda. Selle vastuse sisuline pool ei mõjuta hinnet. ---------- 1.Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi armastas.Mis see oli? + 2. Miks krõõda silmad nukrad olid? + 3. Kuidas pearu oma naist kutsus + 4. Kord kartulipõllul juhtus Maril, indrekul ja andresel valus vahejuhtum, mis kogu eluks inge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu.+ 5. Kes ainsana haletses naiste käestpeksa saanud Pearut?- Indrek 6. Milline suur õnnetus tabas kõrvenurga perede lapsi? - Kõik lapsed (v.a1) surid haigusesse/katku vms. 7.Miks tahtsi andres jussi veel pärast selle surmani oma kätega ära kägistada? - Kuna Mari mõtles Jussi peale iga päev ning tundis ennast juhtunus süüdi, mistõttu ei saanud nad normaalset elu elada ning omavahel vabalt rääkida. 8. Miks hakkas andres üha sagedamini pühakirja lugema? - Ta ei leidnud oma tõde ning õigust
eriti lugu ei pidanud. Pearu oli tegelikult hea mees, lihtsalt materiaalne vara ja võiduhimu olid tema iseloomust võitu saanud. Purjus peaga tuli tema hea iseloom alles välja, siis ta rääkis tõtt palju rohkem ja julges oma tundeid väljendada. Samas ihaldas ta Andrese esimest naist Krõõta, tehes pidevalt juttu tema ilusast häälest, kui see põrsaid käis Pearu rukkist ära kutsumas. Sarnaselt on ka tänapäeval, mõned inimesed avavad end alles pärast mõnd julgustuspitsi. Aga Pearut ongi Tammsaare tõlgendanud oma raamatus kui vurlet, kes teeb oma elu võimalikult lihtsaks, on väga muutlik koguaeg ning ei ripu hingega millegi küljes. Tammsaare on kirjutanud eestlastest väga täpselt, toonud välja nende iseloomujooned, mis peavad paika ka tänapäeval. Eestlane võib olla nii kiuslik kui ka heatahtlik ja seda kõike tõlgendabki ,,Tõde ja Õigus". Sarnaseid võistlemisi varade ja heaolu koha pealt kohtab tihti, ning need ei pruugi muud kaasa tuua kui negatiivsust
raha tema kätte. Tigapuu vihastab, et Indrek Maurusele tõtt rääkis ja tüli lõppeb kaklusega. Varsti lõpetavad nad suhtluse. Sekeldused annavad Indrekule mõista, et ta peab hakkama teisiti tegutsema. Indrek sõidab suveks koju, kuhu ta oli juba mõnda aega igatsenud. Ta paneb tähele, et isa sõrmed on könksu jäänud. Samuti sai ta teada, et ka Ants tahab õppima minna ja et Andres pole ka koju kirjutanud. Indrek kohtas ka Pearut ning tervitas teda soojalt ja külastas ristiisa, Hundipalu Tiitu, kellega rääkis poliitikast ja muudest ilmaasjadest. Indrek läks sügisel kooli tagasi ning suhted Vargamäega lõdvenesid, sest kumbki ei kirjutanud, nagu poleks enam midagi öelda. Andres kirjutas ka Indrekule esimest korda, öeldes, et temagi ei ole koju kirjutanud, ega taha sinna tagasi minna. Kord lauda kattes kohtub ta Mauruse tütre Ramildaga, kes õpetab talle saksa keelt, ja armub temasse
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus.
Alguses tundus kõik sujuvat, kuid sisi pani Pearu kraavis vee kinni. Andrese jaoks tundus selline lapselik käitumine mõistmatu, kuid Pearu ei tahtnud lihtsalt naabrimeest kiusata. Tal olid omad põhimõtted. Tema jaoks oli ilmselge, et igaüks tahab olla parim, säravaim, võidukaim. Peagi leidis ta aga, et Andresele ei tundu sellised asjad korda minevat. Andres tahtis lihtsalt, et tal ja tema perel oleks hea elu. Ei pidanud ta käima kõrtsis ega pidama naabriga vägikaikavedu. See ajas Pearut segadusse. Samas sai ta aru, et Andrest ei saa niisama lihtsalt Vargamälet väljasüüa nagu eelmisi elanikke. Andres ja Pearu erinesid üksteisest iseloomu poolest. Pearu oli särtsakas ning kiireloomuline. Andres rahulik ning kaaluv. Pearu tõde seisnes selles, et oleks põllul vilja rohkem kui teistel ja raha palju, millega teiste ees hoobelda. Kuid need omadused ei tee temast halba inimest. Pearu pärast pidi Andres jätma vahel töö ning tegelema temaga. Vahest
Andrese ja Pearu iseloomude erinevused põhjustasid nende vahel palju tülinorimisi ja kohtuskäimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast. Kord oli asi maa piiride panekus, kord selles, et kellegi rukis oli ära rikutud. Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüdis seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks sai Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Esimest korda kasutas Andres valetamist ja pettust selleks, et Pearut kohtus võita, kui ta Pearule esialgu ei tahtnud öelda, kuidas magav Pearu sai oma vankriga Andrese rukkipõllule sõita. Sauna-Madis ütleb:,,Elame siin nagu kärbsed sitahuniku otsas." Need kaks kärbest ongi Andres ja Pearu, kes tahavad teinteisest ülekõige erineda, aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab? Kahe mehe sarnasust näitab hästi ka nende piibusuitsetamise kirjeldus, ainsaks vaheks on see, et üks hõõrus sülje laiali jalaga, teine mitte
Toomas Tegelaste suhted Andres ja Piibel - Andres otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks. NIng ta eraldub perekonnast Andrese lapsed ja Vargamägi - Lapsed tundsid, et elu Vargamäel oli sünge ja kram, seega lnad lahkusid üks haaval Vargamäelt. Kuid Andres ei mõistnud seda. Krõõt ja Pearu - Krõõt suutid enda südamliku iseloomu ja "heleda jaale" ka Pearut rahustada. Andres ja Pearu - Mõlemad olid väga kangekaelsed, ja nendevaheline koostöö puudus. Kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama, kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, iga kord kui ta arvas, et õigus on temal siis kaebas Pearu teda pidevalt kohtusse. Andres ja Pearu sõlmivad kraavilepingu, kus hiljeb Andres arvab, et Pearu kasutab teda ära. Andres usub, et tõe abil on tal võimalik võta Pearu
tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd
Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei suutnud varjata oma pettumust ja nördimust, miks temal ei ole esimesed lapsed pojad nagu Pearul. Sügiseks olid Eesperes valmis ka uued kambrid koos helevalgete laudpõrandatega. Nüüd oli käes aeg, mil Juss ja Mari abiellusid ning läksid Eespere sauna elama. Eespere karja hoidis Karja Mart, keda Krõõt Matuks hüüdma hakkas, sest see ükskord oli Pearut kividega niimoodi pildunud, et viimasel sinised laigud ihul. Kui Pearu kraavis vett paisutas, siis oli just Matu see, kes käis iga kord tammi ära lõhkumas, ning seepärast ei saanudki need kaks kuidagi läbi. Matu ei olnud Pearuga kunagi kahekesi, temaga oli kaasas pere suur koer Valtu, kes oli poisile suureks abiks, sest temagi ei sallinud Oru peremeest. Valtule sai aga tema agarus saatuslikuks, kui Pearu ta maha lasi. Seda ei unustanud Matu ealeski. See, et Pearu koera
kuid eks too näitab juba tolle aja inimeste vaimset taset. Suured matuse talgud tapsid paljud laspsevanemad hingeliselt pikaks ajaks ning külas ei helisenud peale kirikukella tükil ajal midagi muud. Meeletu hingeline trauma sai Andrese osaliseks, kui ta sai teada, et ta oma lihane tütar veedab mõnusalt aega naabrimehe pojaga. Andres poleks iial sellist kaotust endale ette osanud kujutada, sest tema arvates oli too juhtumine võimatu. Pearut see nii palju ei huvitanud, sest ta arvas, et saab Vargamäe omale, kui noored abielluvad. Pearu ning Andres said mõlemad piki päid, sest noored kolisid Vargamäelt ära, sest nad teadsid, et ega sellest kohast mingit õnne ei leia. Nende osaliseks saavad vaid kurbus ning hingepiinad. Mälestused kaunist kodukohast jäävad, kuid eluga peab edasi minema ning tuleb leida oma koht kus tunned ennast õnnelikuna ning mida saad koduks nimetada. Andresele pakkus see suurt
· 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", mängis George´i · Anton Hansen Tammsaare ,,Wargamäe Wabariik", mängis Pearut · Wojciech Tomczyki ,,Nürnberg", mängis Polkovnik Stefan Kolodziej´d · Anton Hansen Tammsaare ,,Mauruse kool", mängis Maurust Etendus ,,Nürnberg" Väliõhuetendus ,,Wargamäe Wabariik" Paljud väidavad, et Aarne Ükskülat tunneks terve maailm, kui ta elaks Ameerikas. Ta elab õnneks Eestis ja on pärast enam kui 130 rolli endiselt tipptasemel, mida kinnitab ka kultuurkapitali aastapreemia
See aga Oru maadel, seega hakkab Pearu kraavi enda soovil kuritarvitama ning Mäe maid üle ujutama. · Krõõt saab lapse, ent selleks on tütar. Andres tunneb pettumust, kuna ootas poega, lisaks on Orul esimesed lapsed pojad. Kuid ka Krõõda järgmised kaks last on tütred. · Pearu lõhub Eespere aia, nii et viimaste loomad tema maadele lähevad. Peale Krõõda pole seal aga kedagi kodus, kes läheb sõbralikult hoovi ning kutsub ise oma loomad tagasi. Pearut üllatab naise hele hääl ning seda ja Krõõta jääb ta oma elupäevade lõpuni austama. · Naine püüab teha sama hästi tööd kui teisedki, ent laste kõrvalt on see raskem. Pärast neljanda lapse, poeg Andrese sünnitamist ta sureb. Perre jääb laste eest hoolitsema saunatüdruk Mari, kel endal kaks last ja meheks sulane Juss. · Jussile ei meeldi see, et Mari elab Andresega koos majas ning kasvatab tolle lapsi, ent
XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar. Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine. XVIII (171-186) Mari eesperes - jutud, Jussi mure. Andres vee ja leiva peale, lõhkine jalg. XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad
Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III Anres pllanis nüüd põllu tegemist, kuid Madis tegi selle idee taas maha. Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees veetis enamuse ajast sakste ruumis) kohata, kuid see kohtumine oli ebameeldiv, sest naabrimees oli ta vastu üleolev. Mehed läksid peaaegu isegi kaklema. IV Pearu tuli alles reedel alanud kõrsiskäigult teisipäeva lõunal koju. Perenaine, kes mõtles juba meest otsima minna, ei jõudnud talle õigel ajal vastu ning seetõttu sõitis mees aia puru. Selle eest sai naine tuuseldada. Naine põgenes mehe eest aita varjule ning pani ukse riivi. Pearu
maksma, kui peremees arvatagi oskab. Pearu muidugi oli sellest mõttest kuuldes väga rõõmus see oli talle ju hea võimalus naabrile näidata, mida suudab ja oskab Pearu. Esimene tüli kraaviga tekkis, siis kui oli aeg pidulikult vastvalminud kraavil tamm eest ära lüüa ja imetleda kuidas sealt kraavi mööda vesi jõkke jookseb. Nii Andres kui Pearu jäid sellest ilma, kuna tamm oli enne neid ära lõhutud. Madis süüdistas selles kohe algul Pearut, kuid Andres ei suutnud sedasi üleaedsest mõelda. Siis veel ei suutnud Andres sedasi mõelda, sest ta oli Vargamäel vähe aega elanud, kuid kui see sündmus oleks juhtunud paar aastat hiljem oleks Andres seda uskunud. Tegelik tammi lõhkuja sel korral ei olnudki Pearu, vaid tema poeg. Sellest kraavist sai hiljem ka üks kohtus käimise ajendeid. Küll paisutas Pearu sellel kraavil vett, et rajada ensele lood heinamaad ja Andresel ei jäänud muud nõu üle, kui minna kohtusse oma õigust
Peale tema surma sai Mari Andresele naiseks. 6.Miks Mari perenaisena õnnelikuks ei saa? Andres ei hooli Marist piisavalt, on aegu kui ta teda isegi pekab. Ta ei pea Marit endale piisavalt heaks naiseks. Mari oli suuremeelne, et võttis kasvatada Krõõda lapsed aga kauba peale sai ta ju ka Andrese. Peale Krõõda surma sai Mari endale ka tütre ning ta ei teinud vahet ja andis rinda ka Krõõda ainsale pojale Andresele, kel kahjuks ema enam polnud. 7.Mis paneb sinu arvates tegutsema Pearut? Pearu tegutseb kiusu ja jonni pärast ning kindlasti ka igavuse ja lõbu pärast. Ta ei taha, et Andresel läheks hästi või paremini kui temal. Kuna nad on Andresega kaks parajat pähklit, siis kumbki ei jätta oma jonni. Pearule ei meeldinud naabrid juba siis kui nad sinna elama tulid, kuna ta ihkas saada kogu Vargamäed enda valdustesse. 8.Probleemid tekivad, kui ideaalid ja tegelikkus pole vastavuses. Võrdle Andrese unistuste Vargamäed ja tegelikkust. Mis takistas tema unistuste
on asjas natuke rohkem süüdi. Tegelikult oli nii, et mida lõpu poole, seda rohkem tundus, et tegelikult on nad mõlemad täiesti võrdsed tegelased. "Siis oled sina sama loll, kui minagi!" Pearu tõeotsingud jõudsid lõpule. See oli siis, kui Andres talle esialgu ei tahtnud talle öelda, kuidas magav Pearu sai oma vankriga Andrese rukkipõllule sõita. Kuigi ta oma sõnades kahtles... See oli esimene kord selles raamatus, kui Andres kasutas otsesest valetamist ja pettust selleks, et Pearut kohtus võita. "Kõrtsmik ja kõrtsilised, mina seda Pearu raha ei tahagi" //" jooge ennast kasvõi käpuli maha, kui aga sellest rahast jätkub" // Need sõnad tõid asjasse selguse. Varsti mõistsid kõik ühes kõrtsmikuga, et Andresel oli õigus. Andres oli kaubast kinni pidanud. See tekst tuli natukene pärast eelmist. Andres ja Pearu leppisid kokku, et Andres ütleb talle kõigi ees, kuidas Pearu sinna rukkipõllule ikkagi sattus. Kokkuleppe kaotaja pidi teisele 30 rubla andma
Hakkab kraavi kaevates inimestega kohtuma (Eedi-Oru-Karla ja Iida poeg, Eedi on lihtne inimene, peast veits totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga, kes jäi rasedaks, kes sünnitaks Oru talule pärija. Pearu anna pm mingi lubaduse. Karla ei lase Pearut kodust välja, et testamenti pmber kirjutada. Ott sebib ka Elliga (salajane) Armukolmnurk lõpuks saadetakse Ott Vargamäelt minema toimub lask ja jääb selgusetuks, kes tulistas Eedi kadus koos püssiga, seega arvatakse, et laskja oli Eedi (pole teada kas õhtusel või vabast tahtest tulistas) Joosepi ja Liisi pojale pärandatakse, sest Pearu tahab orule KRÕÕDA verd, sest Pearu armastas Krõõta ning pidi talle näitama, et on kõva mees
talle südamelähedased. On ta ju isegi üks neist, ning arvas sulase Jaanuse sõnade läbi (olgugi et oli suure osa oma elust Moskvas), et Eesti peaks saama iseseisvaks. Ta peab eestlasi töökaiks ja ausateks, julgeteks inimesteks, kelle süda on õiges kohas. Tema teosest ei puudunud armastus, mis näitab ehk armastust eestlaste suhtes. Mis puutub sellesse, kuidas ta kujutab Taavetit ja Pauli nagu Tammsaare Andrest ja Pearut, siis sedagi teeb ta läbi huumoriprisma. Nimelt ei arva ta, et eestlastel oma tööarmastuse ja tõsiduse juures naljasoont pole. 9)Kirjaniku stiil ja romaan tervikuna on minu arvates meisterlikud. See, kuidas autor Tuhametsa elanike dialoogid ja isegi mõtted murdes kirjutab, paneb lugeja paremini sealset elu ette kujutama ja loob sobiva miljöö. Lisaks meeldib mulle, et autor kujutab sündmustikku justkui pealtvaatajana, kes ühtaegu teab, mis inimestest edasi saab, kuid samas ei tea ka
puss, kuid erinevatest kohtadest. 25. (272) Pearu räägib Karlaga jälle Oru pärandamisest. Karla närib läbi, et Pearu soovib Vargamäele Krõõda verd. Pearu tahab pärandada Oru Joosepi ja Liisi teisele pojale, Karlale ei maini ta midagi. Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26. (281) Pearu tahab minna oma testamenti muutma, kuid Karla takistab teda. Ida rakendas Pearule juba hobuse rakendi ette, aga kuna ta palus Pearut samamoodi nagu oleks seda teinud Krõõt, siis Pearu ei lähe. Pearu otsustas, et pärandab Oru Juuli pojale, mispeale tuli kõigil nutt. 27. (293) Andres mõtiskleb ja jõuab arusaamale, et loomi on kergem mõista kui inimesi. Ta ei mõista Indrekut. Oskar tahab ikka Tiinalt teada saada soos juhtunu kohta, Tiina ei räägi endiselt. 28. (303) Karla läheb õpetajale järele. Helene ja Karla kutsuvad Andrest Orule, kuid ta ei lähe kummagi kutsumise pale
sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
mehhanisme, mis muudaks (äärele märkimata) inimese elu mugavamaks ja kergemaks. * Igakevadine künd ning sügiseti saagi korjamine oli põlvest põlve edasikantav traditsioon. * Andres ja Pearu tegid tööd, nägid vaeva ning pidevate vaidluste ja tülide tulemusena suudeti isegi kraav valmis kaevata. * Alkohol mõjub igale inimesele erinevalt: mõni muutub lõbusaks, teine aga hoopiski agressiivseks. Pearut tabaski pahatihti viimane ja siis noris ta kõigiga tüli. * Kuna me oleme loomult laisad_ leiutati näiteks telekale pult. * Tihti hakatakse selle eest ostma meelemürke, algul alkoholi ja tubakat, millega sulanduvad kambas omaks. * Ja mis edasi hakkab saama, seda ta (?) ise välja ei nuputa. * Elu on aga näidanud, et enamus haritud eestlasi ei tahagi kodumaale jääda, vaid pürgivad kaugematesse paikadesse.
kõrtsis olles ja purjus peaga Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja et naabrimees on kiusu pärast kraavile tammi ette teinud. Andres küll käib ja riidleb Pearuga, kuid viimane ei tee teda kuulmagi. Kui Andres kirvega tammile jõuab, et see eest lõhkuda, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees leiab Mardi seda lõhkumas. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu üldse, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal
Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli
vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et
annaabi.ee 
