Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Peamine on armastada ja andestada". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andesta, andestada, karistus, andestus, raskolnikov, kuritegu, goriot, armastada, andestama, kordi, dostojevski, armastatu, külmale, naabriteütred, emaarmastus, noorestappes, haigeksunnistab, sonjaoeks, saadetud, meenub, vilde, romaanis, sooritatakse, väljaotsa, saadetakse, kuritegusid, vaesusahe, minnesõsisemaid, olukordi, vabandustMis raamat on "Kuritöö ja karistus" F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele
Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? Anna  hurman, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline, kadestatakse  naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll  armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski  vallaline, egoist  elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega
kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol  vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga äärmises vaesuses virelev üliõpilane otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide, et tema silmis kasutu olevuse rahadega aidata materiaalselt oma ema ja õde, lõpetada õpingud ning seejärel olla täisväätuslik ühiskonnaliige, mis tema idee järgi korvaks kuriteo. Seega on kuritegu tema jaoks kui altruistlik eksperiment.
oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armastas teda edasi. Tüdruk uskus, et Raskolnikov on heasüdamlik ja soe inimene. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, kui oli vaja aidata teisi. Kui Raskolnikov oli süü üles tunnistanud ja saadeti sunnitööle, läks Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi  see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi
Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi  toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid. Tööl, millega neid karistatakse, peab olema mingi mõte, muidu on see neile talumatu. Selles teoses ei esine veel Dostojevski hilisemat tähisideed, et karistus puhastab ja lunastab inimest ja et vene inimene armastab karistust. Siin leitakse, et sunnitöö on ühiskondlik pahe, ta ei paranda inimest, vaid mõjub ennem vastupidiselt. Tuntakse sügavalt kaasa neile, kes siin piinlevad. Kui palju rahvastiku jõudu on siin asjatult raisatud! Enamuses on ju siin rahva parimad liikmed hukkumas. Kes on selles süüdi? See küsimus jääb vastamata. Samuti teine: Kas on tarvis roimarit karistada sunnitööga. isoleerimisega või peame ta saatma haiglasse? (A
ühiskonda mõjutavad. "Kuritöö ja karistus" oli haruldane õnnestumine: Dostojevski kirjutas põneva, elava, rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23- aastane õigusteaduse tudeng Raskolnikov küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks  inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad
mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi. FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne
karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks. Mitmel korral oli ta tõe teadasaamisel väga lähedal. Teose lõpupoole tunnistabki Raskolnikov oma teo üles, muidugi mängisid suurt rolli ülestunnistusel ka mehe süümepiinad. Teiseks toon välja Sonja Marmeladova. Kes on romaanis lihtrahva esindaja, selline headuse kehastus. Sonjat Peetakse ka vene rahvuse sümbolkujuks kirjanduses, selline leplik ja ohvrimeelne. Sonja karakter tuleb väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures sokis ja ei suutnud uskuda seda
palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. ,,Isa Goriot" Tegevus toimub ühes Pariisi pansionis, kus ristuvad paljude inimeste saatused ja leiavad aset varjatus draamad. Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin. Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära. Kui Goriot sureb ei jää talle santtiimigi alles ja matused korraldab ära vaene üliõpilane Rastingnac
Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi  mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö  Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina"
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv  ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu,
kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv  ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu,
Tal on kõik Petsorini halvad omadused - egoism, eneseimetlus, puuduvad positiivsed omadused, nt. Petsorini vastandlikkus kõrgseltskonnaga. Grusnitski kuulub sinna, talle meeldib mängida. Petsorini naised - kuna Petsorin ei saa end ei riigiametis, ei diplomaatias teostada, suunab ta need naiste peale. Bela, salakaubavedaja tütar, Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petsorin tahab omada ja võimutseda, mitte armastada.. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik
......................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on raamat ,,Isa Goriot." Valisin antud raamatu sellepärast, et mu õde on seda raamatut lugenud ja ütles, et see on hea teos. Referaadi eesmärgiks on tuua lugejani ülevaade nii Balzaci eluloost, loomingust kui ,, Isa Goriost." Balzac oli tuntud kui realismi kirjutajana ning seepärast tutvustan ka realismi. Info oma referaadi jaoks sain erinevatest raamatutest ja Internetist. 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD
4. Üksildus oma mõtetega. 5. Vronski andis põhjust armukadeduseks, muutus Anna suhtes külmaks. 6. Avastas, et tal polnud ühtki sõpra. 7. Järsk ühiskondlik langus. 8. Vronski ema suhtumine. Sisemised põhjused: 1. Armastas poega ning ei suutnud kaotusega leppida. 2. Sisemised vastuolud. 3. Arvas, et Vronski ei armasta teda enam. 4. Süümepiinad Kity pärast. 5. Armukadedus 6. Ei suutnud Vronski tütart nii armastada kui oma esimest poega. 7. Anna oli pessimist ! Kity on Vronskisse armunud, aga Vronski on tüüpiline naistemees  mängib temaga ning suhtest ei saa asja. Kity on löödud ning ei salli mehi enam. Levin on terve elu olnud Kity peretuttav ning tegi talle abieluettepaneku, mis tagasi lükati. Ta oli sellest löödud nng ei julge enam Kity'le läheneda. Ballil kirjutavad nad mõlemad kriidiga oma tunded seinale. Levin teeb uuesti abieluettepaneku, Kity nõustub
· Algatas rahvusliku liikumise aja peamised luuleteemad: isamaalüüria, loodusluule, armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" ÂGoethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" Âülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg"  eestikeelse väljaandena kirjastati 1862
Sonja  valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing
Talle meenutati, kui julmalt tema oli naisele ära öelnud ning vaatamata sellele, et Tatjana tunnistas oma tundeid, pidas ta kohustust ühiskonna ees ja truudust oma abikaasa vastu tähtsamaks, kui eeldatavat õnne armastatud Jevgeniga. See kohtumine jäi nende viimaseks. Balzac ,,Isa Goriot" Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata
Dostojevski kaelale. Korduvalt ähvardas Dostojevskit võlavangla, kuid õnneks suutis tema teine naine majanduse asju ajada nõnda, et nende rahaline olukord aina paranes ja aastal 1877 ostsid nad endale päris oma maja. Dostojevski suri samuti tuberkoloosi. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Aastal 1866 ilmus Dostojevskil kriminaalromaan ,,Kuritöö ja karistus". Tegevus toimus Peterburgis, Heinaturu osas. Raskolnikov, kes oli vaene, härrandlik, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne tudeng otsustas tappa liigakasuvõtja Aljona, sest ta oli rahalistes kitsikustes. Juhuslikult pidi ta tapma ka Lizaveta, kes oli liigasuvõtja alandlik ja vaikne õde, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov ongi tapja, kuid nüüd pidi ta sellele vaid kinnitust otsima. Juhuslikult oli Raskolnikov eelmisel päeval
Tema loomingu tüüpiline kangelane on tavaliselt kõrgete ideaalidega mehelik kuju, kes võitleb ebaõnnega ja tavaliselt võidab selle tänu enda tarmukusele. Tema tuntumad romaanid on ,,Ürgne kutse" ja ,,Martin Eden". Fjodor Dostojevski (1821-1881) Ta on üks enim tõlgitud ja loetud maailma kirjanik. Tema kujunemisel oli oluline talle 1849ndal aastal määratud surmanuhtlus koostöö eest revolutsionääridega. Karistus asendati hiljem sunnitööga kuid armu andmine kuulutati välja alles pärast surma otsuse ettelugemist ning mahalaskmistseremoonia täitmist, kust puudus vaid käsklus ,,TULD". Sunnitöö aastate läbielamised said aluseks paljudele romaanidele. Tema tuntumad teosed on ,,Idioot", ,,Vennad Karamazovid", ,,Kuritöö ja karistus". Romaanid käsitlevad isiksuse moraalset ja füüsilist hävingut kõlbeliselt väärastunud ühiskonnas.
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac  Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
" Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina  lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke).
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang  perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
Üks kriitikutest isegi ütles: ,,Kas te saate aru, mis te olete üldse loonud?" Ta suutis kirjutada veel ühe romaani, ,,Valged ööd". Millel nii suurt menu ei olnud. See jäi ka viimaseks raamatuks, mille ta kirjutas puhtast oma lõbust. Kõik järgnevad raamatud olid juba ette, enne kirjutamist, ära panditud. Siis sekkub aga vahele karm saatus. Ta vahistatakse süüdistatuna vandenõus ja mõistetakse surma mahalaskmise läbi. Kuid mahalaskmine peatatakse ja tema karistus asendatakse nelja aastase sunnitööga Siberis. (neli aastat piiras teda 1500 vaia.). Ainuke raamat, mis oli lubatud, oli piibel ja kaaslasteks oli üks kärnas koer ja murtud tiivaga kotkas. Ta oli oma kuulsuse ja au minatanud. Naasnud Peterburgi, avaldab ta teose ,,Märkmeid surnud majast" sümbol ja süüdistus, mis laieneb kogu Venemaale, isegi tsaar oli nutnud seda lugedes. Kuid jällegi kuulsuse tipus olles sekkub saatus, tema ajakiri keelatakse ära, sureb tema naine ja sureb ta vend
mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
" Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina  lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke).
sellega nõus, nad on mõlemad kiindunud kirsiaeda. Ahastus saabub alles siis, Mõis müüdi maha kaupmees Lopahhinile, kes teostab oma kui mõisast peab lahkuma idee kirsiaed maha raiuda. Ranevskaja ja tema vend Gajev on õnnetud. Dostojevski ,,Kuritöö ja Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, et Inimese karistus pole mitte karistus" lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada maailm ainult füüsiline, vaid ka kurjusest. Tal oli kõik ette plaanitud ja ta tegi kõike emotsionaalne. Tehes plaanipäriselt, kuid lisaks ta pidi tapma vanaeide õe, kes midagi halba, hakkab sattus mõrvaööl korterisse. Pärast mõrva tabab Raskolnikovi enamjaolt piinama
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
erandlikke ehk geniaalseid ja kõikevõivaid ning tavalisi. Ennast peab ta üheks neist erilistest ja seega arvab enese omavat õigust teiste, tavaliste, üle kohut mõista, tappa ja varastada ning seeläbi teistele head teha. 17. Milline on Sonja tõde, milline Raskolnikovi oma  kelle tõde on õigem? Sonja tõeks on kristlik ligimesearmastus ja tõekspidamine, et kellelgi ei ole õigust ükskõik millisel põhjusel võtta teise inimese elu. Raskolnikov aga arvas vastupidist; ta arvas ennast eriliseks, kõrgemaks inimeseks ja pidas loomulikuks, et sellistel inimestel on õigus madalamate üle kohut mõista ja tappa. Sonja tõde on kindlasti õigem. 18. Kuidas seob Napoleoni teema ,,Sõda ja rahu" ning ,,Kuritööd ja karistust"? Napoleoni teema seob mõlemat teost erakordsete, kõrgemate inimeste teemaga. Napoleon saatis paljud inimesed surma oma ideede läbiviimiseks. Ta arvas omavat õigust otsustada
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l)
Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta Napoleoni, keda austatakse. Teine osa inimesi on alistuvad, nõrgad ja jõuetud, kelle kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ
annaabi.ee 
